Demosfäär

Kuidas edasi?

2012-01-25T23:35:00.003+02:00

Ammu pole kirjatanud. Mõtteid millest aga palju: kodanikuaktivism sh tudengite meeleavaldused, avatud valitsemine, elementaarne viisakus poliitikas jne.

Varsti siis kirjutan.

Teekond Riigikogusse II: Millised on järvamaalaste valikud?

2011-01-30T15:42:00.002+02:00

Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas on ülesseatud 9 erakonna nimekirjad ja 3 üksikkandidaati. Järvamaalaste valikus on põhitegijad (nt Kaia Iva, Tõnis Kõiv, Sven Mikser, Jaanus Marrandi, Kersti Sarapuu jne) jäänud paljuski samaks, ent on ka tugevaid uusi tegijaid (Enn Eesmaa, Jürgen Ligi).

Märkimisväärselt määrab kandidaadi Riigikogusse saamise ära tema paiknemine erakonna üldnimekirjas, ent siiski hääled saadakse ringkonnas ja ringkonnas toimub ka saadud häälte põhjal ümberreastumine kodanike eelistuste järgi. Mandaatide jaotamise kord jätab seega valijaile oluliselt määrata tulevast Riigikogu.

Ent keda meile erakondade ja üksikkandidaatidena välja pakutakse?

Rohelised on teinud nimekirjas tõsise puhastuse, ent arusaadav kah. Kandepinda pärast 2007.a Riigikogu valimisi too erakond Järvamaal ega Viljandimaal saavutanud pole, mistap tuleb jätkata inimeste vahetamist ja populaarsete poliitikaväliste inimeste sissetoomist. Esinumbrina on muusik Jaan Sööt, kellele järgnevad Ain Kuningas ja Ülle Kuldkepp. Järvakatel ja mulkidel paistab aega olevat, mistap Rohelised suure tõenäosusega Järva- ja Viljandimaa ringkonnast isiku- või ringkonnamandaati ei saa.

Sarnane saatus on ka Rahvaliidul, kes on kaotanud kõik eelmistel valimistel enamuse häältest toonud kandidaadid. Rahvaliidu Järva- ja Viljandimaa nimekirja juhib ettevõtja Valdeko Kalma ja talle järgnevad partei noorteühenduse juht Monika Kuzmina ja külaliikumise aktivist Enn Sarv.

Isamaa ja Res Publica Liidu nimekiri on jäänud tuumikus samaks ning ka sel korral on esinumbriks praegune põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Talle järgnevad Riigikogu liige Kaia Iva ning Paide linnavolinik ja endine riigikogulane Andres Jalak. Kandideerimas on ka Albu vallavanem Kaljo Kerstmik, ent sellest on loobunud Imavere vallajuht Jüri Ellram.
Riigikogusse saamises on suhteliselt kindel võit Seederil ja Ival.

Sotsiaaldemokraadid jätkavad ka sel korral Sven Mikseriga, kellele järgnevad Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt ja Riigikogu maaelukomisjoni liige Jaanus Marrandi. Riigikogus on sees uue alguse juhina Sven Mikser juba erakonna nimekirja esimikuks olemise pärast. Oleneb nüüd ringkonnas kokku saadavaist häältest, ent ka Helmen Kütil ja Marrandil on suured võimalused.

Reformierakonna nimekiri Järva- ja Viljandimaa ringkonnas on vähim muutunud, ent tavapäraselt on sissetoodud esinumber, kelleks sel korral on praegune rahandusminister Jürgen Ligi. Talle järgnevad riigikogulased Peep Aru ja Tõnis Kõiv. Kõigi kolme puhul, arvestades paiknemist erakonna nimekirjas, võime kindel olla, et suure tõenäosusega näeme neid ka järgmises Riigikogus.

Keskerakond on sel korral järginud Reformierakonna eeskuju esinumbri eksportimisel ja toonud selleks Enn Eesmaa, kes profiililt küll on pigem sotside Järva-Viljandimaa esinumbri ja erakonna esimehe Sven Mikseriga - mõlemad on Riigikogus väliskomisjonis. Keskerakonna nimekirjas on teisel kohal (nagu ka 2007.a) praegune Paide linnapea Kersti Sarapuu. Kolmandaks on tõusnud erakonna peasekretär Priit Toobal (2007.a viiendana). 2007.a nimkirja juht Jaak Aab on aga sel korral osutunud ankrumeheks. Riigikogusse aitab ringkonna valijaskond tõenäoliselt, lähtudes võimalikust toetusest ja asukohast erakonna nimekirjades Eesmaal (ringkonnamandaat) ja Toobalil (üleriigiline kompensatsioon), aga pole lootusetu ka Kersti Sarapuu (ringkonnamandaat).

Rebimine valimisvõidu pärast läheb seega käima nelja populaarsema erakonna vahel. Roheliste, Vene Erakond Eestis, Iseseisvuspartei, Rahvaliidu, kristlike demokraatide ning üksikkandidaatide võimalused saada esindatud Riigikogus tulenevalt äärmiselt väiksest toetusest on pea olematud.

Savisaare juhtum: mõtteid kevadeks

2010-12-26T22:24:00.003+02:00

Mida tänapäevases infoühiskonnas faktina võtta on iseasi, aga eeldusel, et Kapo raportist esitatav on toimunu kirjalik lühendatud taasesitus, siis on oluline küsida, et mis tulevikus teisiti peaks minema võrreldes senisega.

Kindlasti, aga kas tulemuste poolelt? Mine tea. Kui tuleb teisi paljastusi erakondade rahastamises, siis ehk see muudab tulemusi.

Tõdeda tuleb, et Keskerakonna toetajad korruptsiooni teemad ei kõneta, aga Reformierakonna IRL, sotside, Rahvaliidu ja roheliste omi küll. Eraldi teema on see, et kas Savisaare skandaal paneb teistmoodi vaatama oma eelistuserakonda Reformi, IRL, sotside jt valijaid.

Sotsidele võib Tallinna koalitsioonist lahkumine anda võimaluse iseseisvamana ja uuenenud jõuna näida, samas jättes vähest võimalust rääkida vasak- ja tsentristlike jõudude koostööst ja suurest maailmavaatelisest vastasseisust parem-vasak skaalal.

Samas inimeste soov kaasava ja avatud valitsemise järele on kasvav ning see võib tuua üllatusi. Sest just arusaamas valitsemisstiilis ja poliitika puhtuses ja aususes võib tuua uue vastanduse, kus ühelepoole jäävad Keskerakond ja Reformierakond ning teisele poole sotsid ja IRL. Või annab tekkinud erakondade rahastamise probllemiarutelu võimalusi üksikkandidaatidele.

Lisaks, jutud, et Savisaar on nüüd valitsusest välistatud ja presidendiks ei saa, ei tundu värske ja üllatavana, sest IRL on seda rääkinud aastakümneid, Reform on seda teinud selgemalt viimased 3 aastat.

Aga eks ei maksa sündmustest ette rutata, sest midagi üllatuslikku võib tulla ka 28.detsembril, mil Keskerakonna tõekomisjon esitab oma raporti.

Õpetajad, kus on teie mõistus?

2010-11-02T23:02:00.003+02:00

Allpool 5 tõestisündinud lugu Eesti erinevatest koolidest, kus tudengid õpetajapraktikat tehes "avastasid" koolielu "köögi poolt":

lugu. Tudeng leidis 5. klassi poisi õpetajate toast seismas. Poiss seisis mingi pahateo eest terve koolipäeva, ja pidi seisma tundide kaupa ühel jalal, teine käsi üles tõstetud.
lugu. Tudeng saadeti õpetama nö rasket klassi. Saatesõnadeks ütles õppealajuhataja talle, et need seal klassis on kõik kaagid, ega tema nendega toime ei tule, ja kui oleks õppealajuhataja teha, rivistaks ta nad peldiku kõrvale üles ja laseks kõik maha. Tudeng tuli toime ja saavutas lastega kontakti.
lugu. Puudumise eest olid kaks 9. klassi poissi pandud seisma õpetajate toa ukse kõrvale ootama õpetajate infovahetundi. Nad pidid nii õppealajuhatajalt kui teistelt õpetajatelt kuulama pikema aja jooksul järgmisi repliike: „ Mida te endast mõtlete, kuhu te siit edasi lähete, teid ei võeta kuhugi vastu, mina teid siia gümnaasiumi ei taha, teie näod on jäänud mulle hästi meelde. Teid ei võeta tulevikus kuhugi tööle, te olete süüdimatud.“ Poiste kallal näägutasid paljud õpetajad. Lõpuks määrati poistele karistuseks 20 ringi ümber staadioni jooksmist.
lugu. Kaks poissi kaklesid vahetunnis. Helises tunnikell, läbipekstud väiksem poiss toodi õpetajate tuppa, talle anti valge paber ja kästi kirjutada seletuskiri ning siis minna tundi. Poiss nuttis meeleheitlikult ja ta oli oma murega üksi jäetud. Tudeng tegeles temaga, lohutas, kuulas, rahustas, aitas seletuskirja kirjutada. Siis toodi peksja poiss. Õpetaja ütles neile, et süüdi olete niikuinii mõlemad ja kirjutage nüüd seletuskirjad. Lapsed jäeti toimunuga üksi ilma lahendusteta
lugu. Tudeng tahtis klassis kasutada aktiivseid õppemeetodeid ja rühmatööd. Õpetaja ütles talle, et need lapsed on nii passiivsed, rumalad ja lootusetud, et nad ei tule sellega toime ja keelas selle ära. Siis tuli kooli ülikooli poolne õppejõud. Tudeng tegi siis nimme lastega rühmatööd, lapsed olevat kenasti kaasa tulnud, aktiivseks muutunud ja tund tuli suurepäraselt välja.

Lapsevanemana pidin emotsiooni maha saamiseks neid lugusid korduvalt üle lugema. Aga küsimused jäävad siiski: kes vastutab, kas need tegelased saavad ka karistatud, kuidas sellised asjad saavad üldse juhtuda?

Teekond Riigikogusse I - Mis hakkab sündima Järvamaal?

2010-10-23T22:45:00.005+03:00

"Ühed tahavad võimu juurde. Teised kuulsus ja kolmandad raha. Siis on veel need, kellel on põletav kirg muuta meie ühiskonda."

Umbes sääraste sõnadega alustas üks mu Soome-tuttavaid üleskutset asuda üheskoos teekonnale Soome Eduskunda. Lähinädalail ja -kuil saame kuulda nii spekulatsioone kui otsuseid, et kes-kus kevadisteks Riigikogu valimisteks kandideerima hakkab.

Ütlen kohe, et mina nende seas ei ole, aga erilise pilgu hakkan heitma Järvamaal toimuvale. Järvamaal kasvanuna ja täna Tallinnas elades välisjärvamaalasena (registri järgi Väätsa valla kodanik) läheb mulle Järvamaal toimuv väga korda ja sestap ka seda piirkonda Riigikogus esindavate saadikute tööd ja tegemised.

Kes tänastest soovivad jätkata ja kes võimalikud uudisfavoriidid?

Täna on järvakatena Riigikogusse valitud: Arvo Sarapuu (KE), Jaan Kundla (erakonnatu), Jaanus Marrandi (SDE), Kaia Iva (IRL), Sven Mikser (SDE) ja Tõnis Kõiv (RE). Uuesti kandideerimist on kinnitanud Iva, Kõiv ja Mikser. Marrandi on lubanud otsustada novembris ning Sarapuu ole avaldanud oma kavatsusi.

Uue tegijana on Järvamaale kandideerima tulemas Enn Eesmaa. Kas see on seotud faktiga, et Eesmaa on Mikseri juhitava Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, saab loodetavasti vastuse lähematel kuudel.

Eelmise korra tulemused ja 2011.a väljavaated

2007.a valimistel said tänased parlamendierakonna Järvamaal järgmised tulemused:

Reformerakond - 3859 häält sh M-Atonen (1448 - lahkunud RK-st), T.Kõiv (1754);
Keskerakond - 3559 häält sh J.Aab (1032), A.Sarapuu (851), K.Sarapuu (739 - loobus kohast);
Sotsiaaldemokraadid - 2772 häält sh S.Mikser (2210);
Isamaa ja RP Liit - 2569 häält sh K.Iva (779), T.Oraste (498 - lahkunud RK-st);
Rahvaliit - 1434 häält sh J.Marrandi (913);
Rohelised - 916 häält.

Arvestades, et Rahvaliit on kaotanud oma peamise hääletooja sotsidele ning Reformierakonnal pole Atoneni (teadmata kuidas seda kompenseerida kavatsetakse), võib väita, et 2011.a kevad tuleb Järvamaale teistmoodi ja põnev. Valimisvõidu nimel läheb tihedaks rebimiseks Keski, Reformi ja sotside vahel - tulemus võib tulla üsna võrdne.

Müüdid kõrghariduse rahastamise ümber, mis isegi targemaid inimesi eksitavad

2010-08-30T22:55:00.002+03:00

Tasuta ja tasulise kõrghariduse ümber on ikka palju müüte, millesse lihtne takerduda.

Esiteks - meil on tasuta õpe või suurele osale tasuta. Tegelikult juba täna on meil arvestatav hulk tudengite poolt otse kinnimakstavat õpet. Seega on riiki üle poole üliõpilaste puhul üheltpoolt loobunud mõjutamast nende valikut ja teisalt jätkunud nad oma otsuses üksi. Seega ei saa rääkida, et meil on tasuta õppijad, kes välismaale minnes raisku lähevad.

Palju selline õppemaksuline rahastus kõrgkoolidele sisse toob ja esmapilgul riigieelarvest kokkuhoidu annab, on kergesti arvutatav, ent kuidas see mõjutab erialavalikut (huvitav versus äratasuv eriala), õpingute sujumist (töötamine,õpingute pikenemine, katkestamine) või juba pärast keskkooli välismaale õppima asumist - see on esmapilgul raske aga samas ajapikku nähtav.

Teiseks - riik rahastavat liiga palju pehmeid teadusi. Tegelikult riiklik koolitustellimus kõrgkoolidele oma õppevaldkondlikkus jaotuses viitab selgelt riiklikes strateegiatega määratletud prioriteetidele - loodusteadused, täppisteadused, tehnika ja ehitus jne. Seega ka selles patus ei saa valitsust süüdistada.

Kuidas aga jällegi need formaalsed prioriteedid tegelikult toetavad või on toetanud ühiskonna arengut, seda tasuks hinnata. Äkki on just hea ports õpetajaid, ajakirjanikke või sotsiolooge ja poliitikaanalüütikuid jäänud "tellimata"?

Ja kõige selle juures kipume unustama immigratsiooni osas aga seda, et me oleme tegelikult ammu ja pikalt läbi teinud selle, milles lääneriigid suhteliselt tagasihoidlikud on olnud: meie rahvastikust üle 30% on 65 - 20 aasta eest tööalaselt siia rännanud/rännutatud või nende järeltulijad.

Aeg oleks meie ühiskonnas ja riigis hakata otsustes ka väärtustama siinset inimvara, mitte kiikama mujale või hurjutama mujaleminejaid või sellele mõtlejaid - põhjused on ju siin, mitte mujal!

Tarbijakaitsest ajakirjanduse näitel

2010-07-26T22:26:00.004+03:00

Kõik me märkame ühes kirjutises esimeste seas pealkirja. Kui tihti kutsub mõni pealkiri meid lugema? Millised meid peletavad? Ning kui sageli tabame end tõdemast, et pealkiri ei vasta sisule või vastupidi? Kõige selle juures on ootus, et hea saaks korduma ning halb loodetavasti mitte.

Daniel Vaarik just pealkirja-meediat oma viimases blogipostituses lahkabki. Ent kuidas ennast väärate pealkirjade või sisuüldistuste eest kaitsta? Kas abi oleks tarbijakaitseseadusest või reklaamiseadusest?

Artikkel kui kaup ja pealkiri kui reklaam?

Öeldakse: pealkiri müüb. Seega pealkiri on artikli kui kauba peamine reklaam. Sestap võiks pealkirjade puhul tulla kõne alla Tarbijakaitseseadus:

"§ 12³. Eksitav kauplemisvõte

(1) Eksitav kauplemisvõte on nii eksitav tegevus kui ka tegevusetus.

(2) Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta:
1) kauba või teenuse olemasolu või olemus;
2) kauba või teenuse peamised omadused;"

Mis nüüd teha? Rutata Tarbijakaitseametisse? Pigem mitte. Kui midagi on oodatust teistmoodi, siis tuleb seda otse allikasse öelda, nagu Danieli postituses figureerinud Kristina Mänd ka tegi kirjutades kohe artikli autorile. Kui sellest ei muutu midagi märkimisväärselt, siis tasuks Ajalehtede Liidu ja Ajakirjanike Liidu kõrvale Ajalehelugejate Liit moodustada :)

Mida teie, blogilugejad, üldse arvate?

2010-07-22T01:36:00.004+03:00

Kuigi blogi oma algupäralt on veebipäevik ehk kirjutaja nägu ja tegu, otsustasin oma blogile lisada mõned lugeja aktiivsust ärgitavad ja vastastikust suhtlemist toetavad moodused.

Esiteks, jätkuvalt on kõik kommentaarid sh anonüümsed oodatud ja üldiselt ma neid ei kustuta. Vastan alati.

Teiseks, nüüdsest on võimalik anda postitusele ka hinnang vastates selle jalutsis olevale küsimusele "Mis mulje jättis?" klikkides valimikust"kasulik", "huvitav", "võiks parem olla" või "igav" ühele. Lahendusteteadlikumale inimesele võib selline võimalus olla "eilne uudis", ent pean siiski seda interaktiivse blogi puhul oluliseks väärtuseks. Head on teada, mis on esmane üldhinnang postitusele.

Kolmandaks, on lisandunud nubinad, mis järjest tavapärasemaiks on muutumas ajalehtede ja televisioonikanalite veebides ehk siis blogi postitusi saab jagada Twitteris, Facebookis, Gmailis jne.

Liiga edevaks nüüd ka oma blogi teha ei tahaks - sisu ikka tähtsam vormist.

Ajateenistusest, avameelselt

2010-07-12T23:08:00.002+03:00

Jälle on üleval arutelu, kus võrreldakse palgaarmeed ja ajateenistusel põhinevat reservväge. Jälle on samad argumendid ja jällegi samad vastased. Jälle aetakse ajateenistuse otstarbe kaalumisel segi tsiviilsed ja militaarsed eesmärgid ja nende kaal.

Sestap proovin seda omal algatusel enda seisukohast lähtudes teha. Ja enne kui keegi proovib mingit sildistust teha siis, jah, olen läbinud ajateenistuse, jah, olen kahelnud selle korralduse otstarbekuses, ent, ei, otstarbetuks ma seda ei pea.

Ajateenistus kui haridus

Esmalt pean ma ajateenistust hariduseks. Osaleja omandab nii sotsiaalseid teadmisi ja oskusi (kriisikäitumine; inimeste ja enese juhtimine; eesmärgi seadmine; aja kavandamine; kommunikatsioon jms) kui ka erialaseid olenevalt spetsialiseerumisest. Samuti on ta väärtuslikuks sotsiaalseks sulatajaks tuues kokku erineva piirkondliku, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku taustaga inimesi õpetades neid ühiselt käituma.

Just hariduslikust aspektist väärib ajateenistus edasikestmist ja samas ka kõige enam kriitikat ja arendamist.

Ajateenistus kui osa üldharidusest?

Kui võtta aluseks riigikaitse laiapõhjaline tähendus, siis pole ajateenistus pelgalt reservväe tootmine vaid ühiskonna üldise kaitse- ja toimevõime kasvatamine ja kindlustamine.

Hariduslikust aspektist tulekski hinnata üle sõduri baaskursuse eesmärgid ja õpiväljundid andes neile ja tsiviilelu puudutava kirjelduse ja praktilised põhjendused ning siduda tsiviilhariduse (resp.gümnaasiumi-ja kutseõppe aga ka kõrghariduse korraldusega).

Pooldan üldiselt ajateenistuse tavakestvusena kuut kuud, ent see eeldab, et riigikaitseõpe laiemalt (lisaks militaarriigikaitsele ka tsiviil sh kriisiõpe, üleelamine jms) ja riigikaitseõpetus konkreetsemalt toimuks igas koolis ja igal õpilane läbib selle.

Ja ajateenistuse ja riigikaitseõppe laiendamise arutelu juures ei peaks me laskma end pimestada teiste ühiskondade riigikaitselistest otsustest.

Mis sul viga on "Käi Perse"?

2010-06-27T19:58:00.005+03:00

Kuulus manifestlik monoloog "Käi Perse" oma iroonilises ent harivas toonis võtab kokku paljude eestimaalaste kriitika, tusa aga ka ootuse Eesti poliitikale ja ühiskonnale.

Ma tahan, ma nõuan, see mina siin, tähendab osakest rahvast, pisikest küll, kuid siiski osakest...

Käi perse Keskerakond, käi perse Keskerakond, et sulle ei meeldi, et minu lapsed õues liivakastis mängivad, ja tagaajamist ja kulli, sest meil on Nõmmel suur aed
ja sina Keskerakond tõstsid selle eest meil maamaksu viiekordseks.
Me ei ole kapitalistid; elame seal naise vanaema juures, ja meil ei ole raha, et seda maamaksu tasuda ja ma ei tea kuidas ma seda oma naisele ütlen...

Käige perse kõik kuradi lollid maainimesed, kes te arvate, et Laar keeras kõik perse
kes te annate oma hääle Arnold Rüütlile, kes ’88 ütles: mingit tagasiteed kodaniku eesti vabariigi juurde ei ole ega saagi olla...

Käige perse raisk, käige perse kõik marurahvuslased, käige perse kõik erakondade noorliikmed, käige perse netikommentaatorid. Andke mulle tagasi see lootus, et Eesti on normaalne väike riik, kus inimsuhted ei piirdu sõnadega.

Käi perse, käi perse, kuradi Ivo Rull. Käige perse kõik kuradi suhtekorraldajad, kes te olete aastaid kõigile poliitikutele perse pugenud, maailmavaatest sõltumata aidanud neil teha seda, mille vastu te ise kusagil sügaval oma südames võitlete, ja siis te ütlete neile kes tahavad midagi muuta, et teil pole lootustki.

Käi perse ka sina kuradi venelane, et sa oled pätt, et sa oled kurjategija, käi perse selle eest, et sinu maitse interjööride ja muu elukeskkonna suhtes on kurat lihtsalt ilge, et sest need kuradi ühetoalised Lasnamäe korterid, need on kurat, need näevad õudsed välja ja üldse mitte neofunk.

Käi perse selle eest, et ma ei oska vene keelt, et ma ei saa sinuga suhelda ja selle eest, et ma saan aru, et sa oled inimene, et peaksime hästi läbi saama, et ma tunnen süümepiinu, et ma ei suuda sinu suhtes olla, tolerantne ja empaatiavõimeline kui ma näen sind McDonaldsi leti taga: один cheesburger пожалуйста.

Käige perse kõik kuradi intellektuaalid, kes te teate juba kõike olete nii kuradi skeptilised, et ükski süstal ei lähe teile enam naha vahele, ja ma ei tea kuida sinu ees mitte lolliks jääda, sest sinu ees jäävad niikuinii kõik lolliks.

Käige perse kõik teisejärgulised romaanikirjanikud, akvarellimaalijad, käige perse, sest te arvate, et olete paremad kui kõik teised kastid ühiskonnas, ja et te arvate et poliitika on räpane. Kas Lennart Meri oli räpane?!

Käige perse noorsugu, käige perse te kuradi noored munninäod, kes te suudate mõelda ainult iseenda peale, pole ühiskonda viimase 20 aasta jooksul mitte ühtegi muutust kaasa toonud...
Käige perse, et te tahate välismaale ära minna, ei taha mitte kunagi enam siia tagasi tulla, käige perse eriti selle eest, et teie mõte ei suuda kesta üle viie sekundi. Minge perse, kuradi persekukkunud noored vitud, raisk. Te, sa peaksid olema noor, sa peaksid olema vihane. Vihane!
Aga kurat, sa oled sama kuulekas nagu sinu ema ja isa, kes ei lähe tänavale, kes ei astu ametiühingutesse, kes, kurat, ei ütle oma arvamust välja, nikutab kurat oma porganidipeenra vahel kurat linnalähedases suvilas - oleks ainult, et täna head ilma hoiaks.

Käi perse Reformierakond, mine tõsiselt perse, et sa tõstsid minu lapse mähkmete käibemaksu 20 peale, aga jätsid ajalehtede oma 9 peale, kuigi seal on sitta sada korda rohkem.

Käi perse kuradi pensionär, et sa mu 4 aastasele pojale ei paku bussis istet kuigi me tuleme hambaarsti juurest. ja ta vaeseke nutab.

Käi perse sa ignorandist koristaja, kes sa tuled pärast etendust lava koristama ja vaatad Ansipi pilti ja küsid miks meil presidendi foto on seina peal. Raisk selle pärast sa oledki koristaja, et sa ei tee vahet Ansipil ja Ilvesel, et sa kurat ei loe luulet, et sa ei tee vahet Jinil ja Jangil, et sa ei tea kus on Sirbi toimetus, et sul on jummalast pohhui Eesti Vabariigi välispoliitikast, et sind ei koti Tiibeti inimesed, kurat. Et sa ei tea mis asi on populism, et sa ei taha olla lojaalne meie vabariigile...

Käi perse Savisaar, et sa oled vanaisa, aga sa ei tegele oma lastelastega, vaid nussid inimesi hommikust õhtuni näkku.

Käige perse, kõik kuradi lollid, rumalad, harimatud, ülbed, ahned, vingus nägudega munnid, kelle jaoks demokraatia ongi mõeldud.

Käi perse ka sina Andres Mähar, et sa oled juba, et sa oled 32 aastat vana, et sa võtad seda kõike nii südamesse, ja käi perse eriti selle eest, et sa usud, et sa vähemasti loodad, et see kuradi türa homo sapiens, suudab vaadata oma ninaesisest natukene kaugemale.

Käige perse, käige perse, käige kõik perse, kellel on ükskõik ja kes te arvate, et meil pole tõsi taga.

Aga kuniks Eesti inimene ei hakka oma saadikutele kohalikes volikogudes ja Riigikogus ütlema, mida tuleb teha ja mis on sobimatu, seniks on sellised monoloogid meile vaid hetkeliseks lohutuseks. Või on järgmised korrad teisiti? Saab meil olema tõsi taga?

