Miks M.Laar võib toetada Reformierakonna ja IRL liitumist?

Kirjutasin 26. juulil, et Eesti parteimaastiku võib oodata ees muutusi ning 27. juulil, et Eurovoliniku määramise teema muutub kuumaks. Samal teemal on nüüd Aivar Hundimägi nägemas lahendusena IRL ja Reformierakonna liitumist.

Kellele on kasulik selline liitumine?

Tuleb möönda, et Reformierakond on viimastel aastatel liikunud tsentri poole paremtiivalt ning IRL on paremtiival liikunud rahvuslikust enam turuliberalismi nishi. Kindlasti ei ole liitumine sobilik tuumik-reformaritele ja ka rahvuslik-isamaalistele IRL liikmetele.

Kui 5 aastat tagasi oli toimumas Res Publica ja Reformierakonna läbirääkimised, siis selgelt tugevama liidriga reformarid. Täna on juhi-eelis IRL-l. Seega on sellisest liitumisest (või isegi pelgast jutust) kasu lõigata kindlasti Mart Laaril.

Mis mõju oleks Rahvusliku Eduerakonna tekkimisel?

Kui natuke ettekujutada ja hinnata tänaseid trende, siis miks-mitte-just-sellise-nimetusega erakond tähendaks kindlasti, et teatud osa inimesi lahkuks senistest IRL-st ja Reformierakonnast. Uut hoogu saaks Martin Helme loodav Rahvuslik Konservatiivne Liit ning välistatud ei oleks ka Keskerakonna liberaalse tiiva koostöö lahkulöövate reformaritega.

Aga arvestades eesolevate kohalike valimiste käigus toimuvat kohaliku poliitika renessanssi ei saa välistada, et 2011.a Riigikogu valimised on täiesti teistsugused varasematest.

Konkurss: EESTI OTSIB EUROVOLINIKKU!

Ja alanud ta on - ainus rahvusvahelises organisatsioonis eestimaalasele kindlalt tagatud ametikoht - Euroopa Komisjoni liikme positsioon nõuab täitmist.

Reformierakond on seda omaks pidamas s.t Kallase jätku soovinud ja Mart Laar IRL tahteväljendajana eitanud selle isikliku omastamist. Tänase päeva tipuna on enda valmidust omakohaselt väljendanud ka Indrek Tarand.

Ent kes sobiks Eestist Eurokomisjoni volinikuks?

Esmapilgul võiks öelda, et Siim Kallas, ent sisepoliitiliste vangerduste ettevalmistused viitavad sellele, et see ei pruugigi nii enam minna.

Kallase vastu võib rääkida ka fakt, et ta ei saaks enam jätkata samas valdkonnas (haldus, korruptsioonivõitlus jne) - kas talle pakutaks enam asepresidendi kohta? Uus isik annaks ehk suuremad võimalused.


Erakorraline Riigikogu istung!

Veel olulisem on see, et mis valdkonnas võiks Eesti oma esindaja kaudu Euroopa valitsuses silma paista. Ent seda võiks asjatundjate ettekannete toel otsustada meie parlament.

Kui juba tullakse kokku eelarve täitmise meeleheitel põhiseaduse rikkumist arutama, siis miks mitte võtta kätte ka Euroopa Komisjoni liikme teema?

Aga kes sobib sinu arvates?

Kas Eestis on tekkimas uusi erakondi?

Väita, et Eestis on liiga palju või äärmiselt vähe erakond on poliitikamaastiku igikestev küsimus. Eraldi küsimuseks on see, et mitu neid võiks olla Riigikogus. Külliki Kübersepp viskas intrigeerivalt üles väite, et Eestis võiks olla 4-parteisüsteem, ent targu jättis ta mainimata mitu neist parlamendi lävepaku ületab ning millise ilmvaatega nad on.

