Sain paari päeva eest teada, et Tallinna Ülikooli juhtkond plaanib järjekordset õppemaksude tõstmist. Selle teema nn teine tulemine on tore uudis; eriti selle valguses, et rektor lubas ju eelmine kord, et seda niipea ei tule!
Halb juhtimine nõuab enam resursse!
Ma ei seoks TLÜ finants-seisust tulenevat kriisi otseselt kõrghariduse riikliku rahastamise süsteemiga. Kindlasti on mure, et sotsiaal- ja humanitaarteadustes on riiklik koolitustellimus olematu ja TLÜ kontekstis maksab selle tõttu väga suur osa üliõpilasi oma õpingute eest õpingute ajal. TLÜ probleemiks on juhtimisvead ja nõrkused juhtimises. Kui te vaatate teisi ülikoole, siis suudavad nad tulla isegi riikliku rahastussüsteemi vildakuse juures toime. Kaks sobimatut kantslerit järjest ja haldusküsimuste eest põgenev rektor, ei mõjuks ühelegi ülikoolile hästi...
Tudengi töö ei ole finantseerida kõrgkoole!
Mis puudutab õppemaksude ja õppetoetuste seost, siis neil pole seost: tasuta õppe puhul on õppetoetused sama vajalikud ning õppetoetuse ülesandeks ei ole kompenseerida õppemaksu vaid katta igapäevaseid eluaseme-, toidu-, transpordi jm olmekulutusi. Tudengi töö ei ole rahastada kõrgkoole, eriti õppetoetustest!
Mitte üheski riigis ei ole õppemaksude kehtestamine toonud täiendavat rahalist ressurssi kõrgharidusse; kõikjal on sellepeale hakanud vähenema valitsuse rahalised eraldised kõrgkoolidele. Õppetoetuse või õppelaenuga õppemaksu maksmine on lihtsalt raha keerutamine ja pankade orjamine.
Millist õppetoetust tahad sina ja millist on meil tegelikult tarvis?
Mis puudutab üliõpilaste aktsioonidesse, siis tuleks alustada sellest, et mida me tahame. Üliõpilaskondade esindajatest koosnev EÜL volikogu on otsustanud, et üliõpilased vajavad tudengi toimetulekut kindlustavat ja töösundust minimeerivat õppetoetuste süsteemi. Samas sajab meediast vastu keskmise tudengi pilt, kes nõuab stippi (ehk õppeedukuse alusel raha) ja on äärmiselt kade kui toetust peaks saama kehvema hindega tudeng (me oleme selle hinnete süsteemi kadeduse ohvri!). Kui tudengitega rääkida, siis see kadedus kaob, ent esma-emotsioonina on ta tugev. Seega on peamine meie endi ridades seda nõmedat kohati eht-eestlaslikku kadedust maandada. Mis puudutab poliitikuid, siis minister Lukas on väga selgelt tudengeid alt vedanud; mis motiividel, on hetkel raske kaaluda (selge on see, et ta eelarveke on pressi all). EÜL poolt tegeldakse hetkel sellega et õppetoetuste seaduse muutmine ei jääks selle eelarvekärpe tõttu sündimata.
Tasuta õpe versus õppemaksud - 2011 riigikogu
Mis puudutab kõrghariduse rahastamise reformi, siis on siin võti riigikogu käes. Tänane valitsus seda ette ei võta. Lukas on öelnud, et tal ega tänasel riigikogu ei ole selleks mandaati. Sellest võib järeldada, et kui õppetoetuste süsteem muudetakse enne riigikogu valimis ära (s.t enne 2011 aastat), siis on järgmise riigikogu valimiste puhul üks kõrghariduse teemasid selle rahastamine. pakutakse välja otsest õppemaksud (tudeng maksab õpingute ajal), tasuta õpet (tudeng maksab pärast lõpetamist üldise süsteemi kaudu ehk riiklikke makse tasudes), hariduskindlustus (vanemad koguvad lapsele haridusfondi ehksiis riik ei maksa täielikult vaid pensionite eeskujul inimene kogub või tema eest kogutakse see tulevikuraha).