Erakonda kuulumise, sealt lahkumise või selle vahetamise õigustus

2010-06-15T23:04:00.007+03:00

Esmaspäeval toimunud noorte osaluskohviku avasõnades kutsus Praxise juht Ain Aaviksoo noori olema ühiskondlikult aktiivsed ja soovi korral liituma selleks erakondade või nende noortekogudega. Lisades, et sealt hiljem lahkumine ja uue erakonna valimine ei tohiks olla automaatselt taunitav kui see põhineb maailmavaatelisele selgusele jõudmisel.

Selle juures jäägu igaühe vastutuses oma samme põhjendada ja süüks sellest hoiduda. - põhjused olid, on ja jäävad isiklikku laadi. Ja igakordne tõdemus on see, et parteivahetus toimub erakondliku võitluse pinnal ning sealt lahkumine enne või pärast võitlust.

Minu hakkasin Rahvaliidust lahku kasvama 2009.a suvest ning lahkumisavalduse esitasin septembris. Seega piisavalt enne suurt võitlust ja lahkumisi - mitte et ma kardaks võitlust, vaid pigem tunnetasin selle mõttetust.

Kas poliitiline vastutus on dialoog ühiskonnaga või kommunikatiivne asendustegevus?

2010-06-10T22:51:00.004+03:00

"Kui erafirma töötaja oma käitumisega kahju tekitab, siis ta vastutab, poliitiline vastutus on aga nagu suits, mis kaob kuhugi."

Andrus Saar (08. juuni 2001.a)

Nüüd siis on seatud üles võllapuu Aaviksoole. Hea on see, et ta ise haaras PR-härjal sarvist ja tegi blogis kande. Sellele sai ta vastuse Daniel Vaarikult, millest kasvas omakorda välja väike dialoog, kusjuures märgilise tähendusena pani Aaviksoo Vaarikule tiitliks "oponent". Jäägu aga too tiitel praegu iseasjaks.

Poliitvastutust - poliitiku reaktsioon või algatus?

Lauri Tankler on tabavalt tõdenud oma bakalaureuse töös "Poliitilise vastutuse konstrueerimine meedias kolme poliitilise skandaali näitel", et poliitikute puhul "vastutust hakatakse nõudma siis, kui lubadused ja tegevused ei ole kooskõlas."

Aga, kuhu jääb vastutustunne? Kas ilma välise sunnita poliitik vastutusest ei räägi ega seda ei näe? Avalikus dialoogis võib tuvastada ministri reaktsiooni nõudmistele või näiteks ka möödavastamist.

Aga võib näha ka ministri algatust määratleda poliitilise vastutuse sisu ja enda näitel sellele avalikkuse ootusele vastavat kinnitust andmas.

Kes kuidas lahkus või mitte

Kultuuriminister Signe Kivi lahkus kuna asutuse juht, milles tema ministrina nõukogu esimeheks oli, pani raha kõrvale.

Põllumajandusminister Tiit Tamsaar lahkus kuna asutuse, milles tema ministrivalitsemisalas oli, varades tuvastati tõsiseid puudujääke.

Majandusminister Meelis Atonen astus tagasi... Aga miks? See vast üks imelikumaid tagasiastumisi: et jäi alla transpordidotatsioonide läbirääkimises Saaremaa Laevakompaniile (sic!).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder maksis endale kaks korda lisatasu. PÕhjendas tegu maksmise hetkel kehtinud eeskirja võimalustega, ega kaalunudki ametist taandumist.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi suutis metsaseaduse ümber tekitada sellised skandaalide puntrad, et lõpuks ei saanud keegi enam aru ega tahtnud sellega tegelda.

Keskkonnaminister Villu Reiljan astus maadevahetuse skandaali tõttu tagasi, aga potsatas turvaliselt Riigikogusse.

Jaak Aaviksoo vastutuses on olnud Vabadussamba korrektne valmimine - probleeme on olnud alates samba konkursist kuni tehniliste lahenduste ja nende puudulikkuseni. Kordi, mil eksperdid on sammast kaemas käinud, ei jõua loendada. Kordi, mil on lubatud lõplikku paranemist, on samuti.

Poliitilise vastutuse tähendusest

Mida aga poliitiline vastutus tähendab? Selge, et see tipneb kas tagasiastumise või sellest loobumisega.

Signe Kivi määratles poliitilist vastutust avaliku võimu usalduse kaudu: "Toimunu on mind sügavalt vapustanud ja mul on raske väljendada oma kurbust selle üle, et Eesti kultuuri jaoks niivõrd olulise institutsiooni usaldusväärsus on saanud hävitava hoobi." (15.08.2002). Seega, minister astub tagasi, et hoida või taastada usaldust, mis ei lähtu temast aga on mõjutatud tema käitumisest.

Tiit Tammsaar, aga (ühiskondlike) probleeme lahendava valitsemise kaudu: "Igal ministril on alati nii sisuline kui poliitiline vastutus. Sisuline vastutus on see, et ministeeriumi haldusalas ilmnevad probleemid saaksid võimalikult kiiresti lahendatud." (18.03.2004). Seega, minister astub tagasi, et usaldust ohtu seadev probleem saaks kiiresti lahendatud.

Tulles tagasi Andrus Saare tsitaadi juurde on poliiitiline vastutus küsimus ausast dialoogist - venitamine, valetamine või kõrvalesuunamine annab sellele aga uue ja tagasiastumist või Pyrrhose võitu vältimatuks tegeva dimensiooni.

Töötust suurendab ühiskonna visiooni puudumine

2010-05-30T23:14:00.002+03:00

Nagu kenasti öeldud ent poliitikas kahetsusväärselt vähe rakendatud: parim majanduspoliitika on hariduspoliitika.

Kriis on kaotanud Euroopast 10 mln töökohta. Arvatakse, et aastatel 2010–2020 luuakse 7 miljonit uut töökohta. Seega uuendusliku tootmise ja teenustega maad võidavad ning teistele jääb 3 mln puuduvat töökohta.

Sestap on suuresti küsimus, see, et kui me ei taha jätta 100 000 inimest saatuse hooleks ega "toota" peale uusi, siis kuidas korraldada sisuliselt ümber ühiskonnapädevust tagav üldharidus ja eneseteostuspädevust tagavad kutse- ja kõrgharidus.

Takerdused hariduses

Üldhariduse uuendamise verivärske õppekava rakendamise kaudu seal tõsiseimaks faktoriks õpetajaskonna - suutlikkus minna faktiõppelt üle oskuste kesksusele ning suuta õpiväljundeist lähtuvaid läbivaid teemasid kanda igasse ainesse lõhkudes üldhariduse terviklikust takistavad ainete vahelise ohtliku konkurentsi. Meil on vaja innukaid elluviijaid, sest neist sõltub hea plaani realiseerumine.

Kõrghariduses on sarnane lugu ja üks mure veel - vähene suutmatus näha ühisosas ja koostöö. Õppetöökesksed kõrgkoolid on osutunud kvaliteedipetturiteks; õnneks nüüdne üleminekuhindamine kustutab osad ja peaks motiveerima teisi panema enam rõhku ka muule kui vaid ilusale õppekava-dokumendile. Lisaks olemasoleva kompetentsi koondamisele peaks tõsiselt panema rõhku ka uue põlvkonna pealekasvu soodustamisele - doktorantide arvu hüppelist kasvu aga pole näha...

Reaalne visiooni Tuleviku-Eestist suurendab ettevõtlikkust

Võib öelda, et kõik see algab tahtest ja ettevõtlikkusest, mida meie rahval olla vähe. Võrdleksin ettevõttega, kus palju tootlikkus ja kvaliteet sõltuvad ettevõtte visioonist ja selle innustavast kokkuleppimisest ja elluviimisest töötajate poolt.

Seega vajab Eesti jagatud visiooni meie ühiskonnast, et suurendada ka inimeste usku paremasse tulevikku ja julgust olla ettevõtlikud.

Ühtne Eesti - katalüsaator või ventiil?

2010-05-10T22:13:00.005+03:00

Fakt on see, et Ühtse Eesti suurkogu polnud pelgalt teater ega ka ainiti erakonna üldkoosolek. Selle segunemine ühiskondlike müütide ja massimõjutustega tõi välja avalikku arutellu vana teema erakondade rollist ja selle vastuolulisusest. Peaküsimusena aga oli, on ja vist ka jääb see - mis on Ühtse Eesti roll?

"Te olete vabad!"

Imelik on see, et just seda on meie poliitikud pidevalt ja eriti viimastel aastatel rõhutanud. Kui vabad me siis ikka olema ja eriti iseenda hirmudest. Või me ei soovigi neist vabaneda oleks kujutlikult ühes toas teadlikult elevandiga, kelle malnidusest keegi ei kõssa.

Millal võtsid sina viimati ühendust oma ringkonna riigikogu liikmetega ja ütlesid neile, mida nad on teinud hästi ja mida halvasti? Kas me ise pole siin rongaemalikult on lapsed-poliitikud üksipäi jätnud? Paistab, et oleme olnud vabad, nii vabad, et unustanud vastutuse oma poliitikute eest.

Siit küsimusest hakkab lähtuma aga tulevik. Kas me vaid saime jälle auru välja lasta, nagu igal viimasel valimisel andes osalt protestihääli või alludes kokkumängitud vastasseisule või hakkab tõesti midagi muutuma meie hoiakuis ja ühiskondlikus algatuses? Kas me kasutasime Ühtset Eestit ventiilina või toimib see meie jaoks katalüsaatorina?

"Ekslik on arvata, et mis meist ikka oleneb. Ühte hoides on meil rohkem võimu kui Toompea kabinettides. Kättevõidetud vabadus kohustab meid mõtlema oma peaga ja tundma oma südamega."
Allar Jõks

Kas ja kuidas Ühtne Eesti muudab Eesti poliitikat?

2010-05-03T01:12:00.003+03:00

Vähem kui nädala pärast toimub suur etendus, mille teatri ja päriselu piire on raske tajuda; ehk tarbetugi tajuda.

Hetkel on Ühtne Eesti juba muutnud poliitikat - ta on osa poliitika kohta käivaid müüte kinnitanud, osa ümber lükanud ning tekkinud on diskussioone.

Samas kui rääkida lihtsate näitajate järgi - erakondade reitingud ja valimaminejate protsenti - siis muutust pole ja kui 7.mai suurkogu jääb teatrietenduseks, siis suurt midagi ei muutugi.

Küsimus on aga pigem selles, et kas sellise ühiskondliku etenduse tulemusena hakkab tekkima uusi poliitilisi algatusi. Kas näiteks osa Ühtse Eesti seltskonnast erakonnastub või loob keegi teine selle ajel uue poliitilise jõu.

Kirjandi teemad lekkinud - head lugemist!

2010-04-23T21:35:00.001+03:00

1. Kui Arno feimiga Orkutisse jõudis, olid sõbrad juba Facebooki kolinud.

2. Kuidas säästan Eesti metsa? Loen vähem raamatuid.

3. Kõva pead ei vaja mitte ainult jalgpallur, vaid ka poliitik.

4. Karel Rüütli - kas Aleksandr Matrossov või kindral Vlassov?

5. Elus on kaks tähtsat reeglit: ära kunagi ütle kõike korraga.

6. Õpeta lolli kui palju tahes, ikka teab ta kõike.

7. Valetada võid isale-emale, kuid mitte Hannes Võrnole.

8. Tõelisele ehitusmeistrile piisab haamrist ja kruvidest.

9. "Tõde ja õigus" Twitterisse viie säutsuga.

10. "Mu haridustee katkes vaid seniks, kuni ma koolis käisin." (George Bernard Shaw)

Meie roll ongi käestläinud poliitikuid korrale kutsuda!

2010-04-14T22:04:00.004+03:00

Minu jaoks pole tänase päeva olulisemaks uudiseks KAPO algatus uurida justiitsminister Langi võimalikke süütegusid või see, kes on süüdi Roheliste sisetülis. Tegelik uudis on EMSL selge ja tugev hinnang Roheliste erakonna käitumisele.

Me näeme seda praktiliselt igal päeval, kui mõni poliitik ütleb teise kohta midagi sellist, mis ületab igasuguse sündsuse piiri. Mõttetu tänitamine, hooplemine, võitlus võimu eest ja selle pärast - see ärritab ja väsitab.

Aga kõige olulisem just ongi mitte väsida, vaid panna need hooplejad paika. Kodanikuühiskonna ideaal on iga kodaniku aktiivne roll ja kodanikeühenduste pidev tegevus selle nimel, et ühiskonnaelus ja poliitikas saaksid erinevad rühmad (nt tudengid, pered, väikeettevõtjad, haridustöötajad jne) kaasa rääkida ja nendega arvestatakse.

Samuti on sellises ühiskonna täiesti normaalne, et kui mõni poliitik või erakond ületab väärika ja kõlblase käitumise piirid, siis kodanikud ja nende ühendused mõistavad selle avalikult ja kindlalt hukka.

Seega, kodanikuvalve, pilk teravaks, hääl puhtaks ja julgelt välja ütlema!

Kes siis lõppeks Eestis on rahvuslane?

2010-04-03T23:30:00.004+03:00

Poliitilistes ja ühiskondlikus diskussioonis on rahvuslus aeg-ajalt pigem sõimusõna, mistap proovin seda avada argisema nurga alt.

Mina olen ka rahvuslane - selles mõttes, et ma ei eita oma eesti päritolu. Ka ei tea kedagi, kes seda eitaks, seega selle järgi võiks valdava enamuse või kõik eestlased (või mis iganes maailma piirkonna elanikud) rahvuslasteks pidada.

Haridus, teadus ja ettevõtlus

Ma pean oluliseks eestikeelset haridust ja teadust ning minu arvates tuleb eelisarendada eestimaist ning kogukonnal ja perel põhinevat ettevõtlust. Ka siin jällegi ei näe suurt vastumeelsust. Eristus vast tuleb sisse selles kuidas ja millise riigi- ja kohaliku omavalitsuse osalusmääral peaks haridust ja teadust edendama ja ettevõtlust toetama ehk siis sotsiaalse ja individuaalse vastutuse ja panuse suhte küsimus.

Kultuuriline mõistmine

Samas olen ma avatud teistele entostele ja kultuuridele ega peab eestlust ülemaks ja/või mõnda teist rahvust/kultuuri alamaks ning need, kes suudavad elada Eesti reeglite järgi ,on tänaste migratsioonitingimuste järgi teretulnud siin elama. Siin vast tuleb peamine erinevus minu ja nende vahel, keda tihti avalikult rahvuslasteks nimetatakse, kes pigem liigituselt on marurahvuslased. (NB ma ei ürita sellise liigitusega kedagi solvata või alavääristada).

Kohalik eripära ja demokraatia

Samuti pean ma oluliseks Eesti piirkondade eripära, mistap peaks demokraatia toimima esmajärjekorras kogukonna tasandil ning sealt edasi delegeerituna. Peamine vastutus peab olema kohalikul tasandil, kes sisuliselt volitab teisi tasandeid - mitte vastupidi, nagu täna kahjuks on.

Ja nüüd tagasi ühiskondliku ja poliitilise diskussiooni juurde. Rahvuslasi on Eestis seega enam kui avalikkuses paistab - nimetatagu neid aeg-ajalt turuliberaalideks, sotsiaaldemokraatideks, konservatiivideks või vasak- ja parempoolseteks.

Üks anekdoot kõigile lõputöö kirjutajaile või sellepeale mõtlejaile

2010-04-02T22:50:00.002+03:00

Istub mäger uru ees ja tipib kirjutusmasinal. Rebane läheb mööda ja pärib, mis mägraonul teoksil. Mäger seletab, et kirjutab dissertatsiooni sellest, kuidas mägrad rebaseid murravad. Rebane ütleb selle ilmvõimatu olevat.

Mäger kinnitab, et teema on põhjendatud. Viib rebase urgu ja klõbistab masinal edasi.

Läheb hunt mööda ja saab teada, et kirjatüki teema on hundi murdmine. Arvab temagi selle tühjaks loriks. Mäger juhatab võsavillemi urgu.

Tatsab mööda karu ega suuda uskuda, et mägrad võiksid karusid murda.

Lähevad siis kahekesi asja uurima. Mägra avaras häärberis istub lõvi ja lükkab parasjagu käpaga hundi maiseid jäänuseid kokku. «Vaata, karu,» selgitab mäger, «mitte teema pole tähtis, vaid juhendaja.»

Korduspost: Kas Eestis on tekkimas uusi erakondi? (26.07.09)

2010-03-26T01:24:00.001+02:00

Väita, et Eestis on liiga palju või äärmiselt vähe erakond on poliitikamaastiku igikestev küsimus. Eraldi küsimuseks on see, et mitu neid võiks olla Riigikogus. Külliki Kübersepp viskas intrigeerivalt üles väite, et Eestis võiks olla 4-parteisüsteem, ent targu jättis ta mainimata mitu neist parlamendi lävepaku ületab ning millise ilmvaatega nad on.

Parem-vasak skaala ei tööta

Kes on Eesti kõige parempoolsem erakond või millised erakonnad kuuluvad vasakusse? Rohelised on Lääne-Euroopas vasakul, meil aga pigem paremtsentristlikud. Viimaste koalitsioonikõneluste ajast on meeles fraas „paremerakonnad ja Rahvaliit“ kuigi viimane on programmiliselt rahvuslik paremtsentristlik partei. Kas erakond paikneb skaalal selle järgi kuidas ta ennast deklareerinud on või sellest nagu teda näevad valijad ja vastased? Poliitilises debatis see lõpuks enam tähtsust ei oma.

Samad dilemma pakub meile ka erakondade liitumiste ajalugu Eestis. Sotsiaaldemokraatlik erakond tekkis pigem rahvuslike ja tsentristlike jõudude liitumise tulemusena. Kas IRL on kujunenud liberaalsete ja rahvuslike rühmituste hapraks sulamiks.

Seega parem-vasak skaalal maailmavaate järgi Eestis erakondade liigitamine ei toimi, mis aga ei tähenda, et teatud hoiakute alusel ei saaks lähemas või kaugemas tulevikus toimuma liitumisi.

Kes peaks liituma kellega?

Liitumised on Eesti poliitmaastikul senini toimunud pigem jõudude ühendamise kui maailmavaatelise selguse saavutamise eesmärgil. Seega ei saa eeldada, et meil tekiks liitumiste tulemusena puhtam vasak-parem parteispekter. Parteispektri puhastumisele andis eitava vastuse ka Eesti rahvas pidades sobimatuks erakondlik-maailmavaatelisi valimisi Euroopa Parlamenti.

Kahepartei süsteem välistatud

Keskerakonna ja aeg-ajalt Reformierakonna väide, nagu kokkuvõttes oleneb kõik kahest populaarsemast, mistap kujuneb välja kaheerakonnaga või siis kahe domineeriva partei (nagu Saksamaal) süsteem, ei päde. Eesti valija ega poliitiliselt aktiivne elanikkond ei luba sellel kunagi juhtuda! Eesti rahvas armastab valikut ning kaks ei ole seda kindlasti.

Eesti valija soovib üllatusi

Euroopa valimiste tulemusi ei osanud ette ennustada keegi; ehk vaid Priit Hõbemägi, kes Twitteris paar päeva enne viskas õhku maagilised 100 tuhat häält. Kas need numbid nüüd saavad mõjutama parteimaastikku, sõltub suuresti sellest, kas poliitikud võtavad valijate arvamusavalduse järgi midagi ette. Fakt on see, et eesolevad kohalikud valimised saavad olema kogukonnakesksemad ja partei nimekirjad on pigem out. Igasugune selle trendi eiramine tähendab kohalike pseudo-tarandlike nimekirjade edu.

Oluline on vaadata ka 2011.a Riigikogu valimistele, kuhu juba praegused arvamusküsitlused ennustavad üksikkandidaatide suhtelist edu, kes lõpuks siiski on või asuvad mõnesse poliitilisse ühendusse. Seega kümne erakonnaga Riigikogu ei ole välistatud.

Või peaks üllatusmomendi suurendamiseks kaaluma ka valimisliitude taaslubamist parlamendi valimistel?

Miks ma oma pensionit ei jõua ära oodata (2) ehk kuidas E.Ergma nõudis kosmonautidele varasemalt pensionile minekut nõudis

2010-03-23T20:00:00.004+02:00

Väljavõte Riigikogu tänaõhtusest istungist - kuidas istungi juhataja sekkub esineja sõnavõtule vahele: Esimees Ene Ergma: Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Inara Luigas: Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Et pensioniea tõstmine on kindlasti teema, mille üle tuleks siin meie Eesti riigi ühiskonnas arutleda ja kindlasti pole kaugeltki paljudel midagi selle vastu, et me võiksime ka natuke hiljem pensionile jääda, kuid selleks peavad olema täidetud teised tingimused. Näiteks kindlasti peaks paranema elanike tervis, seda esiteks, ja teiseks, peaks ju ka hiljem paranema meie tööhõiveolukord ehk siis tööturul peab tekkima olukord, kus vajatakse ka vanemaid ja terveid inimesi. Öelge palun, kas teil komisjonis oli ka sellest juttu ja mida te nende teemade üle arutasite? Aitäh!

Heljo Pikhof: Jah, me arutasime pensionieas olevate inimeste tervist ja nende olukorda tööturul. Siin oli erinev lähenemine või nägemine ühelt poolt opositsioonierakondadelt ja teiselt poolt koalitsioonierakondadelt. Aga me siin eelmisel sessioonil või kell 10 alanud koosolekul rääkisime pikalt ja laialt soodustingimustel vanaduspensionäridest, rääkisime väljateenitud aastate pensioni õigust omavatest pensionäridest ja samas ma võin öelda, et ei ole lahendatud see süsteem, kuidasmoodi nende pension hakkab kujunema tulevikus – kas nad kaotavad selle pensioni? Kuidasmoodi on näiteks baleriinide pensioniga, sest paljud baleriinid on juba pöördunud nii ühe kui teise Riigikogu liikme poole oma murega, sest nad tõesti 65.eluaastani balletti kõik tantsida ei jaksa. Võib-olla ma ütlen teile, et meil on olemas soodustingimustel vanaduspensionide seadus, on väljateenitud aastate pensionide seadus ja on väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord. Ja samuti on meil inimesi, kes töötavad eriti tervistkahjustavatel ja eriti rasketes töötingimustes, samuti tervistkahjustavates ja rasketes töötingimustes ja nendel inimestel on teatavasti täna õigus olenevalt sellest, kas tegu on tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega, minna pensionile oma pensioniea saabumisest 10 aastat varem või kui on raskete töötingimuste või tervistkahjustavate tingimustega tegu, siis on neil õigus minna pensionile viis aastat enne oma tegeliku pensioniea saabumist. /.../ Nimelt on siis selles samas Vabariigi Valitsuse määruses, /.../, olemas loetelu nr 1 ja loetelu nr 2. Loetelus nr 1 on siis eriti rasked töötingimused ära toodud ja tervist eriti kahjustavate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu. Ja loetelus nr 2 on siis lihtsalt rasked töötingimused ja tervist kahjustavad või tähendab siis toodud ära soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu. /.../ Et kui ma toon mõned näited, siis loetelus nr 1 on toodud ära näiteks need mäetööstuse erialad, /..../ Keemiatööstuses on toodud terve rida keemilisi ühendeid, millega töötamisel on inimesel õigus saada varem pensionile. /.../ Kui edasi minna, siis on õigust saada tunduvalt varem pensionile ka tuukritel ja teistel töötajatel, kes töötavad vee all...

Esimees Ene Ergma: Kosmonautidel!

Heljo Pikhof: ... ja nendel inimestel, kes töötavad kõrgema õhurõhu tingimustes vähemalt 275 tundi aastas või kelle vee all viibimise aeg tuukripraktika algusest on 275 ja enam tundi. Siis samuti pliitaja, pliisepp jne. /.../ Nüüd samuti geoloogid, geofüüsikud...

Esimees Ene Ergma: Geoloogid?

Heljo Pikhof: Ja kui me jõuame maavarade rikastamise juurde,/.../, et seal töötavad töölised, kõigi nimedega aparaaditöölised, siis näiteks punkritööline, mäetööline, sõeluja, purustaja, rikastustoodangu kontrolör, kraanajuht, segurijuht, veskimasinist jne, jne. Neid elukutseid on tõesti palju ja kui neid ei jälgi, siis meil jääb mulje, et on tegu ühe või kahe elukutsega, mille ümber kogu aur käib...

Esimees Ene Ergma: Mis veel on? Kosmonaudid on ka!

Heljo Pikhof: Samuti paljud elukutsed, mida ma olen siin juba nimetanud erinevates sfäärides ka korduvad, näiteks võtame metsavarumine, tselluloosi ja paberi- ja puidutööstus, siis siin on metsavarumise puhul õigus saada varem pensionile langetajal, lõikajal, raietöölisel, laasijal, silmustajal, kraanajuhil jne. Nende erialade loetelu on hästi pikk. /.../ Ja samuti kui inimesel tekib õigus saada väljateenitud aastate pensioni, siis selleks, et seda saada, peab tal olema jällegi teatud hulk aastaid ärateenitud ja just sellel erialal töötatud, et tal säärane õigus tekiks.

Esimees Ene Ergma: Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Miks ma oma pensionit ei jõua ära oodata

2010-03-23T14:37:00.003+02:00

Väljavõte Riigikogu tänase istungi stenogrammist, kus peateemaks (peaks olema) pensionile saamise ea tõstmine:

Istungi juhataja Keit Pentus: Jätkame nüüd sama koha pealt kohe, kui ettekandja on valmis Riigikogu kõnetooli naasma. Esimesena saab küsimuseks sõna Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas: Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma näen, et saalis on väga palju küsimusi.

Istungi juhataja Keit Pentus: Üks hetk, ma vabandan küsija ees! Kolleegid, me jätkasime aruteluga! Ma palun saalis vaikust ja uuesti sõna küsimuseks Taavi Rõivasele. Palun!

Taavi Rõivas: Suur tänu! Hea ettekandja! Teil jäi ütlemata paar väga olulist asja. Esiteks see, et antud eelnõuga kavandatavad muudatused toovad Pensionikassa tasakaalu 20 aasta ehk terve inimpõlve võrra lähemale, mis tähendab seda, et tulevikus on võimalik maksta oluliselt suuremaid pensione, kui see muidu oleks. Samuti jäi ütlemata see, et viimased arengud Eesti pensionide juures – ühelt poolt keskmine pension on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud, aga samas on ka asendusmäär oluliselt viimasel ajal kasvanud. Aga enne, kui me läheme nende teie sõsarpartei poolt teiega kokku lepitud küsimuste esitamise juurde, mis kindlasti saab olema väga põnev jälgida, küsiks ma ühe sisulise küsimuse. Nimelt...