Parem-vasak skaala ei tööta

Kes on Eesti kõige parempoolsem erakond või millised erakonnad kuuluvad vasakusse? Rohelised on Lääne-Euroopas vasakul, meil aga pigem paremtsentristlikud. Viimaste koalitsioonikõneluste ajast on meeles fraas „paremerakonnad ja Rahvaliit“ kuigi viimane on programmiliselt rahvuslik paremtsentristlik partei. Kas erakond paikneb skaalal selle järgi kuidas ta ennast deklareerinud on või sellest nagu teda näevad valijad ja vastased? Poliitilises debatis see lõpuks enam tähtsust ei oma.

Samad dilemma pakub meile ka erakondade liitumiste ajalugu Eestis. Sotsiaaldemokraatlik erakond tekkis pigem rahvuslike ja tsentristlike jõudude liitumise tulemusena. Kas IRL on kujunenud liberaalsete ja rahvuslike rühmituste hapraks sulamiks.

Seega parem-vasak skaalal maailmavaate järgi Eestis erakondade liigitamine ei toimi, mis aga ei tähenda, et teatud hoiakute alusel ei saaks lähemas või kaugemas tulevikus toimuma liitumisi.

Kes peaks liituma kellega?

Liitumised on Eesti poliitmaastikul senini toimunud pigem jõudude ühendamise kui maailmavaatelise selguse saavutamise eesmärgil. Seega ei saa eeldada, et meil tekiks liitumiste tulemusena puhtam vasak-parem parteispekter. Parteispektri puhastumisele andis eitava vastuse ka Eesti rahvas pidades sobimatuks erakondlik-maailmavaatelisi valimisi Euroopa Parlamenti.

Kui vaadata Lääne-Euroopa maade arenguid, siis võib Eestit ees oodata kahe jõu tekkimine: üheltpoolt rahvusäärmuslik ning teiseltpoolt sotsiaaldemokraatlik, mis Eestis väljenduks pigem rahvuslik-tsentristliku erakonnana. Viimane on just tasakaaluks tekkivate natsionalismihõnguliste nii eesti- kui ka venekeelsete äärmusrühmade vastu.

Kahepartei süsteem välistatud

Keskerakonna ja aeg-ajalt Reformierakonna väide, nagu kokkuvõttes oleneb kõik kahest populaarsemast, mistap kujuneb välja kaheerakonnaga või siis kahe domineeriva partei (nagu Saksamaal) süsteem, ei päde. Eesti valija ega poliitiliselt aktiivne elanikkond ei luba sellel kunagi juhtuda! Eesti rahvas armastab valikut ning kaks ei ole seda kindlasti.

Eesti valija soovib üllatusi

Euroopa valimiste tulemusi ei osanud ette ennustada keegi; ehk vaid Priit Hõbemägi, kes Twitteris paar päeva enne viskas õhku maagilised 100 tuhat häält. Kas need numbid nüüd saavad mõjutama parteimaastikku, sõltub suuresti sellest, kas poliitikud võtavad valijate arvamusavalduse järgi midagi ette. Fakt on see, et eesolevad kohalikud valimised saavad olema kogukonnakesksemad ja partei nimekirjad on pigem out. Igasugune selle trendi eiramine tähendab kohalike pseudo-tarandlike nimekirjade edu.

Oluline on vaadata ka 2011.a Riigikogu valimistele, kuhu juba praegused arvamusküsitlused ennustavad üksikkandidaatide suhtelist edu, kes lõpuks siiski on või asuvad mõnesse poliitilisse ühendusse. Seega kümne erakonnaga Riigikogu ei ole välistatud.

Või peaks üllatusmomendi suurendamiseks kaaluma ka valimisliitude taaslubamist parlamendi valimistel?

Maavanemale ministri õigused?

"Haldusproblemaatika on üks nende hulgast, mida võib nimetada eksistentsiaalseteks ja mille käsitlemisel ei tohi teha jämedaid vigu. Haldussüsteemist sõltub olulisel määral, milliseks saab kujuneda Eesti riik ja eesti rahvas."

