... ei kesta kaua.
Eilne uudis võimalikust täiendavast alkoholiaktsiisi tõusust võib ehk viiagi ellu sõdur-prohvet Shveiki ennussõnad. Samas on poliitikateadlased väitnud vastupidist.
Keda nüüd uskuda: Vahvat Sõdurit või politoloog Toomlat?
STATISTIKAT JA PROGNOOS: Alkoholiaktsiisi tõusud ja valitsusliitude lõppemised
1999.a - aktsiisi tõus
2002.a - muutus valitsusliidus (kolmikliidu asemele tuli reformi ja keski liit)
2005.a - aktsiisi tõus
2005.a - muutus valitsusliidus (res publica asemel sai valitsusliitu kesk)
2008.a - aktsiisi tõus
2009.a - aktsiisi tõus?
2009.a - valitsusliidu langus?
reede, 12. september 2008
kolmapäev, 10. september 2008
Tulumaksu asemele haridusmaks!
Meie valitsus üllatas täna jälle - käibemaksu on tarvis tõsta! Üldse, meenutab valitsuse viimaste nädalate tegevus kooli algust - kõik sebivad ringi, kohati eksinuna. Tõstame, langetame, kärbime, peatame... Mida me veel kuulnud ei oleks.
Küsimus on hoopis eesmärgis, täpsemalt, maksude eesmärgis.
Maksudel on kahetine nimepanemise loogika - on need, mis saavad nime selle järgi, mille pealt neid kogutakse (tulumaks, maamaks jne) ning on need, mis saavad nime selle järgi, mille peale seda kasutama hakatakse (sotsiaalmaks).
Seega peaksime mõtlema sellele, mis eesmärkide jaoks oleme valmis panustama ehk maksma makse. Kui võrrelda tulumaksuna laekuvat summat ning haridusele ja teadusele kuluvat riigi raha, siis võiks näiteks nimetada tulumaksu ümber haridusmaksuks.
Lõppeks ka tobe debatt selle üle palju hüpoteetiliselt kellelegi raha kätte jääb ja kelle tulud vähenevad ning ka jutud õppemaksudest ja teistest koolilõivudest.
Tulevase maksu määr oleks siis ühiskondlik kokkulepe riiklikes hariduskuludes.
Küsimus on hoopis eesmärgis, täpsemalt, maksude eesmärgis.
Maksudel on kahetine nimepanemise loogika - on need, mis saavad nime selle järgi, mille pealt neid kogutakse (tulumaks, maamaks jne) ning on need, mis saavad nime selle järgi, mille peale seda kasutama hakatakse (sotsiaalmaks).
Seega peaksime mõtlema sellele, mis eesmärkide jaoks oleme valmis panustama ehk maksma makse. Kui võrrelda tulumaksuna laekuvat summat ning haridusele ja teadusele kuluvat riigi raha, siis võiks näiteks nimetada tulumaksu ümber haridusmaksuks.
Lõppeks ka tobe debatt selle üle palju hüpoteetiliselt kellelegi raha kätte jääb ja kelle tulud vähenevad ning ka jutud õppemaksudest ja teistest koolilõivudest.
Tulevase maksu määr oleks siis ühiskondlik kokkulepe riiklikes hariduskuludes.
neljapäev, 4. september 2008
4 põhjust Eestis elamiseks
Mitmes blogis on tõstatunud arutelu selle üle, kas Eestis on hea või halb elada. Kes reastab argumente halvale, kes jällegi headuse-paremuse põhjenduseks...
Miks on põhjust siiski Eestis elada?
1. Parim koht maailmas olemaks eestlane!
kuskil mujal ei saa me olla eestlased sellisel määral kui Eestis. Sotsiaalteadustes on juba ammu uuritud ja järeldatud migrantide kohanemisraskuste ja multikultuurilisuse üle. Fakt on see, et Eesti on eestlasele kõige loomulikum keskkond. Mul oleks väga kurb jätta hüvasti kohtadega, mis lapsepõlvest meeles või mis lühemate sugulaste või meie ajalooga seotud. Seega igalpool-mujal-parem jutud on mööduva tujukuse märgid :)
2. Loodus ja ilm
Ma pole suuremat sorti vihmasõber linnas, aga teine kord annab see võimaluse aega maha võtta ja unustada ruttamise. Sama on ka meie loodusega. Meie saared, järved, heinamaad ja METSAD on tõeline rahvuslik rikkus - kes on mujal käinud, teab mille üle meil uhkust tunda on ning mida HOIDA IGA HINNA EEST TULEB.