Istungi juhataja Keit Pentus: Aeg kolleeg Taavi Rõivas, palun küsimus!

Taavi Rõivas: Ma vabandan, aga istungi juhataja katkestas enne mu küsimuse. Ma palun teil selgitada, austatud ettekandja, esimese ja kolmanda muudatusettepaneku sisulist vahet? Aitäh!

Heljo Pikhof: Aeg oli läbi, öeldi!

Istungi juhataja Keit Pentus: Aeg, kolleeg Rõivas! Lugupeetud ettekandja, aga küsimus esitati. Kas te soovite sellele vastata või oligi see vastus?

Heljo Pikhof: Aeg oli läbi!

Istungi juhataja Keit Pentus: Järgmiseks küsimuseks sõna Ain Seppikule. Palun!

Korduspost: Miks ma pooldan Kesklinnas 40 kmh piirangut (vt videot)

2010-03-18T00:25:00.001+02:00

Liikluskultuurist on palju räägitud, ent vähe ette võetud. Liikluspatrollidega saavutas siseministeerium eelmise aastaga tulemusi, ent siiski on veel palju teha. Minu arust on liiga vähe tähelepanu saanud ettepanek piirata Tallinna Kesklinnas autoliiklus 40 kmh-ni.

Ma võin tuua praktiliselt igast nädalast näite, kus mõni autojuht oleks kas mind või mõnda lähedal seisvat inimest äärepealt alla ajanud. Kõige hullem on Gonsiori tänaval sotsiaalministeeriumi eest üle saada. Enamik võtavad pikal-sirgel tänaval sellise hoo üles, et ainus viis pidama saada on lükata pidurid blokki.

Kiiruse piiramine 40 kmh-ni võttab maha ka juhtide närvilisust; pole enam kiire. Samas olen nõus, et ega too piirang üksi ei aita. Liiklusjärelevalvet on vaja ka suurendada Tallinnas. Rikkumised saavad ju toimuda just siis kui on teadmine, et politseid niikui nii linnatänavail pole. Miks mitte luua neid just hetkel sotsiaalsete töökohtadena?

Mõttetud surmad ja vigastused võiks ükskord ära jääda ning nende põhjustajaid tuleb aidata ennetavalt.

Õppelaenu kustutamise kohtuotsus - kas riik muudab nüüd seadust või saadab tuhandeid kodanikke kohtuteele?

2010-03-02T22:28:00.004+02:00

Täna tuli uudis, et Anija vald ei kaeba edasi Tallinna halduskohtu otsust, millega endine tudeng ja tänane õpetaja Mirja Tinno peab saama õppelaenu hüvitist ka edaspidi.

Loomulik selle otsuse juures on see, et vald ei vaidle ja tunnustab oma töötaja õigust ja ootust avalikus sektoris töötades saada õppelaen kustutatud. Imelik aga see, et teised Mirjamiga samas aga ka sarnases seisus inimesed peavad nüüd asuma ise ja ükshaaval kohtuteed käima.

Kas riik saaks tulla kodanikele vastu?

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) arvates annab jõustunud otsus õiguse kõigile õppelaenu võtnutele, kes olid lõpetanud 1. juuliks 2009 kõrgkooli ja asunud enne seda avalikusse sektorisse tööle, nõuda tööandjalt õppelaenu hüvitamise jätkamist.

Seega võiks tulla kõigile õppelaenu kustutamisest puudutatud kodanikele vastu ja muuta seadusi selliselt, et 2009.a suvel langetatud otsusel oleks selgem ülemineku aeg ja kord.

Õppelaenuvõtjad ja nende toetajad koondumas

Selgelt on õppelaenu kustutamise lõpetamise otsus mõjutanud suurt osa eestimaalasi. Õpetajad, politseinikud, maksuametnikud, piirivalvurid kaitseväelased ja paljud teised avaliku sektori teenistujad ja töötajad ning suur osa tänastest tudengitest on nördinud sellest ka advokaatide poolt kahtluse alla seatud otsusest ning ootavad Riigikogult ja Valitsuselt vea tunnistamist ja otsustavat parandust.

Üksikult oma asutust kohtusse kaevates saadaks küll õigus, ent riigi väär seadus jääks ikka kehtima. Seega on vaja nüüd koonduda, et julgustada Riigikogu ja Valitsust seadust muutma. Õppelaenu kustutamise jätkamiseks on käivitatud ka veebialgatus.

Kõikjale tungida ja kõikjalt paista tahtev poliitika - Eesti üliõpilaskonna näitel

2010-02-17T23:01:00.004+02:00

"Üliõpilasena näen ja tunnen, et Eesti üliõpilaskond politiseerub järjest enam. Kadumas on eetiline võitlus tudengite eest, selle asemel ajavad Eesti üliõpilaste liidrid üha enam tudengite varjus mõne konkreetse partei poliitikat."

Siret Kotka, keskerakonna noortekogu liige, üliõpilane (17.12.2009)

Sisuliselt on algasid tänavukevadised kõrgkoolide üliõpilasesinduste valimised mullu detsembris, mil Tallinna tudengid ei nõustunud linnavolikogu otsusega eristada Tallinnast ja mujalt pärit kõrgkooliõppurit kehtestades neile erinevad hinnad.

Valimised ei hakanud küll enamike tudengite, rääkimata nende esinduste, vaid kesknoorte jaoks - konstrueeriti fiktsioon: Tallinna tudengite tahtmise taga peab olema peamiselt IRL, vähem Reformierakond ja natuke ka Rahvaliit. Loodud mõttemudel asus elama oma elu.

Üliõpilaskonna ühiskondlik roll

Olulise küsimusena aga on senini jäänud vastuseta kogu diskussiooni mõte. Kas küsimus on kellegi kuuluvuses, talle külgekleebitud (aga olematus) kuuluvuses või selles, et üliõpilaskonnad ei ole oma tegevusega avaldanud piisavat mõju üliõpilaste õpingutele ja olmele ning ühiskonna demokraatlikule arengule laiemalt?

Miks mitte ei võiks laiemalt ja sügavamalt arutada seda, mis on üliõpilaskondade roll ja väljakutsed eesoleval õppeaastal. Märtsis toimuvad üliõpilasesinduste valimiste aeg oleks selleks ju parim. Mida sina tudengina, endise tudengina või tulevase tudengina ootad, et üliõpilasesindajad ette võtaksid?

Neis küsimustes on tõenäoliselt aruteluruumi enamaks ja kindlasti ühisosa ja konsensust ka erinevate tudengi- ja noorteühenduste vahel sh erakondade noortekogud. Selge on see, et demokraatliku ja areneva ühiskonna üheks võtmeteguriks on demokraatlik ja ühiskondlikult mõjus üliõpilasliikumine.

Üliõpilaspoliitika ei võrdu parteipoliitika

Üliõpilasesindused võiksid olla ja valdav enamuses ka on parteipoliitikast vabad. Seda ka Eestis sõna apoliitilisus tähendabki.

Üliõpilaskond on loomuldasa poliitiline organisatsioon, sest selline on seaduses tema ülesandepüstitus: ülikooliseaduse paragrahv 43 lõige 2:

"Üliõpilaskond on institutsioon, mis teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele - otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest."

Üliõpilaskonna kui organisatsiooni asi on koondada, esindada ja kaitsta ühe kõrgkooli üliõpilaste kui kogukonna huve ja õigusi ning kujundada kogukonna elu. Mitte kogukonna väliseid (nt parteilisi, rahvuselisi jne).

Välisriikide üliõpilasliikumist, kus kohati erakondadel on suur roll, Eestis võrdlusse tuua, nagu Gerd soovitas, ei saa – ühiskonna väärtuste, arusaamade ja hoiakute kontekst on teine.

Aga parteilise kuuluvusega üliõpilasesindaja ei saa kindlasti kohe halb inimene olla ka Eestis. Halb on see, kui keegi ei kandideeri oma soovil vaid partei mahitusel. Keda ta siis esindab ja kelle ees vastutab?

Üliõpilaskond kui hea kodaniku kasvulava

Juba 1930. aastail väljendas Tartu Ülikooli üliõpilaskonna toonane esimees ja kuulsa poliitiku poeg Ilmar Tõnisson üliõpilaskonna kui kõiki tudengeid koondava ühenduse sotsiaalpedagoogilist eesmärki. Ülikooli juhtkonnast ja erakondadest sõltumatu, ent vastutust, solidaarsust ja demokraatiat väärtustav üliõpilasomavalitsus pidi looma eeldused kujundamaks igast üliõpilasest täisväärtuslik ühiskonna liige.

Õppelaenu kustutamine - ühe õiguse jalge alla tallumise lugu

2010-01-30T00:04:00.002+02:00

Neljapäeval jõudis avalikkuseni Tallinna Halduskohus otsus, mille kohaselt peab Anija Vallavalitsus jätkama Kehra gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötava Mirjam Tinno õppelaenu hüvitamist ning kustutama kuni kohtuotsuse jõustumiseni kustutamata jäänud õppelaenu põhiosa.

Seega rohkem kui poolaastat tagasi vastuvõetud riigi II lisaeelarvega järsku (alla 2 nädalase etteteatamisega) kaotatud õigus kõrgkooli õpingud lõpetanute võimalus avalikus sektoris töötades või lapse sünni puhul saada õppelaenu kustutatud on tulemas tagasi. Esialgu ühele inimesele.

Kuigi kohtuotsus puudutab hetkel vaid ühele endisele tudengile ja tänasele avaliku sektori töötajale õppelaenu hüvitamise jätkamist, on tegemist olulise pretsedendiga, mille alusel saavad teised juba avalikus sektoris töötavad ja enne õppelaenuhüvitist saanud isikud kergemini kohtuteel oma õiguse taastatud. Kohtuotsus näitas, et riigi otsus lõpetada õppelaenu hüvitamine oli ekslik.

Samuti oleneb iga õppelaenu saanud isiku edasised sammud ka sellest, kas Anija vald otsustab edasi kaevata Tallinna halduskohtu otsuse. Vallaesindajad on pidanud kohtuotsust iseenesest õigeks, ent peavad kentsakaks olukorda, et süüdi jäi vald, mitte seaduse muutmisega laenuvõtja õigusi piiranud riik.

Üliõpilaskondade Liidu hinnangul puudutab kohtuotsus ka neid tudengeid, kes küll lõpetasid eelmisel suvel ja ei jõudnud objektiivsetel põhjustel hüvitamise avaldust esitada, ning ka neid, kelle õpingud on äsja lõppenud või lõppemas. Kui lähtuda üheselt õiguspärase ootuse printsiibist, siis õppelaenu hüvitamisele oli ja on õigus kõigil tänastel ja toonastel üliõpilastel, kes enne seadusemuudatust kehtinud korra alusel on võtnud õppelaenu ja vastavad hüvitamise tingimustele.

Seega olnuks too ja ka kohtuotsuse valguses ka nüüd mõistlik muuta seadust selliselt, et õppelaenu kustutamine kadunuks ära alles neil, kes astusid kõrgkoolid 2009.aasta sügisel. Nii poleks keegi jäänud seaduste rataste vahele.

Mida teha poliitiliste noorteühenduste rahastamisega?

2010-01-19T23:42:00.005+02:00

Kuidas suhtuksid sina olukorda,
kus sa eeskirja lugedes näed, et sul on õigus taotleda toetust,
sa esitad avalduse,
mille peale sulle keegi ei ütle, et seda ei arvestatud ning sa kuuled,
et eksperdid on selle läbi vaadanud (ja kõlbulikuks hinnanud)
ning äkkist ütleb keegi otsustaja,
et tegelikult ta sulle üldse tuge osutada ei taha
ning olenemata korrast jätab su avalduse kõrvale?
Näiteks see on su pere toimetuleku toetus või ettevõtte alustamise stardiraha.

Ja nüüd ongi Suur Jama siis lahti:

Kuigi noorteühingute toetuse taotlemise kord seda lubab ning varemgi on sellisena see ilma suurte vaidlusteta kehtinud, otsustas haridusminister kriipsutada hindamiskogu ettepanekust maha kahe poliitilise noorteühenduse toetuse (keda hinnati suhteliselt kõrgelt). Vastuseks lihtne lause: raha ei ole; ning pärast täpsustuseks: erakondi ei tohiks topelt rahastada. Arusaamatuks jääb, et miks siis minister toda taotlemiskorda enne avalduste esitamise algust ära ei muutnud.

Mille poolest poliitilised noorteühingud erinevad teistest?

Lihtne vastus: neil on selge (vanemate) täiskasvanute organisatsioon partei näol vasteks olemas. Kuigi mööndusega võib väita, et ka kristlike noorteühenduste vasteks on mõned kirikud-kogudused. See, aga ainsaks erinevuseks ongi.

Ülejäänus, kui vaadata tegevusi ja ka seda, et haridusministri poolt kinnitatud Noortepoliitika Nõukogu on tunnustanud, siis on tegemist noorsootööga ja noorteosalust pakkuva ja korraldava ühinguga.

Ise ei tee, aga teistel ei lase ka!

Ahjaa, üks erandlik erinevus on ka: need poliitilised noorteühingud, kes riikliku noorsootöö strateegia täitmiseks ettenähtud tegevusi ei harrasta, ka üldiselt seda toetust ei ole saanud või on siis väikses määras.

Seega ei oleks haridusministrist aus karistada MTÜ Noored Sotsiaaldemokraadid ja MTÜ Rahvaliidu Noored selles, et IRL või Reformierakonna noortekogud ei tegele noorsootööga.

Poliitilise noorteühingu iseseisev rahastamine leevendab partokraatiat

Ma pooldan põhimõtteliselt noorteühendustes noorsootöö riikliku toetamist ja seda eriti poliitilistes, et need ei muutuks poliitbroilerite õrreks. Levinud kuulduse järgi olla osade erakondade juhid keelanud oma noorteühendusel taotleda noorteühingu aastatoetust.

Kui see asi peaks vastama tõele (mida ma väga loodan mitte), siis on aastatoetuse kaudu noorsootöö soodustamine poliitilistes noorteühendustes nende tegevuse sisukuse ja iseseisvuse tagamisel partei diktaadist riiklikult tähtis küsimus.

PS Mul on kopp ees sellest, et suureneb nende riiklike otsuste arv, mille lahendus seisneb kohtuteele asumises. Miks ükskord poliitikud ei mõista, et enne otsustamist tuleb huvirühmade arutada, selgitada, analüüsida, lepitada ning kokkuleppele jõuda?

PPS Kui keegi arvab, et ma väljendan siis mõne poliitilise ühenduse seisukohti, siis pean kurvastust tekitama ja vastama selgelt eitavalt - ma usun esmalt erinevate organisatsioonide headusse ja seejärel vaatan kahtlevalt ühele või teisele detailile.

Asjad, millest 2010.aastal me ei pääse (3/3)

2010-01-05T22:17:00.003+02:00

Ülevaatega 2009.a teemadest, mis tulevad taas 2010, olen jõudnud nüüd lõpusirgele. Jäänud on veel:

- Mida kardavad erakonnad tänavusest aastast?
- 20 000 tudengi roll Tallinnast valitavate Riigikogu liikmete parteilises jaotuses;
- Kuidas lasta peibutusparti enne häälekat lendutõusu?
- Parteimaastiku uudismaad.

SEPTEMBER

Miks IRL ja Kesk politiseerivad noorte varivalimisi

Eesti Noorteühenduste Liidu algatust korraldada linnavolikogu valimise ajal valimisea alla jäävate noorte seas arvamusküsitlus, tekitab poleemikat parteide ridades. Karta on, et selline parteide kabuhirmus tegutsemine saab toimuma ka järgmiste varivalimiste ajal.
Üks on aga kindel, et noorte huvi rääkida kaasa kohaliku elu kujundamises, on suurenenud. Samas on tulemas päevavalgele ka terava teemana noored ja poliitika ning noorpoliitikud ja kodaniukuühendused. Parteides on jätkuvalt inimesi, kellel on soov kasutada kodanikuühendusi ära platvormina erakonnapoliitika ajamiseks. Kahetsusväärselt ka suhteliselt häbematult ja selle juures end õigustades teiste parteide sarnaste kavatsustega. Loodame, et siis parteid harjuvad pikapeale kodanikualgatustega, mis puudutavad parteisid.

OKTOOBER

Miks kardavad erakonnad tänast päeva? Ent mis on neil sellest võita?

Kohalike valimiste hirmudest on vast enamik erakondi nüüd üle saanud.
Keskerakond varjutas oma tegeliku ülemaalise läbimurde ärajäämist suurvõiduga Tallinnas. Reformil polnud muud pääsu Tartus kui jätkata samas liidus ja Pärnus päästis teda Kivimäe kartus, et äkki Reform koos Keskiga kukutab Riigikogus läbi maavanemate omavalitsusjuhiks olemise keelu kaotamise. Rahvaliit kasutas parteide ebapopulaarsuse lippu ja läks põranda alla säilitades kohti, pikendades eluiga, ent kaotades nägu. Rohelised asusid parteide punasesse raamatusse.
Käesoleva aasta peamiseks mureks saab olema Reformile IRL lojaalsus; Rahvaliidule ja Rohelistele 5% künnise ületamine valimiskampaania ajaks; Keskile aga sotside liitlassuhte püsimine.

Kirjutage ennast Tallinnast välja - tagate 2011.a Riigikogus Keskerakonnale enamuse

Kohalike valimiste tulemus Tallinnas oli ja on ehk tänaseni paljude jaoks šokk - Keskerakonna enamus. Mind see ei üllatanud, ent mis üllatas on kaks asja:
- üheltpoolt üleskutsed kirjutada end Tallinnast välja, mis kindlasti annaksid Keskile rohkem kohti Riigikogu valimistel;
- Keskerakonna viimase aja üleskutsed, et tudengid, keda nad IRL ja Reformi valijaiks peavad, end Tallinnasse sissekirjutaks.
Sõda Riigikogu pärast algas Tallinna lahingust - tudengite häälel seega on kaalu ning nood 20 000 Tallinnas elavat tudengit võivad sissekirjutades ehk mängidagi olulist rolli Tallinnast Riigikogusse valitavate saadikute parteilises jaotuses.

"Seadusi järgida ei tähenda veel eetilist poliitikat" - MIKS?

Parteide maine on täis teinud suuresti asjaolu, et juriidilise korrektsusega on õigustatud moraalselt lubamatut käitumist. Mitmete erakondade põhikirjades on punkt, mille järgi võib inimese välja visata kui ta on kahjustanud partei mainet või pole järginud distsipliini.
Ma usun, et ma ei eksi kui väidan, et just suuresti nonde kahe sätte ebaühtlase ja suhteliselt harva rakendamise tõttu ongi ka poliitika ja erakondade maine niivõrd halb.
Mitu mainerikkujat, korruptsioonikahtlustatavat või joki-tegijat toob 2010, ei julgeks kvootiseadvalt ennustada. Ent neid tuleb...

Peibutuspardi hind - moonutatud volikogu

Palju neid inimesi, kes kandideerisid ja said suurte häältega valituks, ent siis reetsid oma kohaliku rahva ja volikogu, pole keegi kokku arvutanud. Fakt on see, et paljudes kohtades olnuks volikogu koosseisud ja jõudude vahekorrad teistsugused.

2010.a on kindlasti uuesti päevakorral saadiku vastutuse ja valimisseaduse muutmise küsimus. Partidest moonutatud volikogude vastu aitab ehk nõue, mille järgi kandidaat kohustub kirjalikult kinnitama asumist volikogu liikmeks valituks saades. Selle mittetäitmisel arvataks isik volikogust välja ja temale antud hääled võetakse maha tema nimekirjale antud häältekogumist.

NOVEMBER

Isaks olemise võimalused Eestis

Tööturu olukord ja meeste-naiste palkade vahe paneb Eesti isale suure koorma. 2010.a saab olema Eesti pere ellujäämise aasta. Vaesuse ja perede toimetulek saab olema sügisel, Riigikogu valimiste kampaanias üheks oluliseks teemaks.

DETSEMBER

Tallinna ühistranspordis eestlastele ja venelastele eraldi salongid?!

Tallinnas elavad, seda pidevalt või ajutiselt külastavad inimesed peavad nüüd 01. veebruarist hakkama maksma kallimat hinda ühistranspordi kasutamise eest. Suurim löök saab olema ca 20 000 tudengi rahakoti pihta, kelle jaoks saab hinnatõus olema ca 3-kordne. TÜÜL on asja juba õiguskantslerile hinnata andnud ja loodetavasti saabub sealt põhiseadusega vastuolule viitav vastus.

Rahvaliit ühineb IRL-ga ja Keskerakond languneb?

2010.a suurimaks küsimuseks saab olema poliitikas parteimaastiku muutumine. Fakt on see, et ilma muutuste ja poliitilise aktiivsuse kasvuta Rohelised ja Rahvaliit Riigikogu künnist ei ületa. Olulisteks verstapostideks saavad siin olema jaanuari keskel toimuv ja uut juhatust valiv Rahvaliidu volikogu ning kuu lõpus toimuv IRL (uut) esimeest valiv Suurkogu. Suvi toob ka selguse eurole ülemineku otsuses, mis omakorda määratleb erakondade valimisstrateegia teravused.

Asjad, millest 2010.aastal me ei pääse (2/3)

2010-01-02T21:59:00.004+02:00

Jätkan eelmise aasta postituste põhjal tänavuste avaliku arutelu alla sattuvate teemade väljatoomist:

- inimeste apaatiast meele avaldamisteni;
- muutused parteimaastikul;
- tudengite võitlused;
- kodanikumeedia esiletõus.

APRILL

Mees, kes keset tuleriita, suudab lõkke soojust kiita!

Jutt oli toona ühiskonna apaatiast ja sellest kuidas erinevat vormi meeleavaldusi peetakse halvaks või ebatõenäoseks. Usun, et 2010. aasta toob Eestisse nii tänavatele, veebi kui ka mõttetalgutele uue tuhinaga rahvast - mured on meil teravad ja selged ning vajavad lahendamist.

Keskerakond ja Reformierakond ühinevad...

europarlamendis. Kes siis veel! Eesti poliitika eripära on see, et rahvas rändab parteinishide vahel, mitte poliitikud ja erakondaded elanikkonna maailmavaatelistes kogukondades. Sestap on meil kõik valimised Riigikogu valimised ja suur erakondade mitte ideede võitlus. Karta on, et ka 2010.a sügisel, Riigikogu valimiste eel, liituvad Kesk ja Reform vastanduskampaania pidamiseks; küsimus on vaid siin, et kas too vastasseis moondub "Vasak-Parem"-ks või hoopis saame näha üllatusesinejat-erakonda?

2% palgatõus kõigile jääb ära!

Aprillis väideti Postimehes, et pensionimakse peatus toob reaalse palgatõusu. Kahjuks läks nii nagu teame - töökindlustusmakse tõus ning igaühe leibkonna kuludele kasvu andnud käibemaks ja aktsiisid. Tänavused tõusud on loodetavati möödas, ent tulevikukuludeks tasub vaadata Islandile, mille rahvas maksmas kinni pankade bläkki; Eesti rahvas asub tasuma aga püsikulude katteks võetud riigilaene ja riigiettevõtete laenutamise-müügi-ostu-laenu skeeme.

MAI

Miks Samost ja Nõlvak ei mõista üksteist?

Kas Minu Eesti mõttetalgud olid edukad? Kes sellest võitis? Kes kaotas? Ning mis selle taga tegelikult? Need ja paljud muud küsimused ringlesid siis ja ka nüüd. Mina olen veendunud, et mõttetalgute mõju on palju suurem kui keskmine kriitik arvas ning see ilmeb alles 2011.a Riigikogu valimiste tulemustes; ent mitte tingimata Minu Eesti meeskonna erakonnastumise teel. Seniks oodakem tänavusi kevadisi ja sügisi mõttetalguid.

Jaan Kundla soovib regionaalministriks

Ja koalitsioonikriis küpses siis krõbedaks. Valitsusliidu kombinatsioone oli palju, ent Roheliste roll sai selgeks siis kui Laari kaudu ilmus Strandbergi blogisse Tasakaalu Liidu koalitsioonileppe mustand. Rahvaliit valitsusse ei asunud, ent sündis sisuliselt Laari III valitsus Roheliste toetusel. Ansipi ja Reformierakonna jutt, et IRL on olnud hea partner 2009.a ja loodetavasti ka edasi 2010.a, on pigem mõruda maigu peitmiseks.

JUUNI

Valid ühe Tarandi, saad kaks Savisaart

Ja teisiti ei läinudki - uus vastasseis oli mitte protest valitsuse vastu vaid parteipoliitika vastu. Mihkel Mutt on juba jõudnud Indrek Tarandit pidada vabameelselt käituvaks "kõrgema tasemeliseks Võsa Petsiks", ent tema mõju saab olema suurem Res Publicast. Juba on tõstatunud jutud Riigikogu reformimisest ja ma ei välistaks eesoleval kevadel ja sügisel ka sisukaid ja tormilisi algatusi muudatusteks.

Kas Ansip kukutatakse oktoobripöördega?

Spekulatsioonid, et sügisel lõppeks senine kaksikliit, olid tagasi vaadates pessimistlikud - tegelikult lõppes Reformierakonna juhitav koalitsioon Roheliste kampa võtmise momendil. viies jõukeskmeks IRL. Selle tõestuseks on ehk ka fakt, et Tartus jätkab Reformi-Keski-Rahvaliidu koalitsioon; miks siis muidu ei saanud IRL Tartus võimuliitu?

JUULI

Meeleavaldus Tramm nr 3 kaitseks?

Tudengid hakkasid märkama, et trammiliiklus oli jäänud ahtamaks. Talv tõi veel ka tudengite diskrimineerimise teema - linnavalitsus otsustas hakata küsima Tallinnasse mitteregistreerunud tudengitelt kolmekordset hinda; volikogu kinnitas selle detsembris.

2010.a saab oodata kindlasti tudengite võitluse jätku, sest õiguskantsleri poole on juba juriidilise lahingu jaoks pöördutud; millised saavad olema aga organiseeritud ettevõtmised ja üksikalgatused? Eks näis, ent juba on üks tudeng taotlenud sissekirjutust linnavalitsusse :)

Kas Eestis on tekkimas uusi erakondi?