Ülo Vooglaid

Selle suve poliitika II liiga vaidlusteks on kujunemas küsimus uutest maavanemates. Volitused on lõppenud või lõppemas: Jõgeva, Järva, Rapla, Tartu, Viljandi maavanemail.

Viljandi maavanema kandidaadi esitamise (mitte tema isiku) osas on tekkinud juba paras vaidlus: Keskerakond süüdistab regionaalministrit salatsemises ja tahtmatuses teha koostööd omavalitsustega.

Järvamaal on asi lausa nii "paratamatuna" serveeritud, et reformarist lahkujal on vaid nentida, et uus maavanem saab tulema IRL-st.


Juriidiliselt on kõik korrektne, aga...

Seadust regionaalminister rikkunud pole - tema otsustada on kandidaat, kelle ta Valitsusele kinnitamiseks esitab. Maakonna omavalitsusliidul on vaid arvaja roll.

Maavanem oleks kui pelk riigi juhtivametnik maakonnas, kes nimetatakse ametisse juhtima asutust. Aga vaatamata sellele ootavad inimesed temalt ikkagi ka poliitika tegemist - maakonna huvide eest seismist, maakonna arengu tasakaalustamist. Juba tõik, et tema ametiaeg on piiratud 5 aastale, on märk tolle ametikoha poliitilisest tähtsusest.

Maavanem maakonna esindajaks valitsusse?

Kuniks Eestis ei tehta regionaalreformi, muutes senised omavalitsusliidud maakonda koondavateks avalik-õiguslikeks ühendusteks, mida juhib maakogu poolt valitav maavanem, tuleb maavanemale leida tänase halduskorralduse juures parem roll.

Miks mitte kaaluda Leedu eeskuju ja siduda maavanema volitused Vabariigi Valitsuse volitustega - astub ametisse valitsus, nimetatakse ka maavanemad; langeb koalitsioon, lõppevad ka maavanemate volitused.

Ning nii nagu esitab peaminister Vabariigi Presidendile kinnitamiseks ministreid, võiks toimida ka maavanematega. Ühe regionaalministri asemel saaksime 15 maakonna-ministrit!

Europarlamendi hariduskomisjonis pole ühtki Eesti saadikut

Täna määrati Euroopa Parlamendi saadikute komisjonidesse.

Eesti 6 saadikud valisid järgmised teemakomisjonid:

• Tunne Kelam: väliskomisjon ning kaitse- ja julgeoleku allkomisjon
• Kristiina Ojuland: väliskomisjon
• Siiri Oviir: tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
• Ivari Padar: majandus- ja rahanduskomisjon
• Vilja Savisaar: transpordi- ja turismikomisjon
• Indrek Tarand: põhiseaduskomisjon

Nii Eesti kui tervikuna Euroopa majanduse uuendamiseks ja tõusuks oluline tasemehariduse, täiend- ja ümberõppe teema jääb europarlamendi praeguses koosseisus Eesti esindajate poolt katmata.

Meeleavaldus tramm nr 3 kaitseks?

Tänases Päevalehes kirjutab endine Eesti Üliõpilaslehe toimetaja Hans Lõugas väga tabavalt Tallinna ühistranspordist.

Ta puudutab väga valusalt ka trammiliikluses viimasel ajal toimunud muudatust: Tondi-Kesklinn-Kadriorg liini nr 3 sageduse drastiline vähendamine:

"See Ton­dilt möö­da lin­na tuik­soo­ni Pär­nu ja Nar­va maan­teed Kad­rior­gu viiv tram­mi­liin enam nä­da­la­va­he­tus­tel sõit­jaid ei tee­nin­da. Ka ärip­äe­vi­ti tee­vad tram­mid sel­lel lii­nil sõite ai­nult paar tun­di hom­mi­kul ja õhtul. Miks täp­selt sel­li­ne dest­ruk­tiiv­ne muu­da­tus amet­ni­ke arust hea on, ei ole sel­gu­nud. Soo­vi­tus sõita asen­du­seks sar­na­sel mars­ruu­dil lii­ku­va bus­si­ga so­bib „ro­he­li­se lin­na” pro­pa­gan­da­ga na­gu seasült tai­me­toit­la­se­le."