3. Pühendunud inimesed
Eht-eestlaslik värk ajada oma asja igal võimalusel. Kindlasti on selles ohtu üldisele (ühiskondlikule ja kogukondlikule) hüvangule, ent seni oleme püsinud. Siinjuures ongi tähtis aeg-ajalt meenutada (või nagu praegu popp: MÄRGATA) seda suurt pilti - miks on Eesti riik ja rahvus olemas? mida selle kestmiseks tarvis ja millest hoiduda?
4. Väljakutsed
Kuskil mujal ei ole me rohkem oodatud kui just Eestis võtma ette oma elukorralduse parandamist. Eesti ühiskonna mured on meie kõigi mured (mitte näiteks ühe või teise grupi või partei mured).
Koolivägivald,
töötus,
ülekoormav töö ja vähene aeg perele,
alkoholism ja narkomaania,
ülbed ja hoolimatud riigijuhid
- NENDE EESTI EI SAA PÕGENEDA, SEST NEED ON VÄLJAKUTSED JUST MEILE!
Miks on põhjust siiski Eestis elada?
1. Parim koht maailmas olemaks eestlane!
kuskil mujal ei saa me olla eestlased sellisel määral kui Eestis. Sotsiaalteadustes on juba ammu uuritud ja järeldatud migrantide kohanemisraskuste ja multikultuurilisuse üle. Fakt on see, et Eesti on eestlasele kõige loomulikum keskkond. Mul oleks väga kurb jätta hüvasti kohtadega, mis lapsepõlvest meeles või mis lühemate sugulaste või meie ajalooga seotud. Seega igalpool-mujal-parem jutud on mööduva tujukuse märgid :)
2. Loodus ja ilm
Ma pole suuremat sorti vihmasõber linnas, aga teine kord annab see võimaluse aega maha võtta ja unustada ruttamise. Sama on ka meie loodusega. Meie saared, järved, heinamaad ja METSAD on tõeline rahvuslik rikkus - kes on mujal käinud, teab mille üle meil uhkust tunda on ning mida HOIDA IGA HINNA EEST TULEB.
3. Pühendunud inimesed
Eht-eestlaslik värk ajada oma asja igal võimalusel. Kindlasti on selles ohtu üldisele (ühiskondlikule ja kogukondlikule) hüvangule, ent seni oleme püsinud. Siinjuures ongi tähtis aeg-ajalt meenutada (või nagu praegu popp: MÄRGATA) seda suurt pilti - miks on Eesti riik ja rahvus olemas? mida selle kestmiseks tarvis ja millest hoiduda?
4. Väljakutsed
Kuskil mujal ei ole me rohkem oodatud kui just Eestis võtma ette oma elukorralduse parandamist. Eesti ühiskonna mured on meie kõigi mured (mitte näiteks ühe või teise grupi või partei mured).
Koolivägivald,
töötus,
ülekoormav töö ja vähene aeg perele,
alkoholism ja narkomaania,
ülbed ja hoolimatud riigijuhid
- NENDE EESTI EI SAA PÕGENEDA, SEST NEED ON VÄLJAKUTSED JUST MEILE!
neljapäev, 28. august 2008
Koolide pingerida versus Eesti otsib superstaari...
Jälle on see aeg käes, kus avaldatakse koolide kohta tabeleid, mis tegelikult ei näita mitte midagi.
Nii nagu ei anna superstaari otsimine meile kindlat pilti noorte inimeste lauluoskusest, ei anna eksamitulemuste alusel koostatud pingeread mitte mingit selgust Eesti hariduskvaliteedist.
Oleksin väga tänulik kui ükskord tuleb haridusminister, kes suudab selliste propaganda- ja ebateaduslike tabelite tootmise lõpetada ning näiteks PRAXISe analüüsi põhjal luua ülevaatliku, sisuka ja argumenteeritud koolide, nende õppekeskkonda ja -kvaliteeti hindava ja võrdleva programmi.
Nii nagu ei anna superstaari otsimine meile kindlat pilti noorte inimeste lauluoskusest, ei anna eksamitulemuste alusel koostatud pingeread mitte mingit selgust Eesti hariduskvaliteedist.
Oleksin väga tänulik kui ükskord tuleb haridusminister, kes suudab selliste propaganda- ja ebateaduslike tabelite tootmise lõpetada ning näiteks PRAXISe analüüsi põhjal luua ülevaatliku, sisuka ja argumenteeritud koolide, nende õppekeskkonda ja -kvaliteeti hindava ja võrdleva programmi.
esmaspäev, 25. august 2008
Lehmalaut akna alla? - Tänan, ei!