Kui vaadata Lääne-Euroopa maade arenguid, siis võib Eestit ees oodata kahe jõu tekkimine: üheltpoolt rahvusäärmuslik ning teiseltpoolt sotsiaaldemokraatlik, mis Eestis väljenduks pigem rahvuslik-tsentristliku erakonnana. Viimane on just tasakaaluks tekkivate natsionalismihõnguliste nii eesti- kui ka venekeelsete äärmusrühmade vastu.

Rahvaliidu ja sotside või Keskerakonna ja Rahvaliidu liitumistest räägiti, ent selleks ka jutt jäi. Kui tänaste parteide osas suuri muutusi ei tule, siis ennustan 2010.a sügiseks Riigikogu künnistületava uus jõu teket ning isikumandaadisuutlike üksikkandidaatide esiletõusu.

AUGUST

Kui blogid ja Twitter on viinaks, siis milline meelemürk on trükimeedia ja televisioon?

Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Mart Raudsepp nimetas augustikuus Päevalehes blogosfääri ja Twitterit moodsa aja tuliveeks. Kavalalt jätab ta aga metafoorse märgi panemata trükimeediale ning raadiole ja televisioonile.

Vanameedia rünnak uusmeediale käivitus, ent kodanikumeediaks kutsutav blogisfäär ja tviteratuur on tasa ja targu. Reklaamirahadel põhinevad ajalehed on asunud muutma end, ent kas just uuenema tulenevalt tarbijatrendidest? Kui välja jätta EPL panus avaliku arutelu puhastamiseks ID-kontrolli kaudu, siis vist mitte. 2010. aasta toob kindlasti blogosfääri ja tviteratuuri suuremat usaldust ja tunnustamist osana meediast ja ajakirjandusest.

Asjad, millest 2010.aastal me ei pääse (1/3)

2010-01-01T01:04:00.005+02:00

Uue aasta esimesel päeval on hea visata pilk sellele, mida siin blogis kirjutatud sai 2009.aastal ning mis saab aktuaalne olema ka 2010. aastal.

JAANUAR

Ametnikud pealinnast välja!

Soomlaste uuringu järgi toetab rahvas riigiasutuste "külvamist" erinevatesse regiooonidesse; valitsuselgi toon plaan olemas. Nüüd, kus kohalike volikogude valimised on möödas, siis võib arvata, et taas tuleb päevakavva jutt haldusreformist - loodame, et siis ka keskvalitsuse teemal, mitte pelgalt valdade liitmisest.

2009 - Change has come to Estonia

Obama inaugureerimise päeval ennustasin, et eurovalimistel saab 3 sotsi asemel mandaadi 3 liberaali ning, et sotsidel saab olema napp rebimine ühe koha pärastki - seega mööda ma ei pannudki! Tallinnas ja Tartus jäi koalitsioon muutumata ning seda ka riigis; sotside siire on muidugi pikemajalise tähendusega...

Miks peab juhatuses olema täpselt 6 liiget ja 7 valdkonda?

Eestis on seaduses kirjas, et on ministeerium ja sellel olgu üks minister - paindumatu süsteem muutuvates aegades. Miks mitte ei võiks ministeeriumeid liita kokku, aga jätta vabaks ministrite arvu? Ettevõtlusest ja kolmandast sektorist ülekantav paindlikum juhtmeeskonna moodustamise põhimõte peaks eriti keerulistel aegadel olema heaks abinõuks kuidas riigid nii finants-, mõtte- kui ka otsustamisraskustest välja tulevad.

VEEBRUAR

Kes on Eesti uueks peaministriks?

Õhus oli lisaeelarve koostamise pinged. Toonane uitmõte, et Reform ja IRL plaanivad kaksikliitu, on osutunud tõeks. Ent Ansipi toonane ja ka tänane jutt, et IRL on olnud laitmatu partner, on pigem suitsukatteks tegelikele vastasseisudele. Fakt on see, et 2011.a Riigikogu valimisteks on ideoloogilisteks konkurentideks just Reformierakond ja IRL.

Kotkapoeg või poliitbroiler?

Maret Maripuu langes ja Hanno Pevkur tuli asemele. Pelga parteilise karjääriga inimeste suutlikkuse teema tõstatus siis ja ka hiljemgi 2009.aastal. Poliitbroilerite fenomen jääb kumama ja tõuseb esile kindlasti 2010.a sügisel Riigikogu valimiste kampaania eel.

MÄRTS

Kuidas täita 2000 töökohta 50 000 töötuga?

Toonane töötuse arv on tänaseks enam kui kahekordistunud, ent küsimus tööhõivest on sama. Valitsusel ja Riigikogul on tegelikult kiirelt teha kolm meedet:
1. luua ise töökohti riigiasutustesse ja ettevõtetesse;
2. investeeringute ja riigihangete abil toetada töökohtade säilimist ja loomist erasektoris;
3. maksu- ja ettevõtluspoliitika kaudu soodustada töökohtade loomist.

Pikemaajalise mõju ja väärtusi peegeldavad sammud oleks:
1. vabastada töötajate tervise ja koolitusega seotud tegevus erisoodustusmaksust;
2. toetada rahaliselt ettevõttes toimuvat töötajate täiend- ja ümberõpet;
3. tuua läbirääkimiste teel Eestisse töökohti loovaid investeeringuid

Midagi lootustandvat tänasest päevast

2009-12-17T13:01:00.000+02:00

Valitsus kiitis heaks ettepaneku koostada kodanikuühiskonna arengukava

Valitsus kiitis heaks regionaalminister Siim Kiisleri poolt esitatud "Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014" koostamise ettepaneku.

Koostatava arengukava eesmärk on tagada kodanikualgatust soodustav keskkond Eestis. Selles kirjeldatakse riigi rolli kodanikuühiskonna arengutes osalejana ning selleks vajalikke tegevusi ja ressursse.

Ettepanek koostati koostöös ministeeriumitega, kodanikuühiskonna valdkonnaga tegelevate uurimis- ja teadusasutustega ning peamiste eestkoste- ja katusorganisatsioonidega.
Valitsus teeb Siseministeeriumile ülesandeks esitada arengukava koos rakendusplaaniga Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt novembris 2010.

______________________________

_______
Valitsuse kommunikatsioonibüroo briifinguruum
http://www.valitsus.ee/brf/
press@riik.ee

Mis juhtub kui jää poliitiku jalge all krõbinal puruneb?

2009-12-07T20:58:00.003+02:00

Vastus on lihtne: poliitik hakkab kõiki teisi inimesi enda ümber sõimama poliitikuteks, parteilasteks ja salakavalateks vastutöötajateks, ebakonstruktiivseteks jne jne.

See juhtus täna Taavi Aasaga kui ta, selleasemel, et suhtelda Tallinna tudengitega ja proovida mõista nende muret, hakkas nende eestkõnelejaid demoniseerima ja erakondade käsilasteks nimetama.

Kuidas siis kommenteerida fakti, et Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua nõukogu esimeheks on kunagi üliõpilasaktivist ja tänane linnapea Savisaare referent Jaanus Riibe? Kas Jaanus on nüüd ka IRL käsilane? Kas nüüd kõik need 20 000 tudengit on vari-isamaalased? Vaevalt.

Asi lihtsam kui ta näib - ärme räägi sellest, et keegi on mõne erakonna, kaitseliidu, tudengiühenduse, külaseltsi või muu MTÜ liige; räägime ikka probleemist ja suundume selle lahendamisele.

Parteilisel kuuluvusel põhineva nõiajahiga ühistranspordi hinnakirja muutmisega tekkivaid probleeme ei enneta ega lahenda.

Kutsun poliitikuid üles hoiduma edaspidi selliste võtete kasutamise eest. Sellega ei saavuta mitte midagi. Igal inimesel on õigus kuuluda erinevatesse organisatsioonidesse. See, et linnavalitsuse liige kuulub mõnda erakonda, ei tee kõiki linnavalitsuse ametnikke parteisõduriteks. Sama kehtib ka ühenduste puhul.

Ja nüüd: kuidas lahendame piletiküsimuse Tallinnas?

Rahvaliit ühineb IRL-ga ning Keskerakond laguneb?

2009-12-04T21:44:00.003+02:00

Jutte poliitilise maastiku ümberkujunemisest kuuleb alati enne ja pärast valimisi. Selle sügise trendiks on olnud Rahvaliidu hääbumine ja nüüd ka Roheliste marginaliseerumine. Ennustusmängu on põnevamaks teinud sotside (üllatuslik) minek Tallinna koalitsiooni.

Ent, siiski on mitmeid faktoreid, mis võivad vasak-parem skaala vastasseisu tekkimise ja realiseerumise Riigikogu 2011.a valimistel muuta täiesti muuks kui võis esmapilgul eeldada.

Valimisseaduse muutmine hoiab põlemas roheliste ja ERL hääbvel eluküünalt

Agu Uudelepp kirjeldab võimalikku stsenaariumi paratamatuse valguses jättes kavalalt ukse lahti ka muuks. Tema välja pakutud valimisseaduste muutmine, mille järgi paremerakonnad võimaldavad selle abil Rohelistel ja Rahvaliidul ületada künnis ja saada koalitsiooni-otsustavad 3-4 kohta, saab olema tegelikult üheks oluliseks faktoriks.

Sest Rahvaliidu ja Roheliste sisekaemus ja leeridesse jagunemine saab kütust just valimiskünnise ületamatuse tõenäosuse suurenemisest. Ent sellele ei saa ehitada üles kogu lootust.

Uued juhid uued tuuled?

Eesti poliitikat määravad ideoloogiad sama palju kui taldriku värv sellel asetseva liha maitset. Seega parteide eestvedajate omavaheline läbisaamine on järgmiseks faktoriks. Infopartisan on küsimas juba IRL peaministri kandidaatide kohta.

Jaak Aaviksoo saamine IRL esimeheks, peaks mõjuma vasak-parem skaalale selliselt, et täna Keskerakonna kaaslaseks olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond võib Savisaare jaoks vajuda unustuste hõlma. Samas võib jällegi võimaliku valimisseaduse koosmõjul ja Aaviksoo eestvedamisel tekkida IRL, sotside, roheliste ja võib-olla ka Rahvaliidu koalitsioon.

Samuti ei ole veel kindel, et Andrus Ansip asub eest vedama Reformierakonna valimiskampaaniat. Ansip võib taanduda sarnase nipiga, nagu ta ise suurde poliitikasse tõusis - loovutades järgmise aasta sügisel peaministri tooli, kellelegi, kes loob uue koalitsiooni Keskerakonnaga sillutades näiteks Savisaarele teen peaministri kohale ning viies esimese orava Kadrioru lossi.

Ja kui Rahvaliit peaks Aivar Sõerdi esimeheks valitama, ja Aaviksoost peaministrikandidaat saama, siis pole ka välistatud IRL-ga liitumine ja uue suure linna ja maad katva konservatiivse jõu tekkimine.

Ja Keskerakond võib ka laguneda, ent see jäägu unistajaile - selle ootusel jõudesse vajuda pole mõtet. Tallinna linnas võimulolek on piisavaks tsentripedaalseks jõuks tolle partei liikmetele ja leeridele.

Tallinna ühistranspordis eestlastele ja venelastele eraldi salongid?!

2009-12-02T21:34:00.002+02:00

Tallinna ÜHIStransport on muutumas ERALDItranspordiks - kaasaegse segregatsiooni uus ilmnemisviise. Täna registri-linlane versus registrivallakodanikud (ja samas faktiliselt linlased), mis homme? Trammis eraldi vene ja eesti vagunid?

Mille poolest on Tallinnasse igapäev sõitvad inimesed või seal elavad, ent mujale registreeritud inimesed halvemad ja süüdi selles, et Tallinn doteerib ühistransporti? Ei olegi süüdi ja pole ka Tallinn suur ohver - on täiesti normaalne, et külalised või pikemaajalised viibijad saavad Tallinnas osa sellest, mis suuresti tallinlaste raha eest loodud ja hoitud. Keegi ei mõtle, et peaks kõnniteekasutamise maksu kehtestama võõrastele :)

Vallad maksku Tallinnale - regionaalpoliitiline absurd!

Kuigi nii mu vallas Väätsal kui ka Tallinnas on võimul Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna koalitsioon, ei usu ma, et vallavanem Jarno Laur oleks valmis täitma väikevalla kukrust pealinna kassat või hakkama võtma Väätsat piirnevate valdade ja Paide linna kodanikelt või lausa tallinlaste käest maksu Väätsa kergliiklustee kasutamise või nõudma vallas sõitvates bussides mitteväätsakatelt kõrgemat piletihinda.

Mõistus võidab!

Esiteks ei luba sellist diskrimineerimist meie põhiseadus ja ühistranspordiseadus ning teiseks on see selgelt vastuolus ka Euroopa liidu teenuste liikumise ja võrreldavuse põhimõttega.

10 otsust - keda peaks see huvitama?

2009-11-30T22:36:00.004+02:00

Vastutus - vastust kanda, õigusest tulenev kogustus jne. Sellest sõnast kuuleme tavaliselt tagantjärele või siis kui räägitakse tagajärgedest. Ja ka siis kui keegi õigustab oma tegu ja just tema enda õigust otsustada.

Minu arust iseloomustab tänast aega aga ju märksõna "vastutust võtta". Ja seda kahes tähenduses:
1. mingeid ülesandeid enda peale võtta ja ära teha;
2. tunnistada teatuid negatiivseid tulemeid enda tegevuste mõjuna.

Vastutada enama kui enda eest?

Masu on teinud meid hellaks, ja sestap on riske õhus rohkem kui neid tegelikult meie otsuste taga saab olema. Inimesed kardavad otsustada - kes pensionimakse jätku, kes partei käekäiku, kes riigijuhtimist jne.

Olen viimastel kuudel võtnud osa mitmetest seminaridest-konverentsidest, kus räägitud, et oi kui hea, et meil on masu, ja et peame sellist võimalikult palju võtma ja seda just tuleviku seisukohalt.

Ent mida me ei näe on too tulevikku suunatud, suuri muudatusi esilekutsuvad otsused. Maksutõusud, ja teenuste langused ei ole kindlasti seda, mida on silmas peetud ja keskmine eestimaalane ootamas.

Mis on sinu 10 otsust?

Aeg on siiski hakata kasutama ära masu ja kutsuda esile muudatusi, mis muudaks meie ühiskonna, oma riiki, lähemale sellele, millest unistame.

Mis on need 10 olulist ja tähtsat otsust, mis on selleks vaja langetada? Ei julge öelda või ei taha? No siis parem liitu grupiga "10 OTSUST".

Aeg on vastutada oma ideaalide ees!

17. november - rahvusvaheline tulevikuarhitektide päev

2009-11-16T15:45:00.004+02:00

2001. aasta sügis oli minu jaoks see õnnelik aeg, mil astusin sisse ülikooli ustest. Kätte anti õpinguraamat ja kokku tuli panna õppeplaan. Olin saanud üliõpilaseks! Õhk oli ootust täis ja kõik tundus võimalikuna. Usun, et selline tunne on vallanud ja hakkab valdama igat uut tudengit sügissemestri alguses.

70 000 – ligemale nii palju üliõpilasi õppis sel sügisel Eesti kõrgkoolides. Nii suur pole tudengkond olnud ega hakka ka tõenäoliselt olema. Kuid kes või mis on see üliõpilane? Iidne ladina keel on kaude andnud meile eesti keelde sõna «tudeng» (studiosus – õppiv, uuriv inimene). Kui tuua juurde veel sõnad «kõrgkool» ja «ülikool», võib öelda, et tudeng on inimene, kes õpib teadust. Seega peaks iga üliõpilane puutuma kokku teadusega.

1000 aastat tagasi tekkisid esimesed ülikoolid (universitas'ed), mis olid tegelikult tudengiorganisatsioonid (üliõpilaskonnad). Õpihimulised inimesed kutsusid targemaid inimesi ennast koolitama. Just üliõpilased olid need, kes panid paika õppekava ja määrasid õppekorralduse. Õppijakeskne koolikorraldus oli siis ja on ka praegu ideaal, mille poole püüelda. Paslik on siinkohal mainida, et kiidetud-laidetud Bologna protsessi üks eesmärke on (taas)kujundada kõrgkooliõpe üliõpilaskeskseks.

Kogu ühiskonnale avatud kõrghariduse puhul, kus enamik noori on võimelised ülikoolis õppima, on üliõpilaskeskse õppe tagamine järjest raskem, kuid mitte võimatu. Liiga tihti näeme üle saja tudengi loengusaalis istumas, liiga tihti viibib seminarides-harjutustundides üle 30 osaleja.

Laenukulutaja kohtub jaanalinnuga

Kõrgharidust omandab aina enam inimesi, kõrgharidus on massides. See pole aga uus fenomen, kõrghariduse massistumine sai alguse juba 18. sajandil, kui Saksa väikesed vürstiriigid said aru, et ühiskonnal üldiselt on vaja kõrgelt haritud inimesi, et kõrgharidus pole isiklik privileeg.

Massikõrgharidus ei pea tähendama vähemat kvaliteeti rohkematele õppijatele. Vastupidi, just õppijate rohkuse juures tuleb pühenduda järjest enam üksikule üliõpilasele. Kindlasti on see ka kivi tudengite kapsaaeda. Millal ja kui tihti anname me otsest tagasisidet õppejõu, õppekava või õppekorralduse kohta? Kas me ka kiidame oma õppejõude? Parafraseerides üht tuntud haridusmaksiimi: mille kohta tudeng tagasisidet ei anna, seda professor parandada ei oska!

Lugedes Interneti kommentaariume või kuulates mõnd lapsesuud, võiks järeldada, et üliõpilasel polegi kohta ühiskonnas, sest kes seda heidikut, joodikut, laenu laiaks lööjat, loengupingi kulutajat ikka vajab? Liiga tihti jõuavad leheveergudele arvamused, et haridus on igaühe isiklik probleem, milles ühiskonnal ja riigil on jaanalinnu roll. Õnneks on ühiskonna enamus siiski seisukohal, et kõrgharidusega inimesi on meil tarvis. Miks siis muidu võtavad noored ja järjest enam ka vanemad ühiskonnaliikmed ette kõrgkoolitee – Eesti üliõpilastest on ca 40 protsenti üle 25-aastased. Tänane üliõpilane võib vabalt olla noor, töötaja, lapsevanem, pensionär jne.

Tudeng on endiselt mässaja

Peale õppimise on üliõpilase ülesanne olla ka aktiivne kodanik. 17. november sai rahvusvaheliseks tudengipäevaks just ühiskondlikult aktiivsete üliõpilaste mälestuseks. Sellel päeval on aegade jooksul toimunud tudengimeeleavaldusi ja hukkunud üliõpilasaktiviste. Üliõpilasel nagu igal ühiskonnaliikmel on õigus seista oma vabaduste eest.

Kui tudengi töö on õppimine, siis on demokraatlikus ühiskonnas täiesti normaalne, et üliõpilased ka seda seisukohta avalikes debattides kaitsevad. Ja kui debatist ja läbirääkimistest ei teki kokkulepet, on vaja ka tänavatele tulla!

Head üliõpilaspäeva meile kõigile!

See lugu on kohendus 2007.a novembri kuus Eesti Üliõpilaslehes ilmunud loost

Isaks olemise võimalused Eestis

2009-11-07T11:05:00.002+02:00

Homme, 8. novembril, on isade päev ning esimest korda ka mulle noore isana.

Palju räägitakse sellest, et kuidas isad võiksid lastele enam aega pühendada ning et miks on meil niipalju isata kasvavaid lapsi. Juba on avaldanud ka sotsiaalministeerium võrdleva statistika, mille järgi erinevalt ülejäänud Põhjamaadest, kus isad kasutavad lapsepuhkusele jäämist 90% ulatuses, esineb Eestis seda 5% isade puhul.

Töö ja pereelu kooskõla

Palju meie isadest on pere peamiseks sissetuleku hankijaks? Ainuüksi palgaandmed viitavad euroopalikult ebatavalisele töötasu erinevusele meeste ja naiste vahel - seega on isadel selge surve töötada leib lauale.

Lapsepuhkuse seisukohalt ei ole olnud ka riiklik poliitika soodustav: olukorras kus oma õigusi teatakse siiski väga vähe ning kus töökaotuse oht on suur, ei julge küll enamik isasid võtta mitut päeva, et olla lapsega kodus.

Tõenäoliselt on vanemahüvitise võtmine isade poolt ka pigem tööturu riskide maandamine (koondamise-vallandamise ennetamine või siis selle toimumise korral sissetuleku jätkamise tagamine).

Tööd rügav isa võib oma toimekusega olla küll suureks eeskujuks, ent Eesti meeste suhteliselt madal keskmine eluiga määrab ka sellise töökuse hinna - vanaisaks saamise ja olemise rõõmu jääb väheseks.

Mida ette võtta?

Esiteks tuleb jõuda laiemale arusaamisele lapse kasvatamisest ja selle toetamisest. Vanemahüvitis on rahatugi pelgalt 1,5 aastaks, ent lapse arengu seisukohalt vajab ta vanema enamvähem totaalset tähelepanu vähemalt 3nda eluaastani.

Vaja on läbi mõeldud vanemaõpet - haiglate juures on küll perekoolid raseduse, sünnituse ja imikuga toimetulemiseks jaa tema eest hoolitsemiseks, ent olukorras, kus suur osa tulevastest vanematest on pärit "lõhkisest" perest, tuleb koolil kanda ka pere väärtuste tutvustaja ja juurutaja rolli. Isarolli kujunemise juures on märkimisväärnegi see, et omast kogemusest öeldes, et päris paljud naised olid perekoolis üksinda.

Samuti tuleks kaaluda vanemahüvitise perioodi pikendamist, seda näiteks hüvitise süsteemi ümberkujundamist toetussüsteemiks, millel on üks või kuni kolm toetusmäära (mis ei küündiks tänase ülemmäärani), ent selle võrra pikem periood (N: 2 või 3 aastat). Lisaks taastada tasutav isapuhkus, mis maksab vaid 60 mln aastas. Raseduse lõppjärgus või sünnituse järgselt on nii emale, lapsele ent oma rolli kujunemise seisukohalt eriti isale oluline olla juures (jällegi omast kogemusest soovitan). Lasteaiakohtadest ei pole mul mõtet rääkidagi...

Hea tavana võiks igal tööandjal olla ka kirjalik töö- ja pereelu tasakaalu poliitika, mis näiteks ära et väärtustatakse töötajate peret ning luuakse võimalus selle ühitamiseks tööga.

Lõppkokkuvõttes on muidugi kõik kinni isiklikes kui ka ühiskonna väärtushoiakutes, mitte niivõrd materiaalses toetuses.

Kodanikualgatuse seisukohalt tuleb hoida pöidlaid, et MTÜ-le Isade Eest - esimene ja vist ka ainus isaks olemise teema eest kostev kodanikuühendus - tugevneks, laieneks ja oma mõju ning muidugi Eesti Lastevanemate Liidule, et oleks julgust kosta lapsevanemaks olemise võimaluste eest.

Peibutuspardi hind - moonutatud volikogu

2009-10-25T19:10:00.005+02:00

Valla- ja linnavolikogud on uues koosseisus kogunemas. Ent enne teevad kohalikud valimiskomisjoni veel vajalikke asjatoimetusi: kinnitavad valituksosutunuid ja määravad ka neile asendusliikmeid. Just sügisese linnurände ehk peibutuspartide paraadi tulemusena, tuleb enamikes valdades-linnades määrata kohe esimeseks volikogu koosolekuks asendusliikmeid.

Nii on ka Väätsa vallas. Nimelt ainsa volikogu liikmena arvati enne esimest koosolekut volikogu koosseisust välja sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas kandideerinud valla sotsiaalnõunik Mare Keerles. Kusjuures tegemist ei ole üllatusega: juba kandideerides, möönis ta, et volikogu liikmeks ei hakka vaid on häältepüüdjaks.

Ilma peibutuspardita oleks volikogus jõudude jaotus teine

Märkimisväärne on siin veel see, et kui proua Keerles poleks kandideerinud, ei saanuks sotsid Väätsa vallavolikogus absoluutset enamust (11st 6 kohta) - sotsid saanuks 5 kohta ja IRL ühe asemel 2. Seega saavutasid sotsid enamuse tänu moraalsele pettusele.

Paljud teised Eestimaa kohalikud volikogu erinevate peibutuspartide näol moonutatud on, jäägu iga huvilise arvutada.

Peibutuspardi hääled nimekirjalt ära!

Partidest moonutatud volikogude vastu aitab ehk nõue, mille järgi kandidaat kohustub kirjalikult kinnitama asumist volikogu liikmeks valituks saades. Selle mittetäitmisel arvataks isik volikogust välja ja temale antud hääled võetakse maha tema nimekirjale antud häältekogumist.

"Seadusi järgida ei tähenda veel eetilist poliitikat" - MIKS?

2009-10-24T10:37:00.005+03:00

Just sellise pealkirja kinkis lugejaile tänane Järva Teataja. Mis siis lõpuks on ametniku ja poliitiku eetika ja moraalse lubatavuse piirid?

Näiteid:

linnaametnik helistab tööajast töötelefonilt valijaid läbi kutsudes neid üles konkreetse kandidaadi poolt hääletama;
vallasekretär kirjutab enda koju sisse ühe volikogu kandidaadi;
vallavanem keelab poliitilise vastase artikli ilmumise vallalehes.

Minu arvates on kõigi kolme puhul tegemist lubamatu käitumisega. Ja kui nad ise omast tahtest on seda ka teinud, peaksid nad oma ametist lahti saama. Avaliku teenistuse eetikakoodeks peaks ju maksma midagi...

Kas ja millised tagajärjed on erakonna maine rikkumisel?

Huvitav on siin juures ka asjaolu, et mitmete erakondade põhikirjades on punkt, mille järgi võib inimese välja visata kui ta on kahjustanud partei mainet või pole järginud distsipliini.

Ma usun, et ma ei eksi kui väidan, et just suuresti nonde kahe sätte ebaühtlase ja suhteliselt harva rakendamise tõttu ongi ka poliitika ja erakondade maine niivõrd halb.

Kas mainerikkujaid on võrdselt koheldud?

Omaette huvitav uurimisaines oleks kindlasti erakondade praktika selle kohta, et mis konkreetsetel põhjendustel on keegi erakonnast välja arvatud mainerikkumise juhtumite puhul. Siinjuures tuleb möönda, et avalikkuses jääb sageli mulje, mida saab kirjeldada vanasõnaga: "Suured sulid sõidavad tõllas, väiksed ripuvad võllas".