Ma sõidan ise ka regulaarselt trammiga (liin nr 4 peamiselt) - paistab, et sagedus on vähenenud veerandi kuni kolmandiku võrra. Hans väidab sellepeale:

"Näib, et mi­da enam töö­ta­tak­se maail­mas väl­ja aka­dee­mi­li­si tead­mi­si lin­na­ruu­mi, ini­mes­te lii­ku­mi­se ja kesk­kon­na­ku­jun­du­se koh­ta, se­da vä­hem ot­sus­ta­jad neid ka­su­ta­vad. Miks mui­du lõpe­ta­taks lin­las­te ja tu­ris­ti­de vii­mi­ne su­vi­sel ajal Kad­rio­ru par­ki, Ku­mus­se, Kadrioru lossi, lau­luväl­ja­ku­le, me­re äär­de... Eel­mi­sel aas­tal pan­di Kad­rio­ru tram­mi­lii­nid nel­jakümneks päe­vaks kin­ni sel­lepä­rast, et 11 mil­jo­ni kroo­ni eest Wei­zen­ber­gi ja Pos­ka tä­na­va tram­mi­tee­le ka­pi­taal­re­mont te­ha."

Ma saan aru Tallinna linna piiratud võimalustest ja vähenevast rahakotist ning mul on kahju, et majandusministeerium pole siiani suutnud otsustada Tallinna trammivõrgu arendamiseks euroraha eraldamist, ent loodan siiski, et sügiseks taastatakse tramm nr.3 sõidusagedus.

Oleks absurd aga kahjuks mingis faasis paratamatu kui Tallinna Ülikooli tudengid ja õppejõud ning teised rööbassõiduki armastajad peaksid avaldama meelt trammiliikluse taastamiseks...

Õppelaen - kas hea aja tarbimiskrediit või haridustoetus?

Halvad ajad on parimad näitama kui hea sinu riik tegelikult on. Haridus on Eesti poliitikute jaoks olnud prioriteediks nii kasvu kui ka nüüdseil langusaegadel - vähemalt sõnades.

Õppelaenu teema on selles parimaks näiteks.

Just erapankade lobi tulemusena loodud õppelaenusüsteem, mis disainiti tarbimislaenulikuks juba enne seda kui Eestis tarbimisbuum ja selleks lihtsameelne laenamine lahti läks. Pank annab tudengile laenu ja riik garanteerib seda pangale - just finantsasutusele, mitte tudengile nagu oleks kohane euroopalikule riigile.

Samal ajal, mil meil jääb õppelaen järjest enam tarbimislaenuks (sest suht-tingimusteta antev ning kas siis hariduslikel või perepoliitilistel eesmärkidel enam mittekustutatav laen ju seda on), asutakse USA-s looma riiklikku õppelaenusüsteemi. President Obama algatusel luuakse USA haridusministeeriumi poolt õppelaenuskeemi, mis vähendaks pankade vaheltkasu ja ka tudengite intressitasusid.

NYTimesis esitatud USA pangandusesindajate põhjendused on muigvele ajavad:

"Mr. Obama’s plan would eliminate competition and create chaos for colleges and students that now use private lenders as they are forced to switch to a fully government-run system."

Laenukraane niigi sulgevatele pankadele on selline riiklik algatus just stiimuliks muuta enda pakkumist sh elavdada laenuturgu ja seega konkurentsi. Raha pole maailmast otsa saanud; küsimus on selles, et kuidas seda käibesse saada.