Juba suve hakul sain teada, et mu lahkunud vanaisa kodutalu kõrvale soovitakse ehitada suur ja kaasaegne lehmalauda kompleks (üle 2000 veise, 2 vitsapatareid, silohoidjad jms). Looduskaunis koht, kus silmapiiril vaid metsad, põllud ja üks järveke.
Vallavalitsus oli algatanud arendaja palvel detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hinnangu koostamise. Asusime siis emaga tausta uurima. Kuna arendaja ei olnud väga aldis oma plaane avaldama, sai pöördutud ka vallavalitsuse ja -volikogu poole; ega nemadki targemad polnud.
Nii saigi asutud suhtlema naaberkruntide omanike ja teiste vallaelanikega. Asi tipnes avaliku pöördumisega vallavolikogule palvega, et see laut siiski leiaks endale koha kuskil mujal. Keegi ole uue lauda ehitamise vastu; küsimus on inimeste jaoks vajaliku asukohaga.
Sellised detailplaneeringud, eriti, mis seotud portsu töökohtadega, on suure tähtsusega kohalikus elus. Nii serveeriti ka seda projekti. Tavaliselt on suurtööandjad A ja O; neist sõltub (loe: on tasalülitatud) tihti ka kohalik volikogu või valitsus. Samas uurides tausta tuleb välja, et plaan on hoopis töökohti vähendada ning samas teha hoopis lehmamahukam laud, ehitada selle kõrvale bioenergia-jaam ja piimapulbrivabrik. Töökohtade vähendamisest ning elektrijaamast ja lõssivabrikust ei rääkinud aga esimesel avalikul koosolekul keegi!
Avalik koosolek oli küll emotsioonide rikas, ent vähemalt arendaja võttis nõuks uurida ka koha peal pakutud uut kohta, mis on elumajades piisavalt kaugel. Vähemalt võttis nii üleriigiline kui ka kohalik ajakirjandus asja kajastada.
Sügisel valmib keskkonnamõjude analüüs; eks siis läheb jälle aruteludeks.
Seniks tuleb kuulata jutte, et mõne volikogu liikme elukaaslast on "palutud" rahustama oma meest või, et ka laudakrundi naaberlappide elanikele on "pakutud" keskkonnainspetsiooni külastus kui liiga palju räägitakse uue lauda loodusohtlikkusest.
Vallavalitsus oli algatanud arendaja palvel detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hinnangu koostamise. Asusime siis emaga tausta uurima. Kuna arendaja ei olnud väga aldis oma plaane avaldama, sai pöördutud ka vallavalitsuse ja -volikogu poole; ega nemadki targemad polnud.
Nii saigi asutud suhtlema naaberkruntide omanike ja teiste vallaelanikega. Asi tipnes avaliku pöördumisega vallavolikogule palvega, et see laut siiski leiaks endale koha kuskil mujal. Keegi ole uue lauda ehitamise vastu; küsimus on inimeste jaoks vajaliku asukohaga.
Sellised detailplaneeringud, eriti, mis seotud portsu töökohtadega, on suure tähtsusega kohalikus elus. Nii serveeriti ka seda projekti. Tavaliselt on suurtööandjad A ja O; neist sõltub (loe: on tasalülitatud) tihti ka kohalik volikogu või valitsus. Samas uurides tausta tuleb välja, et plaan on hoopis töökohti vähendada ning samas teha hoopis lehmamahukam laud, ehitada selle kõrvale bioenergia-jaam ja piimapulbrivabrik. Töökohtade vähendamisest ning elektrijaamast ja lõssivabrikust ei rääkinud aga esimesel avalikul koosolekul keegi!
Avalik koosolek oli küll emotsioonide rikas, ent vähemalt arendaja võttis nõuks uurida ka koha peal pakutud uut kohta, mis on elumajades piisavalt kaugel. Vähemalt võttis nii üleriigiline kui ka kohalik ajakirjandus asja kajastada.
Sügisel valmib keskkonnamõjude analüüs; eks siis läheb jälle aruteludeks.
Seniks tuleb kuulata jutte, et mõne volikogu liikme elukaaslast on "palutud" rahustama oma meest või, et ka laudakrundi naaberlappide elanikele on "pakutud" keskkonnainspetsiooni külastus kui liiga palju räägitakse uue lauda loodusohtlikkusest.
Tellimine:
Postitused (Atom)