Kirjutage ennast Tallinnast välja - tagate 2011.a Riigikogus Keskerakonnale enamuse

2009-10-21T13:26:00.005+03:00

Käima on läinud arutelu selle üle, et Keskerakonna saavututud enamuse vastu saab vaid Tallinnast väljakirjutades, omab suurt ohtu. Nimelt tähendab see seda, et 2011.a Riigikogu valimistel saab Keskerakond Tallinna valimisringkondadest proportsionaalselt enam hääli ja ka kohti - on ju arvestatav osa Riigikogu kohtadest valitav Tallinna hingekirjas olevate kodanike poolt. Ei oleks välistatud, et 2011.a märtsist oleks meil Keskerakonna enamusega Riigikogu...

Sellele annaks võimenduse ka Keskerakonna tänane ettepanek Rahvaliidule ühenderakonna moodustamiseks, mida esmajärjekorras tuleb võtta pigem suitsukatte-uudisena Tallinna koalitsioonikõnelustele.

Samuti nähtub tsentristide ettepanekust ka seda, et Keskerakond tunnistab oma kesist üle-eestilist tulemust - vaatamata Rahvaliidu brändi marginaliseerumisele, on siiski rahvaliitlased saavutanud head tulemused kohalike volikogude valimistel (ca 50 volikogus absoluutne enamus), mida aga Keskerakonna puhul (kui jätta välja Tallinn, Narva ja Kohtla-Järve) öelda ei saa.

Seega, Riigikogu ja Presidendi valimisteks ettevalmistumised käivad. Panused on kõrged ja otsused mõjukad.

Teeme vallavalitsuse kellegi vastu! Miks?

2009-10-19T21:53:00.003+03:00

Demokraatia pidupäev on läbi - hääled on antud, kohad on määratud, ent nüüd on ees kohalike valitsuste moodustamise aeg. Juba käivad jutud sellest, et kes kellega ja keda välistades.

Väätsa valla ja tegelikult ka iga omavalitsuse volikogu puhul tuleks vähima ühisosa otsimise ehk enamluse asemel ponnistada suurima ühisosa leidmisele ehk konsensus - jõuda sellistele kokkuleppetele ja töökorraldustele, millesse oleks kaasatud kõik volikogus esindatud nimekirjad.

Väätsa on tegelikult olnud seni hea näide:

Vormiliselt oli Rahvaliidu ja Reformierakonna koalitsioon, ent opositsiooniga (IRL, Kesk) jagati vastutust:

- IRL eelarvekomisjoni juhtimas
- Kesk hariduskomisjoni juhtimas
- Kesk valla soojusettevõtte nõukogu eesotsas
- jne

Arvestades, et vallaelanikele on raskeid majanduslikke ja sotsiaalseid aegu veel ees, siis uus vallavolikogu peaks oma otsustes olema koosmeelsem kui kunagi varem.

Kuigi ma ise valituks ei osutunud, olen jätkuvalt nõus kaasa lööma ja panustama vallaelu edendamisse. Väikses kohas pole kaasalööjatest kunagi liiast.

Miks kardavad erakonnad tänast päeva? Ent mis on neil sellest võita?

2009-10-18T15:11:00.005+03:00

Valimisosalus tõotab tulla suurem mistap tulemused võivad olla ootamatud. Suuremate erakondade juhtide jaoks on käes strateegiliste valikute aeg.

Ent mis on kaalul?

IRL: kaotada võim Rakveres, Haapsalus, Paides ning jääda võimaluseta Tartus, Pärnus aga eriti Tallinnas.
Keskerakond: kaotada võim Tartus, Pärnus, Paides aga eriti Tallinnas ning jääda võimaluseta Rakveres.
Rahvaliit: kaotada suur osa senisest juhtivpositsioonist regionaalparteina (üle 700 volikogu liikme ja üle 100 omavalitsusjuhi) sh võim Tartus, Türil ning jääda võimaluseta Tallinnas, Võrus, Jõgeval.
Reformierakond: kaotada võim Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis ning jääda võimaluseta Tallinnas.
Rohelised: jääda võimaluseta Tartus ja Tallinnas ning saavutamata läbimurret mitmetes maavaldades.
Sotsid: kaotada võim Rakveres, Paides ning jääda võimaluseta Pärnus aga eriti Tartus ja Tallinnas ning saavutamata läbimurret mitmetes maavaldades.

Oluliseks saab olema suurlinnade koalitsioonide moodustamine, mis võib hakata mõjutama ka seni kehtinud piirkondlikku eripära, kus ühes kohas on Reformi-Keski, ent teises kohas Keski-IRL või Reformi-Rahvaliidu koostöö.

Kui Keskerakond saavutab Tallinnas oodatust kesisema tulemuse ja sama saatus tabab Tartus ka Reformierakonda, ei ole välistatud mõlemas linnas sama koalitsiooni teke; rääkimata Toompea valitsusliidust. Reformil on suur kiusatus moodustada koalitsioone IRL-ga, ent teadmine, et erinevalt võimu jagamisest Keskiga, peab IRL-ga peaagu kõik asjad uuesti läbi rääkima ja seda meedia vahendusel.

Aga selleks, et jääks vähem ruumi selliseks parteikontorite suunatud koalitsioonide moodustamisele, oluline Hardo Aasmäe soovitus hääletada selle nimekirja kandidaadi poolt, kes on valijale sümpaatsetest erakondadest-valimisliitudest praegusel hetkel kas väljajäämas või vähim kohti saamas.

Poliitiliste jõudude paljusus on Eesti demokraatia elavuse, muutussuutlikkuse ja usaldusväärsuse võti.

Noorte ja perede võimalused elada vallas

2009-10-17T16:44:00.003+03:00

Suvest saati olen sügavamalt uurinud oma lapsepõlve mängumaa - Väätsa valla - olukorda ja võimalusi ning seda võimaliku elukohana just noortele ja peredele.

Väätsa vallal on väga hea asukoht – lääneküljele jääb Paide linn ja Tallinn-Tartu maantee ning teisele poole Türi linn koos Tallinn-Viljandi raudteega. Seega on vallale avatud suured võimalused. Üks vald saab olla kestev vaid siis kui tal on nii tööealisi, vanemaid kui ka noori elanikke. Kui ainult inimestest ei piisa. Vaja on ka head elukeskkonda.

Asjatundlik ja kaasav vallavõim

Kui rääkida noorte inimeste (tagasi)tulekust Väätsa valda, siis üks esimesi otsustavaid küsimusi on see, et kas vallas on asjatundlik ja kaasav valitsus ja volikogu. Just viimase puudumises on Eestis mitmeid väikevaldu sh Väätsat süüdistatud.

Olles ise puutunud kokku mitmete omavalitsustega ja lugenud erinevaid uuringuid, julgen kinnitada, et Väätsa vald on kindlasti asjatundlikult juhitud ja keskmisest avatuma volikogu ja vallavalitsusega kogukond Eestis. Väikevalla eeliseks on see, et vallavõimu suhtlus elanikega on vahetum ja vähem bürokraalikum.

Senisest enam oleks aga vaja tähelepanu pöörata noorte perede toetamisele, kellest sõltub meie valla tulevik.

Kuidas on võimalik toetada perede tulekut valda?

Lapsekasvatamise seisukohalt on Väätsa vallas olulised asjad olemas: lasteaed, põhikool, turvaline ja puhas keskkond. Samas lapsevanemate endi jaoks on aga tingimustest kohati vajaka. Üks suuremaid väljakutseid on kindlasti töökohad. Kust peaks leidma ülikooli lõpetanud ja mõned aastad Tallinnas-Tartus töötanud noor lapsevanem Väätsa vallast või Järvamaalt tööd?

Just noorte kõrgharitud spetsialistide toomiseks koduvalda ja maakonda peaks tulevane vallavolikogu ja - valitsus tegema koostööd Paide linna ja teiste omavalitsustega. Samas saab vallavalitsus teha ise teha ka mõnda ära – näiteks määratleda perspektiivsed ettevõtlusala ja asuda neid nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Miks mitte ei võiks väike-ettevõtted saada kasutada valla omandis olevaid ruume?

Pean oluliseks, et hiljemalt 2010.a suveks saaks Väätsa vald omale ettevõtluse edendamise arengukava ning turismimajanduse strateegia – on just Väätsa loodusilu ja –puhtus see, millega võiksime hiilata sh töökohti luua. Töökohtade kõrval on oluliseks mõjutajaks ka eluase. Kas Väätsa vallas on uutele tulijatele elamispaika?

Siin saaks vallavõim teha koostööd üheltpoolt tänaste maja- ja korteriomanikega, kes ise ei ela püsivalt vallas, aga kes võiks võimalusel anda oma pindu üürile. Teisena saaks vallavalitsus plaanida uusi elamurajoone. Üheks heaks näiteks saab siin juba tuua fakti, et valla üldplaneering näeb nii Väätsa aleviku Lõõla tee äär kui ka Reopalu ristmiku lähine ala ja ka Prääma küla külje alla jääv piirkond on määratud uueteks asumiteks.

9 põhjust, miks ei tasu kandideerida KOV valimistel

2009-10-01T23:44:00.005+03:00

1. Kes minu poolt peaks hääletama?

2. Poliitika on üle 30 aastaste pärusmaa?

3. Valla- või linnaeelarve on kärbitud ja tegemist on sundkuludega; mis seal siis ikka otsustada?

4. Äkki läheb vald-linn pankrotti?

5. Äkki liidetakse vald-linn mõne suuremaga ja volikogu kaob üldse ära?

6. Vastased korraldavad sulle räpase ja ründava kampaania. Nimi saab rikutud.

7. Äkki mul ei ole siiski aega volikogu istungiteks ja komisjonideks?

8. Mida mu sõbrad veel sellest arvavad?

9. No ma ei tea...

Tegelikult on juba hilja. Paberid on sisse antud ning parem mõelda 11-le heale ja ka halvale põhjusele, miks kandideerida.

Pankrotistuv ühistu soovib mu akna taha suurt loomalauta!

2009-09-22T22:11:00.004+03:00

2008.a suve hakul sain teada, et mu lahkunud vanaisa kodutalu kõrvale soovitakse ehitada suur ja kaasaegne lehmalauda kompleks (üle 2000 veise, 2 vitsapatareid, silohoidjad jms). Looduskaunis koht, kus silmapiiril vaid metsad, põllud ja üks järveke. Kirjutasin toona ka sellest blogis.

Toona sai asutud suhtlema naaberkruntide omanike ja teiste vallaelanikega. Asi tipnes avaliku pöördumisega vallavolikogule palvega, et see laut siiski leiaks endale koha kuskil mujal. Keegi ole uue lauda ehitamise vastu; küsimus on inimeste jaoks vajaliku asukohaga.

Nüüd on avalikuks aruteluks esitatud Väätsa valla üldplaneeringu eelnõu. Ja üllatusena leian sealt jälle mõtte sellest, et ehitada suur laut mu talu vahetusse lähedusse.

Valetav aga pankrotiohus põllumajandusühistu

Asja teebki vastikuks see, et kui mullu augustis toimunud detailplaneeringu avalikult arutelul lubas too sama ühistu, et koostavad veel enne 2008.a talvehakku keskkonnamõjude hinnangu. Mida täna pole ongi aga hinnang.

Asja teeb naljakaks veel fakt, et too sama suurte plaanidega ühistu on saneerimise alla antud. Seega nagu tulutu võitlus, ent siiski.

Aeg oma ettepanekud esitada

14. oktoobril toimub üldplaneeringu avalik arutelu. Eks tuleb minna siis arutama. Fakt on see, et niisama vaidlemisega asja sotti ei saa. Tuleb jälle naabrid koondada, ühiselt ettepanekud esitada ning siis minna neid avalikult põhjendama.

Miks IRL ja Kesk politiseerivad noorte varivalimisi?

2009-09-10T21:27:00.003+03:00

Sest miks muidu nii hädasti on vaja seda teemat üleval hoida.

Noorteühenduste Liidu algatus on noorte asi. Sellesse ei puutu Tallinna linnavõim ega erakonnad. Heast tahtest on varivalimiste kavandamisse kaasatud erakondade noorteühendused, et tagada teadlikkus projektist ja vähendada selle võimalikku rünnatavust.

Kahjuks tegi Tallinna noortenõukogu vea kui pakkus välja varivalimiste edasilükkamise. See avas võimaluse, et just IRL-st hakati seda ründama süüdistusega noortealgatuse tõkestamises.

Point on selles, et see on noorte asi - kui õpilasesindus otsustab korraldada küsitluse salajase hääletuse vormis küsimaks õpilaste seisukohti kohalike valimiste kandidaatide kohta, siis ei puutu sellesse kooli juhtkond, linna haridusamet ega linnavalitsus. Erakondade sõnavõtud jätavad täna pigem punkti kogumise mulje kui selle, et kuidas lahendada olukorda.

Loodan, et see teema vajub ära ning noored saavad teha esimesed varivalimised rahulikus õhkkonnas ära.

Miks ma pooldan Kesklinnas 40 kmh piirangut (vt videot)

2009-09-04T17:11:00.004+03:00

Mis toimub sotside ridades?

2009-08-31T22:30:00.004+03:00

Elan Tallinnas kui vaatleja - ma olen küll siin kodune juba pea 8 aastat, kuid rahvastikuregistri järgi mitte. Seega on kogu see linnaelu üheltpoolt mulle igapäevane ja loomulik, ent teiseltpoolt järvamaalasena ikka huvitav vaatemäng omaette. Käimasolevad kohaliku volikogu valimised Tallinnas on üks sellistest vaatustest.

See kuidas aga erakonnad on asunud üksteist ründama on aga mind pigem eemaldamas Tallinnast. Ma ei tea, mida on vaja (kas ühest Tarandist ei piisanud?), et erakonna juhid linna tasandilt üleriigiliseni mõistaks, et võit peitub ideede konkurentsis ja poliitikute dialoogis, mitte isiklikes rünnakutes, esinumbrite emotsionaalses ent sisutus Gigantide Heitluses jms.

Tänase päeva kroon on Jaak Juske ja tema jätkuv soov või lausa iha et Rahvaliitu saadaks igal sammul ebaedu ja et kõik inimesed selles erakonnas oleksid pidevas viletsuses.

Rahvaliiduga toimunud läbirääkimisi esmalt eitati ja siis mööndi, et need katkestati. Nüüd siis tunneb Jaak Juske hirmu sündiva Rahvaliidu ja Roheliste ühistöö üle Tallinnas. Kui lugeda sotside Tallinna platvormi - aus linnajuhtimine, tallinlaste turvatunne - siis hea Jaak, ausus ja avatus erakondade vahel ning hoidumine sisutust isikutevahelisest heitlemisest on ka turvatunne pealinlastele. Sinu sõnad ja teod seda hetkel aga ei väljenda. Ja ära hakka end vabandama, et teised sh Rahvaliit on ka nii teinud.

Mõeldes Andra Veidemanni sõnadele, et "sotsiaaldemokraatlikus parteis on aga poliitikat kujundamas minu põlvkonnakaaslased", siis tundub et sotside Tallinna juht ei peegelda tolle partei üldist küpsust ja täiskasvanulikust. Lapsik kraaklemine, tülironimine ja teiste arvelt enda upitamine töötavad igati vastu Jüri Pihli pürgimustele muuta oma erakonda ja pakkuda Tallinnas teistsugust lähenemist ja seega selget alternatiivi Keskerakonnale.

Arvestades eurovalimisi ja ka seda, et sotsidel puudub korralik mitmeid maakondi hõlmav erakonnaorganisatsioon, siis ei saa neid saata suuremat sorti edu valla- ja linnavolikogude valimistel. Seega oleks neile just parimaks viisiks ühisväärtuste kaardistamine teiste parteidega ning teha koostööd.

Tallinna elanikuna ma muud ei ootaks, et üksikkandidaatide, erakondade ja valimisliitude esitatavate ideede-lubaduste üle toimuks sisukas debatt. Ei midagi muud...

Töötukassa sidugu teenused id-kaardiga!

2009-08-23T21:40:00.004+03:00

Töötuks olemise vaeva ainus tasu on töötutoetus kas siis abiraha või hüvitisena.

Vaatamata sellele, et tööturuameti liitmisel Töötukassaga lubati suuri muudatusi ja kliendisõbralikumat teenindust, on jätkuvalt tarvis meie e-riigis sõitab inimesel iga kuu töökassa büroosse. Maainimesele tähendab see päeva kulutamist maakonnakeskusse minekuks ning suurlinna inimesele päeva viitmist büroos sabas seistes.

Tänases Postimehes esitatakse probleemi mahlaselt pakkudes lahenduseks Töötukassa ametniku lähetamist igakuiselt vallakeskustesse. Aga sabasseisev linnainimene või too maainimene, kelle ametnikule või kellele ametnikul pole midagi uut öelda? Siin võiks abiks olla korralik e-töötukassa, mille kaudu saaks igakuist "märkuandmist" teostada ning muid vajalikke samme astuda ja nõu saada.

Ja Minu Eesti mõttetalgute idee interaktiivsest juhutööde e-börsist on sedavõrd praktiiline ja pakiline, et vajab kiiret teostamist.

Avalik kiri Järvamaa omavalitsusjuhtidele

2009-08-19T10:32:00.002+03:00

Täna hommikul saatsin Järvamaa omavalitsusjuhtidel kirja üleskutsega esitada ise regionaalministrile maavanemakandidaate. Miks nad peaksid ootama ministri kabinetivaikuses langetatud otsust?

Mida arvatakse Tiina Oraste kandidatuurist Järva maavanema ametikohale, saab lugeda Järva Teatajast.

------

Head valla- ja linnajuhid!

Järvamaalasena teeb mulle muret käimasolev maavanema nimetamine. Ajakirjanduse kaudu on tulnud avalikuks, et regionaalminister on teinud Riigikogu liikmele Tiina Orastele ettepaneku hakata
maavanemaks. Kõik tundub kui paratamatus ning Järvamaa valdade ja linnade elanikel ei jääks muud üle kui oodata uue maakonnajuhi ametisse nimetamist.

Kehtiv korra järgi otsib regionaalminister kandidaadi, keda tutvustab maakonna omavalitsusliidule, millisel vaid arvamusõigus. Siis teeb minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku too isik maavanemaks
kinnitada. Aga see, et seadus jätab kogu asja regionaalministri ette panna ja valitsuse otsustada, ei tähenda, et maakonnas ei tohiks olla avatud arutelu uue maavanema ja tema eesolevate ülesannete kohta.

Miks mitte ei võiks maavanema kandidaate regionaalministrile pakkuda omavalitsused? Usun, et keegi ei vaidle vastu, et maavanem peaks tundma maakonda. Seega head valitsemistava järgides võiks regionaalminister enne kandidaadi esitamist, paluda valla- ja linnavolikogudelt pakkuda välja sobivaid isikuid.

Sestap kutsun teid üles esitama regionaalministrile teie arvates Järvamaale sobivaid kandidaate.

Lugupidamisega

Eimar Veldre

Volikokku kandideeriv riigikogulane ja minister, ära peta valijaid!

2009-08-13T20:33:00.006+03:00

Rohelised deklareerivad, et nende erakonnast pärit Riigikogu saadikud noil kohalikel valimistel kandideerimas ei ole. Aga tegelik teema ei ole kandideerimises või sellest hoidumises.

Kui osutud valituks, jää volikogusse!

Ministrid ja saadikud nii Toompealt kui ka Brüsselist on ruttamas appi oma erakonnale tagamaks müstilist võitu kohalikes volikogudes. Okei, tahavad panustada kogukonna ja kodupaiga arengusse, ent miks siis pärast valimisi vaikselt vanas ametis jätkata?

Valijate petmine ei ole kandideerimine vaid see kui pärast volikokku saamist sellest loobutakse ja jätkatakse riigikogu, valitsuse või europarlamendi liikmena.

Aus on kui kohalike elanike usalduse võitnud isik asub ka volikogusse.

Motivatsiooniks võiks kehtestada valimisseadustesse uue punkti, et kui loobutakse volikogust, kaotab ka valimisliit või erakonnanimekiri tema hääled.

Sügis toob uue Valitsuse

2009-08-10T23:20:00.004+03:00

Andres viskab õhku erakorraliste valimiste palli, ent pole usutav, et keegi selle kinni püüab. Aga muutused saavad Riigikogus toimuma küll: pärast 18. oktoobrit joondub ümber koalitsiooni-opositsiooni liin.

Viimased päevad on toonud üheltpoolt uudise, milles pole uudist (Keskerakond ja Reformierakond ei pea läbirääkimisi?!) ning teiseltpoolt sotside hinnangu, et Reformil on tarvis vähemusvalitsust kohendada.

Mainitud erakondade tegevuses tasub tähele panna järgnevat: Kesk ja sotsid on juba Riigikogus asunud ühiselt eelnõusid esitama ning paistab, et ka Tallinna linn osas on kokkulepe sündinud - valijatel jääb vaid jälgida gigantide heitlust ja pärast valimisi ühte heitmist.

Küsimus on vaid selles, millal IRL Reformi ärritades oma võttest selili kukub ning sotside ja Keskiga kokkuleppele jõuab. Selleks pole tarvis paljut, mistap võib seisneda pelgalt järgnevas:
- Tallinna meer: Kesk
- Tartu meer: IRL
- peaminister: Kesk
- Eurovolinik: SDE

Muidugi võib Keski ja sotside koostööle takistuseks saada tänane uudis endise Keskerakonnast esimehe Andra Veidemanni liitumisest sotsiaaldemokraatidega. Samas jätab tema ütlus lootuse: «Keskerakonna poliitilistes ettepanekutes on mulle väga-väga palju vastuvõetavat ja mõistetavat ja ma loodan, et koos sotsiaaldemokraatide ja Rahvaliiduga need ka kunagi realiseeritakse.»

Kui blogid ja Twitter on viinaks, siis milline meelemürk on trükimeedia ja televisoon?

2009-08-03T18:04:00.004+03:00

Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Mart Raudsepp nimetab tänases Päevalehes blogosfääri ja Twitterit moodsa aja tuliveeks. Kavalalt jätab ta aga metafoorse märgi panemata trükimeediale ning raadiole ja televisioonile.

Selline sildistamine võiks ükskord lõppeda. Nii traditsioonilisel kui ka uusmeedial on oma head ja vead ning parim sünnib siiski tänapäeval nende koostööst.

Hindamata sisu, on minu jaoks heaks näiteks Eesti Ekspress: kord nädalas ilmub paberkandjal, igapäevaselt on värskeid lugusid veebis, millest tuleb teavitus Twitterisse ning kõige kreemiks on mitmed ekspressajakirjanikud pidamas blogi.

Seega, lõpetades õppejõu esitatud metafooritsemisega: juua tuleb osata!

Jõgeva maavanemakandidaat nõustus, et tema partei esitas tema kandidatuuri regionaalministrile, kes küsis talt nõusolekut, mille ta muidugi andis?

2009-08-01T13:08:00.008+03:00

Eilne Postimees refereerib BNS-s, kellele Jõgeva linna tänane juht ja tulevane maavanem räägib, kuidas ta nõustus pika mõtlemise peale regionaalministri ettepanekuga asuda juhtima maavalitsust.

Kuna maavanema kohti jagatakse ikkagi valitsuserakondade kokkuleppel, mida kinnitab ka vastselt-endine reformierakondlase Järva maavanem, siis on tema parteikaaslase Viktor Svjatõševi jutt kas "pehme vale" või "tõe osaline varjamine".

Tõenäoliselt on selle uudise taga järgmine tegevuste jada:

Reformierakonna sees toimus väiksem arutelu-kokkuleppimine, mille tulemusena otsustati et Jõgeva maavanemaks saab Svjatõšev. Siis teavitati sellest IRL-kast regionaalministrit, kes avalikkuse jaoks viisakusest küsis tollelt nõusolekut. Svjatõšev esitas siis ametlikult oma nõusoleku ning mäng ongi läbi.

Miks M.Laar võib toetada Reformierakonna ja IRL liitumist?

2009-07-30T21:40:00.003+03:00

Kirjutasin 26. juulil, et Eesti parteimaastiku võib oodata ees muutusi ning 27. juulil, et Eurovoliniku määramise teema muutub kuumaks. Samal teemal on nüüd Aivar Hundimägi nägemas lahendusena IRL ja Reformierakonna liitumist.

Kellele on kasulik selline liitumine?

Tuleb möönda, et Reformierakond on viimastel aastatel liikunud tsentri poole paremtiivalt ning IRL on paremtiival liikunud rahvuslikust enam turuliberalismi nishi. Kindlasti ei ole liitumine sobilik tuumik-reformaritele ja ka rahvuslik-isamaalistele IRL liikmetele.

Kui 5 aastat tagasi oli toimumas Res Publica ja Reformierakonna läbirääkimised, siis selgelt tugevama liidriga reformarid. Täna on juhi-eelis IRL-l. Seega on sellisest liitumisest (või isegi pelgast jutust) kasu lõigata kindlasti Mart Laaril.

Mis mõju oleks Rahvusliku Eduerakonna tekkimisel?

Kui natuke ettekujutada ja hinnata tänaseid trende, siis miks-mitte-just-sellise-nimetusega erakond tähendaks kindlasti, et teatud osa inimesi lahkuks senistest IRL-st ja Reformierakonnast. Uut hoogu saaks Martin Helme loodav Rahvuslik Konservatiivne Liit ning välistatud ei oleks ka Keskerakonna liberaalse tiiva koostöö lahkulöövate reformaritega.

Aga arvestades eesolevate kohalike valimiste käigus toimuvat kohaliku poliitika renessanssi ei saa välistada, et 2011.a Riigikogu valimised on täiesti teistsugused varasematest.

Konkurss: EESTI OTSIB EUROVOLINIKKU!

2009-07-27T21:25:00.003+03:00

Ja alanud ta on - ainus rahvusvahelises organisatsioonis eestimaalasele kindlalt tagatud ametikoht - Euroopa Komisjoni liikme positsioon nõuab täitmist.

Reformierakond on seda omaks pidamas s.t Kallase jätku soovinud ja Mart Laar IRL tahteväljendajana eitanud selle isikliku omastamist. Tänase päeva tipuna on enda valmidust omakohaselt väljendanud ka Indrek Tarand.

Ent kes sobiks Eestist Eurokomisjoni volinikuks?

Esmapilgul võiks öelda, et Siim Kallas, ent sisepoliitiliste vangerduste ettevalmistused viitavad sellele, et see ei pruugigi nii enam minna.

Kallase vastu võib rääkida ka fakt, et ta ei saaks enam jätkata samas valdkonnas (haldus, korruptsioonivõitlus jne) - kas talle pakutaks enam asepresidendi kohta? Uus isik annaks ehk suuremad võimalused.

Erakorraline Riigikogu istung!

Veel olulisem on see, et mis valdkonnas võiks Eesti oma esindaja kaudu Euroopa valitsuses silma paista. Ent seda võiks asjatundjate ettekannete toel otsustada meie parlament.

Kui juba tullakse kokku eelarve täitmise meeleheitel põhiseaduse rikkumist arutama, siis miks mitte võtta kätte ka Euroopa Komisjoni liikme teema?

Aga kes sobib sinu arvates?

Kas Eestis on tekkimas uusi erakondi?

2009-07-26T21:22:00.004+03:00

Väita, et Eestis on liiga palju või äärmiselt vähe erakond on poliitikamaastiku igikestev küsimus. Eraldi küsimuseks on see, et mitu neid võiks olla Riigikogus. Külliki Kübersepp viskas intrigeerivalt üles väite, et Eestis võiks olla 4-parteisüsteem, ent targu jättis ta mainimata mitu neist parlamendi lävepaku ületab ning millise ilmvaatega nad on.

Parem-vasak skaala ei tööta

Seega parem-vasak skaalal maailmavaate järgi Eestis erakondade liigitamine ei toimi, mis aga ei tähenda, et teatud hoiakute alusel ei saaks lähemas või kaugemas tulevikus toimuma liitumisi.

Kes peaks liituma kellega?

Kahepartei süsteem välistatud

Eesti valija soovib üllatusi

Maavanemale ministri õigused?

2009-07-19T16:20:00.003+03:00

"Haldusproblemaatika on üks nende hulgast, mida võib nimetada eksistentsiaalseteks ja mille käsitlemisel ei tohi teha jämedaid vigu. Haldussüsteemist sõltub olulisel määral, milliseks saab kujuneda Eesti riik ja eesti rahvas."

Ülo Vooglaid

Selle suve poliitika II liiga vaidlusteks on kujunemas küsimus uutest maavanemates. Volitused on lõppenud või lõppemas: Jõgeva, Järva, Rapla, Tartu, Viljandi maavanemail.

Viljandi maavanema kandidaadi esitamise (mitte tema isiku) osas on tekkinud juba paras vaidlus: Keskerakond süüdistab regionaalministrit salatsemises ja tahtmatuses teha koostööd omavalitsustega.

Järvamaal on asi lausa nii "paratamatuna" serveeritud, et reformarist lahkujal on vaid nentida, et uus maavanem saab tulema IRL-st.

Juriidiliselt on kõik korrektne, aga...

Seadust regionaalminister rikkunud pole - tema otsustada on kandidaat, kelle ta Valitsusele kinnitamiseks esitab. Maakonna omavalitsusliidul on vaid arvaja roll.

Maavanem oleks kui pelk riigi juhtivametnik maakonnas, kes nimetatakse ametisse juhtima asutust. Aga vaatamata sellele ootavad inimesed temalt ikkagi ka poliitika tegemist - maakonna huvide eest seismist, maakonna arengu tasakaalustamist. Juba tõik, et tema ametiaeg on piiratud 5 aastale, on märk tolle ametikoha poliitilisest tähtsusest.

Maavanem maakonna esindajaks valitsusse?

Kuniks Eestis ei tehta regionaalreformi, muutes senised omavalitsusliidud maakonda koondavateks avalik-õiguslikeks ühendusteks, mida juhib maakogu poolt valitav maavanem, tuleb maavanemale leida tänase halduskorralduse juures parem roll.

Miks mitte kaaluda Leedu eeskuju ja siduda maavanema volitused Vabariigi Valitsuse volitustega - astub ametisse valitsus, nimetatakse ka maavanemad; langeb koalitsioon, lõppevad ka maavanemate volitused.

Ning nii nagu esitab peaminister Vabariigi Presidendile kinnitamiseks ministreid, võiks toimida ka maavanematega. Ühe regionaalministri asemel saaksime 15 maakonna-ministrit!

Europarlamendi hariduskomisjonis pole ühtki Eesti saadikut

2009-07-16T11:26:00.005+03:00

Täna määrati Euroopa Parlamendi saadikute komisjonidesse.

Eesti 6 saadikud valisid järgmised teemakomisjonid:

Tunne Kelam: väliskomisjon ning kaitse- ja julgeoleku allkomisjon
Kristiina Ojuland: väliskomisjon
Siiri Oviir: tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Ivari Padar: majandus- ja rahanduskomisjon
Vilja Savisaar: transpordi- ja turismikomisjon
Indrek Tarand: põhiseaduskomisjon

Nii Eesti kui tervikuna Euroopa majanduse uuendamiseks ja tõusuks oluline tasemehariduse, täiend- ja ümberõppe teema jääb europarlamendi praeguses koosseisus Eesti esindajate poolt katmata.

Meeleavaldus tramm nr 3 kaitseks?

2009-07-14T23:15:00.002+03:00

Tänases Päevalehes kirjutab endine Eesti Üliõpilaslehe toimetaja Hans Lõugas väga tabavalt Tallinna ühistranspordist.

Ta puudutab väga valusalt ka trammiliikluses viimasel ajal toimunud muudatust: Tondi-Kesklinn-Kadriorg liini nr 3 sageduse drastiline vähendamine:

"See Tondilt mööda linna tuiksooni Pärnu ja Narva maanteed Kadriorgu viiv trammiliin enam nädalavahetustel sõitjaid ei teeninda. Ka äripäeviti teevad trammid sellel liinil sõite ainult paar tundi hommikul ja õhtul. Miks täpselt selline destruktiivne muudatus ametnike arust hea on, ei ole selgunud. Soovitus sõita asenduseks sarnasel marsruudil liikuva bussiga sobib „rohelise linna” propagandaga nagu seasült taimetoitlasele."

Ma sõidan ise ka regulaarselt trammiga (liin nr 4 peamiselt) - paistab, et sagedus on vähenenud veerandi kuni kolmandiku võrra. Hans väidab sellepeale:

"Näib, et mida enam töötatakse maailmas välja akadeemilisi teadmisi linnaruumi, inimeste liikumise ja keskkonnakujunduse kohta, seda vähem otsustajad neid kasutavad. Miks muidu lõpetataks linlaste ja turistide viimine suvisel ajal Kadrioru parki, Kumusse, Kadrioru lossi, lauluväljakule, mere äärde... Eelmisel aastal pandi Kadrioru trammiliinid neljakümneks päevaks kinni sellepärast, et 11 miljoni krooni eest Weizenbergi ja Poska tänava trammiteele kapitaalremont teha."

Ma saan aru Tallinna linna piiratud võimalustest ja vähenevast rahakotist ning mul on kahju, et majandusministeerium pole siiani suutnud otsustada Tallinna trammivõrgu arendamiseks euroraha eraldamist, ent loodan siiski, et sügiseks taastatakse tramm nr.3 sõidusagedus.

Oleks absurd aga kahjuks mingis faasis paratamatu kui Tallinna Ülikooli tudengid ja õppejõud ning teised rööbassõiduki armastajad peaksid avaldama meelt trammiliikluse taastamiseks...

Õppelaen - kas hea aja tarbimiskrediit või haridustoetus?

2009-07-12T00:40:00.003+03:00

Halvad ajad on parimad näitama kui hea sinu riik tegelikult on. Haridus on Eesti poliitikute jaoks olnud prioriteediks nii kasvu kui ka nüüdseil langusaegadel - vähemalt sõnades.

Õppelaenu teema on selles parimaks näiteks.

Just erapankade lobi tulemusena loodud õppelaenusüsteem, mis disainiti tarbimislaenulikuks juba enne seda kui Eestis tarbimisbuum ja selleks lihtsameelne laenamine lahti läks. Pank annab tudengile laenu ja riik garanteerib seda pangale - just finantsasutusele, mitte tudengile nagu oleks kohane euroopalikule riigile.

Samal ajal, mil meil jääb õppelaen järjest enam tarbimislaenuks (sest suht-tingimusteta antev ning kas siis hariduslikel või perepoliitilistel eesmärkidel enam mittekustutatav laen ju seda on), asutakse USA-s looma riiklikku õppelaenusüsteemi. President Obama algatusel luuakse USA haridusministeeriumi poolt õppelaenuskeemi, mis vähendaks pankade vaheltkasu ja ka tudengite intressitasusid.

NYTimesis esitatud USA pangandusesindajate põhjendused on muigvele ajavad:

"Mr. Obama’s plan would eliminate competition and create chaos for colleges and students that now use private lenders as they are forced to switch to a fully government-run system."

Laenukraane niigi sulgevatele pankadele on selline riiklik algatus just stiimuliks muuta enda pakkumist sh elavdada laenuturgu ja seega konkurentsi. Raha pole maailmast otsa saanud; küsimus on selles, et kuidas seda käibesse saada.

Kas Ansip kukutakse oktoobripöördega?

2009-06-13T20:04:00.004+03:00

Võrdlus oktoobripöörde eelse Venemaaga on koomiline, ent omab teatud paralleele - nii nagu toonagi on meiegi maal täna kaksikvõim: vähemusvalitsuse kaks partnerit loodavad parlamendis leida toetust erinevatelt fraktsioonidelt - otsuste asemel on patiseis. Muidugi on musta hobusena saalikeskses "nurgas" ootel Keskerakond.

Valimiste aasta valitsemisraskused

Eurovalimiste kuumus on nüüdseks möödas, aga selle käivitatud valitsuskriis keerab uusi tuure üles.

Kui IRL soov oli algusest peale mängida koalitsioonikõnelused pikale ja seejärel liiva, siis tänaseks on ka Roheliste kaasamine tootmas ei midagi muud kui patiseisu: roheliste volikogu ultimaatum ei viita küll lisaeelarve vastuvõtmiseks vajalikele häältele.

Sotsid pidasid taanduslahinguid, ent nüüd on Riigikogus selgelt ründepositsioonidel valmis võimu (taas) võtma.

Rohelised (vähemalt riigikogu fraktsioonis) peavad ennast juba võimul olevat, ent erakonna volikogu on teisel arvamusel.

Rahvaliit näitas end valitsussuutliku ja seega ka elava, mitte väljasureva parteina - tunnustus tuli nii Ansipi kiidusõnade kui ka Laari "punaste joonte" jutu näol.

Reformierakond on nurka surutud - Rahvaliitu partneriks saada ei õnnestunud IRLi ja Rahvaliidu vastasseisu tõttu; Rohelisi peetakse IRL usaldusalusteks ning sotside ja Keskiga on koostöö välistatud esimeeste tasandil.

Kõige peale on reformiparteid hullim ees ootamas kohalikel valimistel.

Tartu vabastamise ühisfront

Aivar Otsalti vahistamine ja kiire kohtumenetlus; Neinar Seli ja tema abikaasa kahtluse alla seadmine ja kiirelt formaalsest süüdistusest loobumine; Anders Tsahkna (kes on IRL peasekretäri Margus Tsahkna lähisugulane) vahistamine ja süü alla seadmine - Reformierakonnal saab keeruline minna välja kohalikel valimistel ja seda kindlasti ka oma kantsis - Tartus. IRL, sotside soov saada ja Keski tahtmine jääda Emajõe Ateena võimule on pigem liitev kui lahutav tegevus - kõik saab siin olenema Rahvaliidu ja Roheliste valimisedust ja valikutest.

Oktoobrirevolutsiooni ootel

Vähemusvalitsus kukub. Ja kui mitte varem, siis pärast kohalikke valimisi oktoobris. Põhiküsimuseks jääb vaid see, et kas moodustub Keski ja Reformi kaksikliit (variatsioonina RE, KE ja RL troika) või Keski, IRL ja kellegi kolmanda-neljanda Päästekomiteelik Valitsus.

Ees on kuum poliitikasuvi...

Valid ühe Tarandi, saad kaks Savisaart

2009-06-04T19:18:00.004+03:00

Selliseks võib Toomla hinnangul valimistulemus kujuneda kui Indrek Tarand peaks saama enama kui kahe mandaadi jagu hääli. Seega Tarandi sellistlaadi võitlus mitmeparteilise süsteemi pahedega võib tipneda hoopis suurerakondade võimu suurenemisega.

Sestap, et Eestis jätkuks mitmeparteisüsteem, ei ole otstarbekas anda häält ei Keskerakonnale, Reformierakonnale ega Indrek Tarandile.

Kuna Mihkel Mutt on juba jõudnud Indrek Tarandit pidada vabameelselt käituvaks "kõrgema tasemeliseks Võsa Petsiks", poleks ka suureks imeks kui Savisaared, Ojuland ja Tarand hakkaksid istuma üheskoos Euroopa liberaalide fraktsioonis.

Mõistlik on seekordsetel valimistel eelistada sotsiaalseid ja konservatiiseid nimekirju.
Minu eelistus on nr 103 - Anto Liivati juhitav Rahvaliidu nimekiri.

Kas Laar kaotas tasakaalu?

2009-06-02T09:39:00.003+03:00

Süüdistada teistpoolt selles, mida ise oled harrastanud, on nahaalsuse tipp ning seda ka poliitikas. Kui erakonna esimees jagab tänaval kohvi, samal ajal kui toimuvad koalitsioonikõnelused, ei liigitu vastutuse valdkonda.

Nädalavahetuse mõttelennud kollektiivsest süüst ja vedelparteidest, võinuks jääda endateada, ent IRL sees kees asi üle. Küsimuseks jääb, et kas Laaril puudusid volitused Rahvaliidu ja Reformierakonnaga läbirääkimisteks või oligi IRL eesmärk venitada läbirääkimistega, et koguda punkte eurovalimisteks.

See on selge märk sellest, et IRL ei suuda teha vahet õigete otsuste tegemisel rasketel aegadel ja raskete otsuste tegemisel õigetel aegadel. Selles valguses tuleb hinnata ümber ka sotside lahkumine koalitsioonist - kas ei lõhkunud sedagi liitu IRL?

Läänedemokraatiale omaste erakondade vihkajatel sh Andres Tarandi jaoks on selline olukord "vesi veskile". IRL loodetud vastutaja maineralli võib tipneda hoopis 2004.a eurovalimiste Res Publicat tabanud saatusega, mis võib võtta Euroopa Parlamendi koha Tunne Kelamilt nagu tõdeb tabavalt üks komment Marko Mihkelsoni kirjutises, mis kavalalt hoidub esitamast IRL tegelikke punaseid jooni.

Vähemusvalitsuse jätkamine (ja kui kauaks) toob kindlasti uut kvaliteeti meie poliitika tegemisse, ent kas sellest sünnivad ka majanduse elavdamiseks ja inimestele sotsiaalse kindluse tagamiseks olulised otsused, näitab aeg.

Kas IRL volikogu tahab Laari umbusaldada?

2009-05-28T23:21:00.006+03:00

Koalitsioonilepe on tekstina koos, läbinud ka erakondade juhatused ning ees ootab kinnitamine erakondade volikogudes.

Tavapäraselt on koalitsioonileppe kinnitamine volikogus võrreldav välisleppe ratifitseerimisega Riigikogus. Seega üldiselt Valitsuse poolt esitatud lepingut ei lükata tagasi - see oleks vastasel korral Valitsuse poolt korraldatud läbirääkimiste tulemuse hindamist mitterahuldavaks.

Laar ütles neljapäeva õhtul pärast koalitsioonikõneluste lõppu BNS-ile, et volikogu ootab ees väga-väga tõsine arutelu ja väga raske otsus. "Milline see otsus tuleb, seda ma praegu ütelda ei oska, ei saa ega kavatsegi," lausus ta, lisades, et kindlasti on seetõttu vara väita, nagu oleks uus koalitsioon juba loodud. (BNS)

Kas tõesti on IRL volikogus tiib, kes kaalub sisuliselt Mart Laari ja IRL koalitsioonikõneluste delegatsiooni tegevust umbusaldada? Pigem mitte.

Teada on, et IRL sees on vastasseisu koalitsiooni koosseisule, ent kas see õigustab viivitust raskel ajal õigete otsuste tegemises?

Mida on Rahvaliidul valitsuses asja?

2009-05-22T18:44:00.005+03:00

Esmaspäev saab olema otsustav päev, nagu on olnud kõik päevad viimase nädala jooksul. Vähemalt poliitilises retoorikas.

Postimees on juba kaardistanud Rahvaliidu volikogu meelsust, ent ilma selge tulemuseta. Fakt, et suur osa erakonna volikogu liikmetest seab valitsusse minekule tingimusi, ei tohiks samuti olla üllatuseks. Ma tõesti tahaks näha toda volinikku, kes kinnisilmi Stenbocki poole ruttaks.

II lisaeelarve eelnõu - kas surnud koalitsiooni haisev laip või värske liha heaks grilliks?

Selge on see, et läbirääkimistel ei saa üle ega ümber juba riigikogule esitatud ning senini ja Pihli lubadusel ka riigikogus sotsiaaldemokraatide toetust nautiv riigi II lisaeelarve. Tudengiliit on juba väljendanud vastumeelsust plaanitavate kõrghariduskärbete vastu.

Kas Rahvaliit suudab kõrghariduskärbetest (osaliselt) hoidumiseks alternatiive pakkuda, näitab esmalt tulev volikogu ja sellele võimalusel järgnevad kõnelused. Pensionite ja peretoetuste vähendamise kava on esialgu peatatud.

Kärpeid ilma maksutõusuta ei tule!

See põhimõte saab tõenäoliselt valitsuse suurimaks väljakutseks.
IRL-l ja Reformierakonnal ei ole lihtsalt muid valikuid:

- riigirahanduslikult: haridus, ühistransport, pensionid ja toetused ning eurorahad: nende teenuste osutamine ei saa ilma maksutõusuta tänasel tasemel järgmisel aastal säilida.
- samuti ei ole võtta ka neid poliitilisi jõude, kes pelgalt kärbetega nõustuksid.

Mida on Rahvaliidul valitsuses asja? Ikka tasakaalustajaks olemist. Kas tuleb Tasakaalu Liit, oleneb järgmisest nädalast.

Kas sina juba annetasid riigieelarvesse?

2009-05-14T01:30:00.004+03:00

Tänases Foorumi saates näitas Mart Laar, et huumor pole temast minetunud.
Kesk majanduskriisi, tööpuudust ja perede toimetulekuraskusi võtab ta lahti kohvri rahaga, mida parteid tema arvates võiksid kokku hoida. Nalja palju, aga tööpuudust sama, SKP langus kah jätkumas.

KAS SEE SIIS ONGI UUS RIIGIEELARVE KOOSTAMISE PÕHIMÕTE?

Et igaüks annetagu nüüd raskel ajal riigile? Mind võib süüdistada nüüd konservatiivsuses, ent riik peaks ikka toimima maksulaekumistel. Maksudega ei mängita ja neid ei mõnitata ka annetuste ralliga.

Ja erakondade avalikust eelarvestfinantseerimine. Hea küll, kärpigem seda siis 10 protsenti ning vaadakem siis erakondade rahastamist kompleksselt, et mitte pelk kriips igaühelt vaid kogu süsteemi ikka ümber. Näiteks 1/3 jagatakse solidaarselt kõigi riigikogus esindatud parteide vahel, teine kolmandik nende, kes kohalikes omavalitsustes ning kolmas kõigi vahel.

Jaan Kundla soovib regionaalministriks

2009-05-08T16:09:00.003+03:00

Kuigi koalitsioon veel püsib ja seda ka osapoolte kaklusega, on tapmata karu naha jagamine käimas.

Fraktsioonitu saadik Jaan Kundla on Järva Teatajas tõstetud juba kaalukeele rolli ning sellest haaratuna on ka Kundla isegi väljendanud soovi olla 4 jõuks koalitsioonis ning vajadusel valmidust asuda täitma ka regionaalministri ametiposti.

Huvitav on see, et Kundla soovib olla neljandaks jõuks koalitsioonis, ent millises parteide kombinatsioonis oleks teda tarvis?

31 - Reformierakond
28 - Keskerakond
19 - IRL
10 - sotsid
6 - Rahvaliit
6 - rohelised

Kerge rehkendus ja vastus:

4-ks pole Kundlat enamuse saavutamiseks üheski koalitsioonis tarvis!

Aga minimaalse enamuse saavutamiseks Riigikogus oleks teda tarvis kas:

- Vasak-tsentristlikus liidus (50) Keskerakonna, sotside, Rahvaliidu ja roheliste vahel
- Parempoolses liidus (50) Reformierakonna ja IRL vahel

Võib-olla ehk just viimase kombinatsiooni valguses saab selgemaks Kundla tänase blogikande roll - survestada sotse, et kui te ei ole vakka, siis võtame Kundla kampa.

MIks Samost ja Nõlvak ei mõista üksteist?

2009-05-04T20:55:00.004+03:00

Kui lugeda neid sadu arvamusi, mis on avaldatud seos Minu Eesti mõttetalgutega, siis jääb esmapilgul järeldada vaid seda, et eelmisel aastal ei mõelnud me üldse mida me teeme.

Jon kirjutab Praxise blogis minu arvates vähestena võrdleva analüüsi aspektist tuues võrdluse Suur-Britanniaga. Täiesti nõus, et meie kodanikualgatus ja vabatahtliku töö tava on teistsugune võrdluses enamike Euroopa maadega. Aga see ei tähenda, et need inimesed, kes ei käinud talgutel, oleks arad ja mõistmatud.

Raineri väited, et need, kes ei osalenud, suure tõenäosusega ei julgenud ega teadnud asjast, on äärmiselt solvavad, ent ehk viitavad hoopis Raineri enda esmastele emotsioonidele. Tema tänane tõdemus, et võinuks hoopis talgutada juba veebruaris, on objektiivsem järeldus toimunust ja edasisest.

Ma olen kindlasti mõttetalgute toetaja. Neist on ainult kasu, ent nood inimesed, kes kasutasid seda areeniks riigi ja poliitikute ründamiseks ning oma sõnavõttudes tekitasid sotsiaalset survet tehes niimoodi osavõttu quasi-kohustuslikuks, on teinud kõigile karuteene. Sisult vabatahtliku tegevuse kohustuslikult tegemine on omane ikka autoritaarse ja totalitaarse riigikorraldusega ühiskonnale.

Absurdsuse tipuks on väide, et need kes ei osalenud olgu vait - kuidagi ei lähe see kokku kodanikuühiskonna ja seda iseloomustava sõnavabaduse ja arvamuste paljususega.

Samostile väitele vastanuksin ma sama lustakalt nagu Rainer vastas Kesknädalale: Anvar, metsas käisime ju mullu!

Michal kahtleb, meediakanalid väidavad ning Ansip eitab. Ja Pihl läheb kohtuma...

2009-04-29T19:48:00.004+03:00

Ja mis on selle tulemuseks?

Tuhanded klikid ja guugeldused. Enamik aga ei pannud seda tähelegi. Kiiresti käis too valitsuskriis, nagu Mart Laari öine tund ilma valitsuskoalitsioonita.

Kas riigieelarve ja majanduse seis muutusid?

Kindlasti, aga mitte tolles otsusest. Pigem otsustamatusest. Kas Padari plaan on liigseks koormaks ning millised osad tolles kavast ja millise mõjuga on võimalik rakendada, vajavad arutamist.

Niisama ministreid vahetada pole mõtet. Muutust on vaja.

Miks ei tohi kasutada Haigekasse reserve?

2009-04-21T15:01:00.003+03:00

Vastus on lihtne: see suurendab avaliku sektori eelarve puudujääki, mistap kaugendab eurole ülemineku võimalusest.

Vot sellise iga-hinna-eest-eurole-poliitika on rakendanud oma vankri ette meie valitsus. Las eksperdid hauguvad, valitsuskaravan liigub edasi.

Raviteenuse kättesaadavuse vähendamise mõjud ei ilmne homme ega võimalik, et ka järgmisel aastal. Tagajärgi saame aga nautida pikalt, sest see väljendub meie rahvatervises, iibes ja ka tööviljakuses.

2% palgatõus kõigile jääb ära!

2009-04-20T15:01:00.003+03:00

Kui veel reedel kirjutas Postimees, et kõiki ootab 01.juulist eest palgatõus, siis töötukassa nõukogu tänane otsus tõsta töötuskindlustusmakset 3 protsendini tõmbab sellele kriipsu peale.

Aga see maksumäng on pelk näilisus.

Kõigest olulisem on see, mis selle maksurahaga peale hakatakse. Töötuskindlustuse hüvituste vähendamine ei tohi sellisel juhul kõne allagi tulla. Ja kui sotsiaalmaksu 20-st protsendist 4 enam ei lähe pensionikindlustusse, siis millele ta kulub? Loodetavasti I sambale.

Maksupoliitika uuestisünd?

2010.a eelarve koostamine saab proovikiviks või kirstunaelaks tänasele koalitsioonile. Kõik oleneb sellest kuidas suudetakse leppida kokku tulevastes maksudes, sest tänased määral, osalt ka liigid ja proportsioonid, on sobimatud meie soovidega avalike teenuste osas ning eelarve- ja majandusreaalsusega.

Euro- ja kohalikud valimised on vaid katalüsaatoriks.

Keskerakond ja Reformierakond ühinevad...

2009-04-17T13:07:00.004+03:00

... nii kui nii Euroopa Parlamendis üheks liberaalide fraktsiooniks, seega too tohutu vastasseis, mida kaks liberaalset erakonda meie tänavatel, ajalehtedes, internetis ja muudel reklaampindadel etendavad, on vaid suur-suur häma.

Sestap, eurovalimiste tegelik vastasseis seisneb muus - sotsid (SDE) versus eurokonservatiivid (IRL) versus eurorealistid (ERL) versus rohelised (EER) versus liberaalid (KE, RE).

Ent muidugi on lihtsam korraldada europarlamendi valimiste pähe ERAKORRALISI RIIGIKOGU VALIMISI, nagu tõdeb tänases Sirbis professor Anu Toots.

Forever young, I want to be... Kas pensionifond pani mõtlema?

2009-04-15T20:40:00.003+03:00

Alphaville'i kuldse laulu pealkiri on meie pensionifondide ümber käiva jaoks sobiv taust.

Mida vähem hoolime, seda enam kannatame?

Esmalt on ikka hämmastav see kuidas pensionikindlustussüsteemi loomisel räägiti, et see jääb igavesti püsima ja seda ka rasketel aegadel.

Sestap, miks, me kodanikena lubame sellistel ümber-, üle-, maha-, uuesti jne otsustamistel lihtsalt nii kergesti sündida, et "igavesest" saab "ajutise ajutisem lahendus"?

Valitsuse otsusele (mis korrektsuse mõttes on valituse kokkulepe, et tehakse Riigikogule ettepanek muuta vastavaid seadusi) peatada pensionisamba sissemaksed ei reageerinud ükski juhtiv kodanikuühendus; ometi puudutab see kõiki - ametiühingud, tudengid, õpilased, lapsevanemad, tööandjad, vabaühendused, teadlased, haritlased, omavalitsused jne jne.

Mida me Riigikogule ütleme?

Meil on võimalus öelda selge ei kui asi jõuab Riigikokku, sest kui me nüüd vaikime, ei ole pärast midagi hädaldada. Iseasi on sellise "ei" põhjendatus (ehk siis tuleb enne otsustamist arutada võimaluste üle). Nüüd on küsimus, et mis selle süsteemiga peale hakata.

Fondi valitsemiskulusid on tore katta, et mingiks hetkeks läheb see ikka kodanikkonna sund-dotatsiooniks säärasele ettevõtlusele. Juba 2001.a räägiti Riigikogus, et kindlustussüsteemis on saatuslikud vead. Praegune Eiki Nestori skeemitamise jutt ei ole ju jätkusuutlik lahendus, mis pakuks tänastele noortele väärika vanaduspõlve, rääkimata tänastest pensionieelikutest.

Seega kui juunist tahetakse peatada, jõuaksime ühe korraliku mõttetalgu väärika ja rahaliselt kindlustatud vanadusea teemal ära teha :)

Mees, kes keset tuleriita suudab lõkke soojust kiita!

2009-04-14T20:50:00.003+03:00

Kummardus Contrale selliste rida sünnitamise eest. Minu arus päris catchy tänasele olukorrale.

Enam ei tea kas nutta või naerda, aga paistab, et ühiskonda on valdamas suuremat sorti apaatia - kedagi ei koti enam kriis; olgu siis majanduslik, sotsiaalne, poliitiline või vaimne. Oleme sundunud igaühe igapäevastesse tegevustesse kus juures kriisist proovitakse näha seda head. Võib-olla ongi see retseptiks ravimile mis vabastab meist kriisitõvest. Suures hirmus on seda lähenemist toetamas ka KAPO.

Kas see on vaikus enne tormi?
Miks mitte, sest ees on ju Minu Eesti mõttetalgud, eurovalimised ja kohalikud valimised.

Kuidas kärpida kärpimist uueks kasvuks?

2009-03-31T22:01:00.004+03:00

Umbes selline absurdne mõte tekkis täna vaadates nädalavahetuse ja viimaste päevade uudiste pealkirju.

Tegelikult on villand sellest, et valitsusliidu eestvedajad räägivad, et tuleks teha seda ja teist ning kõige juures ikka otsustada ka. Mart Laar ei olnud kahjuks oma avalduses orginaalne, aga asjakohane siiski.

Kas kuristiku sügavust on mõtet mõõta kui me seal elada ei soovi?

Tänane majanduslanguse kuristiku värskeimate mõõtmistulemuste avalikustamine, mida nagu Manjana kirjutas, ootasid pinevusega paljud inimesed - sellepeale polnud arvajatel muud öelda kui minna pensionite kallale ja kärpida-kärpida-kärpida. Kuhu jääb inimeste kindlustunne, kuhu jääb ettevõtete kspordisuutlikkuse suurendamine? Eks vist ootavad uut koalitsioonilepet.

Nõukogude ajale kombekohaselt näidati rahvale baletti ehk määrati eurole üleminek 01. jaanuarist 2011 ning tehti rahvakomissaride nõukogu rahanduse komissar Padarile ülesandeks koostada uus lisa-eelarve, mis muud ei saa lisada kui uut muret, tuska ja ebakindlust meie kõigi igapäevaellu ja tulevikumõtetesse.

Ja tudengid?

Jah, nende kohta käiv uudis ei ole midagi rõõmustavat: makseraskused, toimetuleku mured jms. Paistab, et hariduspoliitika on segi aetud põllumajanduspoliitika, sest ega s..ta peal tudengist tippspetsialisti ja uut teadlaspõlve ei kasvata.

Kuidas edasi?

Nagu Lennart Meri on öelnud: olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis. Seega kandkem kraam laudast välja ja õigele põllule.

Esiteks, soovitan kõigil minna esmaspäeval üliõpilaskonverentsile, mis räägib tudengite majutusküsimustest ja meenutab 3-aastataguseid aktsioone ja meelevaldust Toompeal ning seda kuidas peaminister loobus tudengite kingitusest. Kuula ka Ühikad Korda laulu "Ajude Farm"

Teiseks, julgelt oma esindajate kallale: kõik, võtke oma ringkonna Riigikogu liikmega ühendust ja küsige, mida konkreetselt tema kavatseb teha tänase masendava olukorra asendumiseks lootusrikka tegutsemisega. Mida rohkem jätame oma esindajaid üksi, seda enam on ma eksinuna valede asjadega tegelemas!

Kolmandaks, et mõtted seguneksid, unistuseks kasvaksid ning kõik tunduks võimalik - liituge Minu Eesti mõttetalgutega.

Neljandaks, kuna on innovatsiooni, aasta, siis on see punkt igaühe enda välja mõelda ja ellu viia :)

Kuidas täita 2000 töökohta 50 000 töötuga?

2009-03-15T23:55:00.004+02:00

See on küsimus, mis peaks ja loodetavasti ka reaalset kummitab valitsuse ja eriti sotsiaalministri peas. Eelmisel nädalal arutas tööhõive küsimust ka Riigikogu.

Kes keda?

Kui rääkida Riigikogu arutelust, siis üllatuseks olid nii sotsiaalkomisjoni esimehe kui ka sotsiaalministri ettekanded.

Kõige opositsioonilisem tundus just aga koalitsiooni kuuluva sotsiaaldemokraatliku erakonna liikme H.Pikhofi ettekanne. Niipalju probleemipüstitust ja kriitikat tööpoliitikale ei oodanuks ca 2 aastat komisjoni juhtinud ja valitsuskoalitsiooni kuuluvalt isikult.

Sotsiaalminister üllatas sellega, et ta juba värske ametitäitjana saanud kokku tööturuosapooltega ning kogumas nende seisukohti. Pevkur proovib tõsiselt saamatu poliitbroileri märgist hoiduda, mis on tänases olustikus ainult tervitatav.

Samas mis häiris oli ka J.Ligi solvumist väljendab sarkasm professor Eametsa suunas; Ligi jaoks on vist iga inimene, kes temaga ei nõustu, poliitvastane, keda mustata. Kuidas see sarkasm edendab tööturgu, jääb arusaamatuks...

Arutleda võib, tegutsema peab!

Ja kuhu me nüüd jõudsime selle aruteluga? Räägiti palju täiend- ja ümberõppest, ent ega 2000 olemasolevat töökohta ei saa koolituse abil täita 50 000 töötuga. Mainiti aga ka otsesema mõjuga lahendusi, ent töökohtade loomine ei paistnud eriti välja.

Lühiajaliselt on oluline asuta looma töökohti ja toetama sellist tegevust.

Valitsusel ja Riigikogul on tegelikult kiirelt teha kolm meedet:
1. luua ise töökohti riigiasutustesse ja ettevõtetesse;
2. investeeringute ja riigihangete abil toetada töökohtade säilimist ja loomist erasektoris;
3. maksu- ja ettevõtluspoliitika kaudu soodustada töökohtade loomist.

Pikemaajalise mõju ja väärtusi peegeldavad sammud oleks:
1. vabastada töötajate tervise ja koolitusega seotud tegevus erisoodustusmaksust;
2. toetada rahaliselt ettevõttes toimuvat töötajate täiend- ja ümberõpet;
3. tuua läbirääkimiste teel Eestisse töökohti loovaid investeeringuid

Aga jääme ootama siis sotsiaalministri tööhõive plaani.

Kotkapoeg või poliitbroiler?

2009-02-26T20:39:00.004+02:00

Blogosfääris kumab sissekannetest, kus kohati vastset sotsiaalministrit tulistatakse lausa puusalt. Fakt on see, et tema esikintervjuu Päevalehel ei ole kindlasti õnnestunud. Töötajad said väga valusa sõnumi, mis on järjekordne piisk ebakindluse karikasse.

Ent, mis pikaajalisema ja ohtlikumat laadi mõjuga - noore hakkaja mehena on Hanno Pevkur sellise hooletu ettevalmistusega kujundamas teed konarlikuks kõigile teistele usinatele ja tublidele noortele tegijatele, kelles tekkinud või tekkimas soov riigijuhtimisest osa võtta.

Nagu näha, siis on oluline, et poliitikul on enne "poliitikat" piisav ja mitmekesine tööalane kogemus. Ei pruugi piisata sellest, et oled ülikooli algusest saati töötanud erakonnas vabatahtliku, kontori töötaja või poliitnõunikuna. Seda aga enamik "edukaist" Reformierakonna "vanematest" noortest teinud on.

Kas Maripuu afääriga esile kutsutud "poliitbroileri" sündroom saab Pevkurile saatuslikuks näitab aeg. Kõik oleneb inimesest endast ja seda tõestas omal ajal positiivses võtmes toona nooruke kaitseminister Sven Mikser.

7 protsendi solidaarsus

2009-02-17T18:56:00.008+02:00

Viimasel ajal kuuldub poliitikute suust sõna "solidaarsus". Et olge solidaarsed, et vajame enam solidaarsust või et eelarvekärped näitavat erinevate valdkondade ja rühmade solidaarsust.

Aga üldse, mis loom see solidaarsus on?

Kuidas saavad õpetajad olla "solidaarsed" politseinike või ettevõtjatega olukorras, kus tegelikult ühtki neist rühma ei kaasatud (rääkimata nende aktiivsest osalusest) riigieelarve koostamisse.
See, mis hetkel toimub riigieelarvega, on selline võrdne lõige kõigilt, mis meenutab nõuka aega ehksiis pealesunnitud ja võlts-solidaarsust sarnanedes pigem bolshevismiga.

Läänelikus kultuuriruumis tähendab solidaarsus mõistmist ja hoolivust. Eelarvekärbete tegemisel pidanuks see väljenduma sellest, et hoidutakse mehhaanilistest kärbetest (a la 7% kõigilt) ning kärped, ümberjaotamised ja lisamised otsustakse laiema mõistmise ja kokkuleppe tulemusena. Neid "tund-aega-koalitsioonita-öid" ei saa kuidagi pidada solidaarsuse kasvulavaks.

Palun näidake solidaarsust Tallinna valimiskorra muutmises?

Hääletuskampaania all-linnas ja JOKK Toompeal põhinevad ikka üksteise ületrumpamisel ja -kavaldamisel. Alles siis kui kolmikliit Riigikogus ja Keskerakond linnavolikogus olid saanud omad otsused, asuti rääkima koostööst, hoolivustest ja solidaarsusest. Selle asemel, et koos arutada ja üritada otsustada konsensuslikult, loovad nüüd vastaspooled riigikohtu tõekuulutusele. Kohus mõistku õigust, aga kas ka solidaarsust?

Kes on Eesti uueks peaministriks?

2009-02-11T08:11:00.002+02:00

Selline küsimus tekib paratamatult kui jälgida venimahakanud riigieelarve kärpimist.

Aega on selle kiire asjaga

Kui 31. jaanuaril rõhutas IRL peasekretär Tsahkna, et kärpekava koostamisega on kiire kuna miinust tiksuvat iga päev 100 miljonit krooni, siis juba 09. veebruaril pidas ta oluliseks võtta hoog maha ja anda ministritele võimalus oma valdkonnas kokkuvõtmised ise otsustada.

Tagatipuks on paljastas Mart Laar, et ühel öisel kärpekoosolekul katkes partnerite kannatus ja Eesti oli tund aega valitsusliiduta. Ka IRL viimase volikogu avaldused kõlavad kui opositsioonierakonna omad.

Kavalalt vaikne on Reformierakond, kellelt oli kuulda vaid kultuuriministri "protest" kärpekava suhtes.

Kes siis kellega?

Hetkel kipuvad enim omavahel vaidlema sotsid ja IRL. Samas "tulistab puusalt" ka reformarist Tartu linnapea, kes nõuab regionaalministri vallandamist. Kas see oli friendly fire või tõesti ninanips regionaalpoliitikas ja omavalitsuste küsimuses valdadele-linnadele kahjulikke otsuseid lubanud ministri suhtes, saab hinnata mõne aja pärast. Samuti on debatis juhtohje haaramas Mart Laar pidades enda suureks kohustuseks jääda riiki päästma loobudes europarlamendi valimistes osalemisest.

Seega kas IRL ja Reform on leppimas kokku kaksikliidus või kositakse konkureerivalt pealinna meeri parteid? Esimese võimaluse vastuseks saame tõenäoliselt 20. veebruaril, mil kavakohaselt toimub lisaeelarve kinnitamine usaldushääletuse märgi all.

Miks peab juhatuses olema täpselt 6 liiget ja 7 valdkonda?

2009-01-28T22:03:00.002+02:00

Selline küsimus tekib vaadates meie Vabariigi Valitsuse koosseisu. Läti näiteks on võtnud suuna vähendada ministeeriumite arvu. Meil aga tehakse keskvalitsuse reformi vältimiseks suitsukattena viiteid valdade-linnade liitmise teemaga...

Vabariigi Valitsuse seadus loendab ära, millised ministeeriumid on ehk peab olemas olema Eestis. Samuti ütleb ta seda, et igat ministeeriumi peab juhtima vastav minister.

-----------

§ 3. Vabariigi Valitsuse liikmed

(1) Vabariigi Valitsuse liikmed on: 1) peaminister; 2) haridus- ja teadusminister; 3) justiitsminister; 4) kaitseminister; 5) keskkonnaminister; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsiooniminister; 8) põllumajandusminister; 9) rahandusminister; 9¹ ) regionaalminister; 10) siseminister; 11) sotsiaalminister; 12) [kehtetu – RT I 2002, 87, 505 – jõust. 23.10.2002]; 13) välisminister; 14) ministrid, kes on ametisse nimetatud käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel.

(2) Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest.

(3) Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme.

-------------------

§ 4. Vabariigi Valitsuse liikmete tööülesannete ühitamine

(1) Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi.

Ministrite arv peaministri ja presidendi määrata!

Igas valitsuses ei ole tarvis eraldi kultuuriministrit või rahvastikuministrit. Tulenevalt valitsusliidu eesmärkidest võiks olla meeskonna moodustaja ehk peaministri pädevuses määrata ministrid ja nende valdkonnad. Hetkel on näiteks tõsine vajadus tööhõiveministri ja riigivaraministri järele.

Minister ei pea olema kõikehaarav ebapädevuse tipp nagu kahjuks juhtus Maripuuga. Ministeeriumi juhtimisega peaks ikka tegelema pädev kantsler; minister juhtigu poliitikaid ja nende kujundamist.

Ministeeriumeid vähemaks!

Täna on meil 11 ministeeriumi. Seega 11 personali-, finants- ja siseauditi-, haldus- ja õigusosakonda.

Miks mitte koondada ühte: haridus- ja teadus- ning kultuuriministeerium; põllumajandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; sise- ja keskkonnaministeerium.

---------------------

§ 45. Ministeeriumid

Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid: 1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) Justiitsministeerium; 3) Kaitseministeerium; 4) Keskkonnaministeerium; 5) Kultuuriministeerium; 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7) Põllumajandusministeerium; 8) Rahandusministeerium; 9) Siseministeerium; 10) Sotsiaalministeerium; 11) [Kehtetu – RT I 2002, 87, 505 – jõust. 23.10.2002]; 12) Välisministeerium.

------------------

Samuti on Soomest ja ka meie enda siseministeeriumist võtta head eeskuju: ühes ministeeriumis võib vajadusel tegutseda rohkem kui üks aga mitte enam kui kolm ministrit. Siis jääks ära ka see portfellita ministrite värk.

Ettevõtlusest ja kolmandast sektorist ülekantav paindlikum juhtmeeskonna moodustamise põhimõte peaks eriti keerulistel aegadel olema heaks abinõuks kuidas riigid nii finants-, mõtte- kui ka otsustamisraskustest välja tulevad.

2009 - Change has come to Estonia

2009-01-18T13:26:00.000+02:00

Niipalju poliitilisi tabusid kui murti 2008. aastal pole tehtud ammu - tulumaksu languse peatamine, riigieelarve miinusesse laskmine, käibemaksu tõstmine, valimislubaduste täitmisest loobumine ja koalitsioonileppe unustamine.

Parafraseerides ühte meest, kelle jaoks 20. jaanuar on suur päev: "Change has come to Estonia!".

Ent mida võib tuua meile 2009. aasta?

Riigieelarve:

Selle kohapealt ei pidanud keegi olema suuremat sorti majandusanalüütik, et mõista juba septembris, et 2009.a riigieelarve täitmisega saab olema probleeme. Eelarve vastuvõtmisel oli see juba ilmselge. Küsimus on nüüd vaid selles, millal valitsus eelarve mahu vähendamise eelnõu riigikogule esitab.

Europarlamendi valimised: 3 sotsi asemel 3 liberaali?

Siin on enamik parteisid oma eesmärgid välja öelnud, mille järgi peaks Eestil olema vähemalt 10 kohta senise 6 asemel :) Kui valitsuskoalitsioon jääb suveni samaks ja suuremaid luukeresid kapist välja ei tooda ega toodeta, ennustan järgmist seisu: Keskerakond saab 2 kohta; Reformierakond jääb napilt teisest kohast ilma ehk siis 1 koht; IRL saab 1 koha; viimase kahe koha pärast asuvad lahingusse Rahvaliit, Rohelised ja SDE. Kõige närvilisemad selles osas paistavad olevat sotsid (kellel kaotada kõik) ja kõige stoilisemad Rohelised.

Kohalikud valimised: IRL tuleb Tartus võimule?

Üle-eestiliselt põnevaks saab olema Tallinna ja Tartu linnapea valimine. Tallinnas on lubanud võimu võtta Reformierakond, ent võimulolek Toompeal kipub oravapartei populaarsusprotsenti vähendama; samas suure tõenäosusega pealinna meer IRL-st ei tule. Tartul võib sügisest võib hoopis IRL ridadest linnapea.
Maavaldades ja väikelinnades tervikuna suuremaid muudatusi ei tule, mistap ennustan üle-eestiliselt erakondade tulemused järgnevalt: Eesti Keskerakond - 26; Eesti Reformierakond - 20; Isamaaliit ja Res Publica Liit - 15; Eestimaa Rahvaliit - 12; Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 8; Eestimaa Rohelised - 8. Samuti saab olema selkorral enam valimisliite.

Jõujooned Toompeal

Kindlasti väheneb eurovalimiste tulemusena sotside mõju. Tallinna ja Tartu valitsuskoalitsioonide moodustamise tulemusena muutub tõenäoliselt ka Vabariigi Valitsuse koosseis.

Seniks jälgigem kuidas Mr Change saabumist pühitsetakse; MTV Eesti teeb sellest lausa otseülekande.

Majanduskriis: Eesti Valitsus toetab pankasid ca 4 miljardiga?

2009-01-11T15:35:00.006+02:00

Jälle ilmus artikkel, kus väideti, et Rootsi pangad sh "Eesti "turul" tegutsejad, vajavad täiendavat raha. Aga kas pole juba Eesti Valitsus toetanud pankasid tehes default'iks vanaduspensionite suunamise arveldusarvele?

280 tuhat eakat = 1,26 miljardit pensionitele kuus

Kuna pensionäre on tuhandeid, siis on kogusumma väga suur ja isegi pankade jaoks likviidsuse aspektist oluline. 290 000 pensionäri ja keskmiselt 4500 kroonine pension teeb ühes kuus ca 1,26 miljardit krooni. Pole paha kui selline raha kontolt kuus läbi käib ja sinna sukasääre asemel hakkab enam ja enam jääma.

Pension on seni koju viidud ca veerandile vanurkonnast ehk siis mängus on 315 miljonit kuus ja 3,8 miljardit aastas.

Seega miks mitte "paluda" valitsusel, kes pankadele varemgi vastu tulnud, vähendada "sularaha" kodushoidmist ja tagade selle kauem paiknemine pangakontol? Valitsus tuli vastu, koostas eelnõu ja koalitsiooni häältega tehti see Riigikogus seaduseks.

Miks kojukande jätkumise avaldusi ei rahuldata?

Eile oli uudiseks, et osa pensionäre, kelle eluolutingimuste järgi oleks loomulik, et nende elatusraha kojukandmine jätkuks, on saanud eitava vastuse. Lihtne järeldus on see, et raha on vaja iga hinna eest hoida pangas ja seda ka seadust rikkudes.

Võinuks ju teha selliselt, et kojukande tasu võetakse pensionist maha, ent protseduur tehti ekstraraskeks, et inimesed sellest "loobuksid". Seega said pangad vanurite säästud lihtsa seadusmuudatusega enda kätte ega soovi sellest ka loobuda.

Kojukande taastamise ja pankade toetamise vastuolu?

Sellise salatsemisega on aga pankade mainepilti toonud "kuradi" mõiste ning pannud sotsiaalministri saamatuste karika tulvama üle ääre.

Kojukande taastamise poolt on nii opositsioonierakondi kui ka meediategelasi. Selleks, et pankasid toetada võiks lihtsalt teha inimestele üleskutseid, ent eks siis hakataks kartma igasugu paanikaid ja hüsteeriat.

Ametnikud pealinnast välja!

2009-01-03T20:53:00.003+02:00

Sellisele järeldusele on jõudnud soomlased, kellest uuringutulemuste järgi 69 protsenti toetab Soome valitsuse kava viia 2015. aastaks pealinnapiirkonnast välja 4000 - 8000 avaliku sektori töökohta.

Mida on selles küsimuses seis Eestis?

Väikese riigina võiks öelda, et miks hajutada niigi vähest. Ent samas väiksusele toetudes öelda vastu, et kui vahemaad on pisikesed, siis miks mitte hajutada. Täna on keskvõimu asutustest väljaspool Tallinna näiteks Riigikohus, haridus- ja teadusministeerium, põllumajandusministeeriumi suurim allasutus PRIA ning maavalitsused.

Viimastel aastatel oleme pidevalt kuulnud ka riigiasutuste maakondlike ja kohalike üksuste koondamistest ja sulgemistest. Seega oleme pigem Tallinnasse ja regioonikeskustesse koondamise teel.

Riik kui tööandja tuhandete ametnike ja töötajatega on just keerulistel aegadel püsiva tööhõive ja kindlustunde looja. Mitme väiksema piirkonna jaoks on kohalik omavalitsus juba mitmeid aastaid olnud (ja jääb loodetavasti olema ka edaspidi) oluliseks tööandjaks - valla- ja linnavalitsus, kool, lasteaed, munitsipaalettevõtted jms.

Seega, haldusreform, mille tulemusena vähendada omavalitsuste arvu 20-le ei toeta kindlasti piirkondade elukvaliteedi ja majandusvõimaluste suurendamist.

1997.a Vabariigi Valitsuse moodustatud nn Aru komisjon nägi ühe haldusreformi suunana riigiasutuste territoriaalset hajutamist pealinnast väljaspoole.

Seega miks mitte võtta ette plaan ja suunata osa valitsusasutusi maakondadesse?

Miks rahvas toetab korruptsiooni?

2008-12-23T19:10:00.007+02:00

Nii võiks provokatiivselt küsida vaadates täna avalikustatud Rahvusringhäälingu poolt tellitud erakondade detsembrikuist toetust näitavaid uuringutulemusi.

Fakt on see, et meedia kaudu levivad korruptsioonivastase võitluse uued "võidud" ja rasked riigieelarve-lahingud on pannud inimesi hoopis Keskerakonda toetama. Samuti pole vaatamata endise esimehe venivatele kohtuasjadele toetuse lõplikult kaotanud ka Rahvaliit.

Kodu on püha!

Eestlased üldiselt armastavad seda, et tänavatel on neid jälgimas Suur Vend - turvakaamerate võrk loob kindlust, et uulitsa peal on rahulik olla. Samas kellele meeldib kui kaamera või näiteks külalised (nimetame neid tinglikult kapo-kaksikud) tulevad tuppa ja seda öösel või kuulavad pealt kõiki teie telefonikõnesid?

Kodu püha, ja paistab, et see on üks, mis on pannud inimesi muretsema pärast avalikuks tulnud KAPO teenistujate julgeid "seaduslikke sissemurdmisi" linnavalitsuse hoonesse. See viis tõenäoliselt paljusid eestimaalasi mõttele, et kuidas on nende "lutikatega" lood minu kodus.

Eelarve koostamine avas valijate silmad

Teiseks oluliseks mõjutajaks on 2009.a eelarve koostamise protsess, millega sai rahvas väga palju negatiivseid sh kindlustunnet võtvaid signaale nagu peretoetuste vähenemine ja üldine eelarve puudujääk ja riigirahanduse tuleviku ebaselgus. Samuti jäid kaks opositsiooni erakonda selles debattis oma põhimõtetele kindlaks mitte asuda muutma vananenud prognoosidel põhinevat eelarve projekti. Paratamatult kulutab sellises olukorras valitsuse usaldus väiksemaks.

Kas liigume kahe-partei süsteemi poole?

Kui uurida natuke ülevalolevat graafikut, siis näikse käimas võitlus vaid kahe erakonna vahel ning teised on pigem abilised kui tegijad. Ent Ühendriikide kahe-parteisüsteem meid ei "ähvarda".

Mis meie demokraatiale võib olla "ohuks" on kahe domineeriva parteisüsteem, kus kahe suure kähmluses võib laiemad huvid ohvriks tuua. Samas jälgides IRL, SDE, Roheliste ja Rahvaliidu toetuse suhtelist stabiilsust, ei ole Reformierakonna ega Keskerakonnal kunagi lõpuni välja võimalik teisi erakondi eirata.

Lätlased tegid meile ära?!

2008-12-20T16:53:00.003+02:00

«Näidates raskel ajal üles reaalset reformivalmidust, on Läti parlament teinud rahvale suurepärase jõulukingi. On selge, et otsustusvõimelt on lõunanaabrid meist kaugele ette jõudnud»

Regionaalminister Siim Kiisler

Seega paistab Kiisler jätkavat mantraga, et valdade-linnade arv on tähtsam kui avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kohalik algatus ja demokraatia. Kas see, et Lätis näiks 100 valda ja Prantsusmaal tuhandeid, ei anna alust arvata, et meil on neid liiga palju - üle 200. Kui karbile on märgitud, et selles on 10 muna ja vaatad sisse, et jah ongi 10, siis ei ütle see veel eriti midagi nende munade kvaliteedi kohta.

Võrrelda Muhu valda või Paide linna mõne Tallinna kesklinna korteriühistuga, ei päde. Lihtsalt häbi on kui regionaalminister järjekordselt haldusreformi sellega põhjendab.

Palju kohalikku otsustamist, palju teenuseid?

Me võime rahvaarvult olla mõne maailmametropoli eeslinn, ent territooriumilt, kultuurilt, majanduselt oleme mitmekesisem kui mitmed teised maad. Ja sestap on Muhu saarel ja Lastekodu tänaval tegutseval korteriühistus siiski erinevad väljakutsed.

Mitmed teadlased ja ka rahvusvahelised kogud on viidanud Eesti halduskorralduses ühele süsteemsele probleemile - on olemas keskvalitsuse tasand ja kohaliku omavalitsuse tasand, ent puudub maakondlik tasand, mis tooksid riigi ja omavalitsuse kokku. Maakond on täna ühelpoolt olematu võimu ja ressurssideta riigi haldusüksus maavanema ja tema maavalitsuse näol ning teisalt MTÜ vormis tegutseva ja jällegi ilma ressursside ja otsustuspädevuseta omavalitsusliiduga.

Juba 2000. aastal soovitas Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kongressi (CLRAE) oma poliitikasoovitustes Eestil tugevdada omavalitsuste koostööd sh võimalusel (taas)luua maakonna tasandil omavalitsus (omavalitsusliit).

Oluliseks peeti ka teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning inimeste osalust otsuste langetamisel nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil.

Miks regionaalne haldusreform on tegemata?

Reformierakond soovib tugevdada mittetulundliku ühingu vormis omavalitsusliite, mis tähendab teatud üksikute funktsioonide ületoomist riiklikust maavalitsusest.

IRL soovib kohalikud omavalitsused sisuliselt kaotada ja nende asemel moodustada suurlinnade ja maakondade baasil ca 20 suure maa-ala ja elanikearvuga üksused. See on IRL pealiini seisukoht, ent endine Viimsi vanem Urmas Arumäe pooldab aga sisuliselt sotside ja Rahvaliidu seisukohta.

Rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid aga peavad oluliseks luua maakondlik omavalitsustasand - avalik-õigusliku omavalitsusliidu vormis, mis tegeleks haridus-, tervishoiu ja planeeringute alaste küsimustega. Samuti on nii Rahvaliit kui ka sotsid vastu valdade-linnade sundliitmisele.

Keskerakonnal ühtne seisukoht puudub - Harju maavanem Värner Lootsmann pooldab valdade liitmist, ent partei pealiin pigem omavalitsusliitude mõningast tugevdamist. Seega suhteliselt sarnasel seisukoht Reformierakonnaga.

Kes on blokkar?

IRL arvab, et selleks on Reform; Reform jällegi, et IRL Kiisleri isikus. Ka Rahvaliit peab "blokkariks" regionaalminister Kiislerit.

Kuidas edasi?

Üheltpoolt võib vaadates tänase koalitsiooni osapoolte arvamuste erisust (liitmised; uus tasand; funktsioonide osaline siirdamine), siis suurt lootust vajalikuks muudatuseks pole.

Samas maakonna tasandi tugevdamiseks on Riigikogus kindlalt nõus 3 erakonda (IRL, SDE, ERL) ning kohaliku omavalitsuse sundliitmistele vastu ka 3 erakonda (RE, SDE, ERL), mistap on valik, kas (1) mitte-midagi-tegemise ja (2) omavalitsusliitude tugevdamise vahel.

Seega, mine tea...

Riigieelarve - paljas plaan, mida ellu ei viida...

2008-12-14T00:00:00.009+02:00

”Jätkame mullu alustatuga - eelarve on kavandatud ülejäägiga, ent tänavu on see oluliselt suurem kui eelmisel aastal. Suure ülejäägiga eelarve aitab ohjeldada hinnatõusu ja sisetarbimist, kuid olulised asjad saavad tehtud.”

Ivari Padar (septembris 2007)

Selleks aastaks on suuremad riigieelarve-jutud läbi. Suhteliselt muutmata kujul võeti ta vastu ja ootab 01. jaanuarist täitmist - 97,8 miljardit tulusid ja 98,5 miljardit kulutusi.

2008 ja 2009 - riigieelarve koostamise vigade kordamine

2007.a sügisel plaanis Valitsus, vaatamata ilmnenud optimismivähendavaid prognoose, 2008.a riigieelarve tuludeks 96,4 miljardit krooni. Ka toona räägiti Riigikogus eelarvet vastuvõttes, et see läheb miinusesse. Tänavu suvel vähendati selle kulusid 3,2 ja tulusid 6,1 miljardi võrra.

Sel sügisel esitas Valitsus Riigikogule eelarve mahus 98,7 miljardit, mille täitumise eelduseks oli 2,5 protsendine majanduskasv 2009. aastal. Samal ajal ilmusid aga uued prognoosid, mis näitasid pigem samasse protsenti jäävad majanduslangust! Vaatamata selgetele viidetele, et eelarve läheb miinusesse, võeti see vastu.

Seega, TEIST AASTAT JÄRJEST TEHAKSE SAMA VIGA ja koostatakse ja kinnitatakse prognoose ignoreerides ülipositiivn eelarve.

Kui võtta alguses Ivari Padari suu kaudu mainitud eesmärk vähendada sisenõudmist ja hinnatõusu, siis on 2009.a eelarve sarnane 2008.a omaga - maksutõusude ja puudulikke leevendavate abinõude toel kärbib see küll sisenõudlust, ent hinnad panevad ikka üles.

Eelarve koostamise aluspõhimõte - tasakaal

Riigieelarve seaduse § 5: Riigieelarve tasakaal

(1) Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid.

(2) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse riigieelarves ette finantseerimistehingud, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused.

Seega peab eelarve puudujäägi korral olema tulude ja kulude vahe katmine kajastatud riigieelarves. Kahju, et selles seaduses pole Valitsusele pandud üheseltmõistetavat kohustust esitada Riigikogule tasakaalus eelarve. Lihtsaim viis selle "ennetamiseks" on puhuda "piisavalt " suureks tulud, ja kaetud need eelarvekulud ongi :)

Kas vaadata ette aasta või rohkem?

Riigirahade pikemast seisust ja arengust ei soovinud koalitsioon sügisel rääkida. Kaugeim, millest räägiti oli 2010, mil peaks saabuma uus majanduskasv.

Hetkel on ilus põhimõte (Riigieelarve seaduse § 9¹), et Valitsus koostab suveks eelarve strateegia, milles vaatab enam kui aasta tulevikku tulude ja kulude plaaniga, ent meenutamist väärib jant ja tulemus tänavuse eelarvestrateegiaga. Võrreldes varasemate aastate analüütilisusega, oli too dokument pigem tekst ja numbrid, mille aluseks oli aegunud prognoos ning mis pidi andma pigem positiivse signaali eesolevateks aastateks ( a la 2009.a majandus kasvab ca 6 protsenti!). Mitu korda on tehtud ettepanek tuua selle dokumendi kinnitamine Riigikogu pädevusse, vältimaks selle koostamise mõjutamist valitsuse päevapoliitikast.

Mida oodata 2009.aastalt?

Tuleb nõustuda Taavi Veskimägiga, et riigieelarve ei tohi olla pelgalt Exceli tabel, ent praeguse sisu ja adekvaatsuse juures kahjuks ta pigem selleks on.

Negatiivne lisaeelarve peatses koostamises on veendunud nii opositsioon kui ka koalitsiooni kriitilisem tiib. Eelarve arutelude viimastel aegadel hakkasid ka koalitsiooni juhtpoliitikud eelarve puudujääki tunnistama; vaid peaminister pole seda suutnud seni teha.

Seega tuleb uue aasta alguses, tõenäoliselt suhteliselt vabariigi aastapäeva järgselt, asuda Valitsusel koostama kärbete plaani. Praeguse koalitsiooni puhul saab see olema valulisem kui kunagi varem.

Koondada või vähendada töötunde ja -tasu?

2008-12-06T17:39:00.003+02:00

Sisenõudluse vähenemine, välistellimuste kadumine ja üldine majaduslangus. Kulud on, aga tulud kaovad. Mida peaks siis ettevõtja sellises olukorras tegema? Koondama?

Statistikaameti andmeil tõusis käesoleva aasta kolmandas kvartalis töötus 6,2 protsendini; suurenes nii töö kaotanute kui ka tööturule tulnud ent tööd mitte saanud noorte hulk. Töötuid on nüüd ca 44 000, kellest pooled koondatatud, sealhulgas 11 000 oli töö kaotanud viimase poole aasta jooksul. Järgmiseks kaheks aastaks prognoositakse töötuse määra ca 10 protsendisena.

06. detsembri New York Times'i arvamusküljel polemiseerib Adam Cohen, et kas ei oleks mõttekam koondamise asemel hoopis vähendada töötasu ja piirata töötunde. Koondamine toodab tööta ja palgata inimhulki, kellel tekib tõsiseid raskusi laenude tagasimaksmisega, rääkimata enese ja pere äratoitmisest. Töötasu vähendamise kaudu saab üheltpoolt kärpida ettevõtte kulusid, aga teiseltpoolt saab võimalusel luua uusi osakoormusega töökohti.

Tööd on Eestis kaotatud enim põllumajanduses, ehituses, veonduses, laonduses ja sides, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, sotsiaal- ja isikuteeninduses. Just neis valdkondades oleks osakoormusega töökohtade loomine abiks.

Ent kindlasti ei ole selline töötasu ja -aja vähendamine ilma ohtudeta. Adam Cohen nendib, et ettevõte ei pruugi alati esitada adekvaatseid põhjendusi palga vähendamiseks, mistõttu võib väheneda tööviljakus ja parimad töötajad lahkuvad üldse. Eesti puhul on "ohuks" ka Euroopa ühine tööturg.

Arvestades sellega, et töötus sh pikaajaline mõjub inimesele laastavalt, tuleks ka Eestis kaaluda koondamiste asemel ühe võimalusena palga ja koormuse vähendamist. Seda toetaks ka Riigikogus hiljuti vastuvõetud saneerimisseadus, mille eesmärk on ennetada pankrotti.

Kas Öine Vahtkond toetaks eestlaste kultuuriautonoomiat Venemaal?

2008-11-27T21:34:00.002+02:00

Toetan igati uuringute ja analüüside tegemist enne otsuste langetamist ja elluviimist. Ent sellised teadustöö peaks vastama teatud tingimustele olemaks adekvaatne ja objektiivne.

Öise Vahtkonna küsitlus on selles osas eksimuste musternäide - nad varjavad uuringu rahastajat ja tellijat, mis vähendab tulemuste usaldusväärsust ning uurimuse tulemuste rakendamise teeb küsitavaks see, et teistel eestimaalastelt, paitsi venekeelsed, arvamust ei pärita. Kui rääkida venelaste autonoomsest piirkonnast Eestis, siis peab igal juhul küsima ka teiste maakondade-linnade elanikke ja eestlasi. Vastasel korral ei tohiks Vene president pahandada kui Setomaal ja mõnes Siberi külas tehtaks küsitlus eestlaste administratiiv-territoriaalse autonoomia kohta Vene Föderatsioonis.

Tervitatav on siseministeeriumi algatus hakata uurima põhjusi, miks ei ole paljud inimesed endale Eesti kodakondsust taotlenud ning millised on nende ootused Eesti riigile. Loodame, et selle uuringu tulemused toovad teaduslikumat alust kodakondsus- ja integratsioonipoliitikatele.

Mis parandaks Eesti-Vene suhteid?

2008-11-17T18:59:00.003+02:00

Sellise küsimuse on viimastel päevadel esitanud paljud. Nii ettevõtjad, poliitikuid kui ka lihtsad töö- ja pereinimesed. Marko Mihkelson räägib jälle teatud paratamatustest ning Tiit Vähi rõhutab Eesti valitsuse poliitika nihke vajadusele.

Mida arvad sina? Ole hää ja tee oma valik blogi küsitlusveerus loendatud sammudest.

Siga ka ei söö... ent Eesti usaldus langeb

2008-11-12T00:51:00.003+02:00

Sellisena võib võtta kokku seisu riigieelarve arutelus. Oktoobri lõpus esitas peaminister riigikogule 2009.a eelarve eelnõu rõhutades, et see on parim ja seda muutma ei pea. Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et selles valitseb tasakaal kohustuste ja unistuste vahel ning see loob KÕIK EELDUSED majanduse uue tõusulaine tekkimiseks.

Tänaseks on aga selge, et peaministri esitatud eelnõu ei vasta tuleva aasta majandusseisule ja seda tuleb kuni 10 miljardi võrra vähendada. Sellele viitasid ka opositsioonierakonnad põhjendades eelnõusse muudatusettepanekute tegemata jätmist. Ent koalitsioon eelarve eelnõud kärpima ei hakka. Koalitsioon kavatseb majanduskomisjoni esimees Urmas Klaasi sõnul külma kõhuga suruda eelarve riigikogust läbi ja alles pärast seda hakata negatiivset lisaeelarvet koostama.

See on puhas joki tegemine ja selge plekk Eesti mainele. Vastutustundetu rahandus- ja eelarvepoliitika tagajärjeks on reitinguagentuuride otsused Eesti riigireitingu langetamised, mis omakorda vähendavad investorite usaldust paigutada siia uusi summasid. Seega peaministri jutt kõigist eeldustest uueks majandustõusuks saab välisinvestorite silmis arusaamatuks sõnakõlksuks.

Kõige tipuks tuli eelmisel nädalal uudis, et metseaga vastasseisu sattunud majanduskomisjoni esimehe päästis sea soovimatus edasi järada. Mis teha, siga ka enam ei söö. Ja rahandusminister plaanib lahkuda Brüsselisse, kuigi oli ju sotsiaaldemokraatide valimisloosung: Vaheta valitsust, mitte kodumaad!

Riigieelarve - ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes vastutaks selle eest...

2008-11-06T00:08:00.006+02:00

«Meil on demokraatlik riik, kus eelarvelised otsused eeldavad valitsuse ja riigikogu heakskiitu ning vastutust, eriti sellises faasis, kus uus eelarve on riigikogu menetluses»

Ivari Padar

See milline trall käib riigieelarve koostamise ümber paneb üheltpoolt kahtlema valitsuse ja riigikogu liikmete valitsusliidu poolse seltskonna tulevikuvaates ning teiseltpoolt tekitab muret sellest, mis lootust ja usku selline käitumine peredele, töötajatele ja ettevõtjatele annab või neilt võtab.

2007.aastal suure hurraaga mürisenud koalitsiooni teerulli saatel ning opositsiooni vastaseisule vaatamata vastuvõetud eelarvest pole enam midagi alles: negatiivne lisaeelarve ja nüüd vaikselt reservide põletamine teevad oma töö...

Nüüd on juba Riigikontrollgi juhtinud tähelepanu eelarve selle aasta puudustele. Huvitav oleks kuulata Õiguskantsleri hinnangut 2008.a eelarvele ja 2009.a eelarve eelnõule. See annaks lisaks vürsti tänasele magus-hapule eelarvekastmele

Punkti asemel: Järgmised kaks nädalat Valitsuse istungeid neljapäeviti ei toimu

Kas USA presidendi valijamehed on rassistid?

2008-10-26T22:23:00.003+02:00

Mitmed kommentaatorid ja blogijad on väitnud, et Barack Obamale võib saada saatuslikuks ehk John McCaini võib päästa nn Bradley efekt, mille järgi osa valijaid võivat avaliku arvamuse küsitlustes oma eelistusena esitada üht, ent rassilis-etnilis-kultuurilisel kaalutlusel hääletada muu kandidaadi poolt.

Kuna Bradley efekti on omistatud otsestele valimistele (elanikud annavad oma hääle otse kandidaadi heaks - Nt: USA osariigi kuberneri valimised), siis USA presidendi valimistel ei pruugi tal suurt mõju olla.

USA presidendi valib Valijameeste Kogu, kus kaalukas on pigem parteiline hääletusdistsipliin (mitte valijamehe kalduvus rassismi või etnotsentrismi). Samuti on Ameerikas täheldatud üldist Bradley efekti vähenemist.

Seega saab Ameerika Ühendriikide uue presidendi selgumist mõjutama mõni muu efekt...

Riigikogule Puudumiste Päevik

2008-10-24T17:14:00.004+03:00

Eilsest Riigikogus toimunud majandusteemalisest arutelust jõudis tugevaimalt meediasse sõnum sellest, et meie saadikute enamus olla tegelenud muuga kui kuulamise-küsimisega ja mitmed neist puudunud lausa saalist.

Kindlasti oli ka neid kellel välislähetus või muu esinduskohustus, ent nendele, kel ametialast põhjust polnud võiks abiks olla Riigikogu liikmete puudumiste päeviku sisseseadmine. Selleks piisaks vaid kohustada rahvasaadikuid põhjendama Riigikogu veebilehel täiskogu ja komisjoni istungilt puudumist.

Nii saaksid kodanikud parema ülevaate oma esindajate tööst ja tekiks ergutusmeede ka neile, kel laiskususs sisse tahab pugeda :)

Obama majandusmeetmete paketist

2008-10-20T23:46:00.002+03:00

Sattusin mõned päevad tagasi lugema Barack Obama majanduspoliitilist manifesti. Nii mõnedki meetmed väärivat kaalumist ka meie kalli kodumaa majanduse elavdamiseks.

Töökohtade loomise meetmed

Tööjõu maksude ajutine osaline tagastamine uute töökohtade loomisel;
Väike-ettevõtetele maksusoodustused investeeringutelt;
Infrastruktuuri hangete ja koolimajade renoveerimise toetamine hoonete energiasäästuks ning tööhõive ja ettevõtetele käibe tagamiseks;
Autotööstusele laenude garanteerimine;

Perede toetamise meetmed

Maksukärped 95 % töötajatele ja nende peredele ning eakatele;
Töötuhüvitise vabastamine maksustamisest ja selle maksmisperioodi pikendamine 13 nädala võrra;
Lepingu trahvivaba kuni 10 000 dollari väljavõtt personaalsest pensionifondi maksustatuna normaalkorras 2008 ja 2009 aastal;
Toasooja kallinemise hüvitamine;

Otsene abi koduomanikele

Hüpoteegi tingimuste leevendamine neile laenuvõtjatele, kes reegleid rikkunud ei ole, ent kannatavad laenuandja tegevuse tagajärgede tõttu;
Pankrotiseaduse muutmine võimaldamaks pankroti korral eluaseme laenude ja hüpoteekide tingimiste sh maksustamise muutmiseks;
90 päevase moratooriumi seadustamine andmaks kindlustunde nii kodulaenvõtjale kui ka teistele pooltele;
Föderaalvalitsuse toetus osariigivalitsustele hoidumaks piirkondlike maksude sh kinnisvaramaksu tõstmist tagamaks haridus-, tervishoiu-, korrakaitse- ja tuletõrjeteenuste kättesaadavuse kohtadel;
Kodulaenvõtjatele laenuintressidele maksusoodustuse tegemine.

Kiire ja agressiivne reageering finantskriisile

Üleöölaenude võimaldamine pankadele;
Laenuturu elavdamine;
Laenuvõtu võimaluste suurendamine väikeettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele:

KOV-dele laenukohustuste garanteerimise sihtkapitali moodustamine eesmärgiga tagada KOV-de investeeringutega seotud kohustuste kandmist ja avalike teenuste jätkuvat osutamist;

Väikeettevõtete laenu sihtkapitali moodustamine ja väikeettevõtete laenudega seotud tasude ajutine kaotamine.

Vägivallaministri haridusmüsteerium

2008-10-13T23:21:00.003+03:00

Hämmastav on haridusminister Tõnis Lukase hinnang Viljandi kutsekooli direktori Tarmo Looduse käitumise peale.

Seisukohad nagu «Enam ei pea koolijuhid korrarikkujate ees koogutama» või «Ootan kõigilt koolijuhtidelt initsiatiivi, et karistamatuse tunne koolidest kaoks», tekitavad Viljandi juhtumi kontekstis õõvastust ja hirmuootust, et millal siis järgmine direktor ei saa hakkama korrapidamise ja enesevalitsusega hakates õpilase kallal vägivallatsema.

Fakt, et too Viljandi kooli õpilane rikkus koolikorda, ei õigusta koolidirektori seadust rikkuvat käitumist. Korrarikkumist ei õigusta kunagi korrarikkumine. Selleks on teised viisid.

Pikaajaliselt koolijuhilt Looduselt eeldasin tasakaalukust ning seni põhimõtteka ministrina tundunud Lukaselt eeldanuks otsusekindlust ja lahendusele orienteeritust. Vägivalla õigustamisega ei lahenda probleemi.

Nii vaimne kui ka kehaline vägivald takistavad koolil olemast õpilase ja ka õpetaja jaoks arengukeskkonnaks. Õpilaste korrarikkumised on kahjuks süvenev mure, ent selle lahendamiseks tuleb lisaks õpetajatele koolijuhtidel kaasata ka lapsevanemaid, vanemaid õpilasi ning erinevaid organisatsioone ja asutusi.

Viljandi koolis tuleks vaadelda õpilase ja direktori tegu eraldi. Mõlemad peavad saama selge signaali, et sellised käitumisviisid ei ole aktsepteeritud.

Selgunud on "Maksuhirmust vabanemise kursuse" esimesed lõpetajad

2008-10-11T20:19:00.004+03:00

Poliitiliste eelistuste uuringute järjekordsed tulemused on juba piisavalt kirgi kütmas. Analüütikud tõdevad, et protsendimuudatused ei ole enam veapiirimäng vaid selged eelistuste muutumised.

Halenaljakas aga on selle juures poliitikute "rusikate vehkimine pärast kaklust". Sotsid tunnevad rõõmu ja parastavad Reformi kallal; Reform aga proovib endast teha kangelase, kes väidetavalt toetuse on toonud ohvriks ebapopulaarsetele otsustele. Kõige tipp on aga esireformar, kes peab ennast uuringutest kõrgemaks ja kahtleb nende õigsuses.

Tegelikkuses on reformistide toetuse langus ja teiste erakondade tõus märgiks, et rahvas hakkab mõistma liberaalse majanduspoliitika ja ka reaalsete oludega mitte arvestava peaministri nurjumist.

Paistab, et "Maksuhirmust vabanemise kursus" kogub populaarsust ja esimesed edukad lõpetajad on meie seas. Murettekitav on aga on see, et "kursuselt puudujaid" on liiga palju: ca 40 protsenti kas ei eelista ühtki erakonda või ei kavatse osaleda valimistel.

16. oktoobril on kursuse järgmine loeng - nimelt on Riigikogu saalis tutvustaval arutlusel Riigi 2009.a eelarve eelnõu. Loengut saab jälgida ka veebist.

Edukat kursuse läbimist!

Marko Mihkelson soovib Eestile võimatut

2008-10-06T22:39:00.003+03:00

Viimase aasta jooksul on Eesti selline rahvuslikkuse toosi saanud, mida on õnn ja rõõm näha küll vabariigi juubeliaastal, ent mida on äärmistelt kurb ja häbi näha meie poliitikute juttudes. Miks arvavad mitmed poliitikud, et Venemaale pelgalt vastandudes on meie rahvuslikud huvid kaitstud?

Marko Mihkelsoni väide, et valimisprogrammid ja üksikute poliitikute teod ei muuda riikide vahelisi suhteid, ei kõla usaldusväärselt - ajaloost on piisavalt näiteid vastupidiseks.

Ma nõustun Mihkelsoniga, et pole selge, mida on Eestile andnud või talt võtnud Keskerakonna leping Ühtse Venemaaga, ent aimatav on naabrit pidevalt solvava poliitika tagajärjed.

Kuvand pisikesest ja kurjast riigist, kes igale oma naabrile suudab midagi halvustavad öelda, ent on suurtes raskustes midagi head esile tuua, on kaugelt sellest, mida me oma riigile peaksime soovima.

Võlukepikest suhte parandamiseks ei ole, ent millal ükskord saadakse aru, et madalseis ei kao ilma Eesti panuseta. Alustada tuleks sellest, et igast Venemaa sammust ei nähta automaatselt ohtu vaid ka võimalusi. Eesti riigimehed võiks ise haarata initsiatiivi ja mitte lasta ennast provokatsioonidest häirida.

Maksuhirmust vabanemise baaskursus

2008-09-29T20:33:00.005+03:00

See, kuidas sel aastal 2009.a riigieelarvet kokku pandi, on katsumuseks kogu ühiskonnale - ei olnud vist ühtki rühma, keda poleks ärritatud selle protsessi mõne momendil või kogu kestvusel.

Samas ei saa nõustuda peaministriga, kes nimetas seda kõige avatumaks eelarve koostamise protsessiks. See, et valitsusvastutust kandvad osapooled üksteist ähvardavalt meedia kaudu suhtlevad, ei andnud tegelikult korralikku ülevaadet asjade käigus sh põhjustest ja põhjendustest.

Jagan Kaarel Tarandi lootust, et 2008 läheb ajalukku maksuhirmust vabanemise aastana. Aeg on loobuda lihtsast maksumäära ja -soodustuse kampaaniatest ning keskenduda sellele, mida me soovime kokku korjatud raha ja muu vara eest saada.

Aga eks selle väljakutse peab võtma vastu meie parlament, kes on eelarve eelnõu koos seletuskirjaga nüüd kätte saanud.

Teatripilet hinnalakke, hambad auku ja isad lastest eemale!

2008-09-23T20:02:00.005+03:00

Täna lugesin uudist, et Valitsus sai eelarve eelnõu kokku. Et ollakse nüüd ometi valmis seda ka riigikogule andmiseks.

Aga lähemal vaatamisel tuleb välja, et mitmete nädalate õhtuste koosolekute tulemusena (või siis: tõttu) on saavutatud see maagiline eelarvetasakaal halbade kompromisside abil. Toon välja vaid "parimad palad":

- etenduste ja kontsertide, ohtlike jäätmete käitlemise ning matusetarvete ja -teenuste käibemaksu soodusmäär kaob ning tõuseb alates uuest aastast 18 protsendile;

- isapuhkuse ärakaotamine (sic!);

- eelarve kokkuhoid hambaraviteenuse hüvitamise maksmise arvelt (sic!).