Miks peab juhatuses olema täpselt 6 liiget ja 7 valdkonda?

Selline küsimus tekib vaadates meie Vabariigi Valitsuse koosseisu. Läti näiteks on võtnud suuna vähendada ministeeriumite arvu. Meil aga tehakse keskvalitsuse reformi vältimiseks suitsukattena viiteid valdade-linnade liitmise teemaga...

Vabariigi Valitsuse seadus loendab ära, millised ministeeriumid on ehk peab olemas olema Eestis. Samuti ütleb ta seda, et igat ministeeriumi peab juhtima vastav minister.

-----------

§ 3. Vabariigi Valitsuse liikmed

(1) Vabariigi Valitsuse liikmed on: 1) peaminister; 2) haridus- ja teadusminister; 3) justiitsminister; 4) kaitseminister; 5) keskkonnaminister; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsiooniminister; 8) põllumajandusminister; 9) rahandusminister; 9¹ ) regionaalminister; 10) siseminister; 11) sotsiaalminister; 12) [kehtetu – RT I 2002, 87, 505 – jõust. 23.10.2002]; 13) välisminister; 14) ministrid, kes on ametisse nimetatud käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel.

(2) Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks Vabariigi Valitsuse istungil. Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest.

(3) Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme.

-------------------

§ 4. Vabariigi Valitsuse liikmete tööülesannete ühitamine

(1) Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi.

Ministrite arv peaministri ja presidendi määrata!

Igas valitsuses ei ole tarvis eraldi kultuuriministrit või rahvastikuministrit. Tulenevalt valitsusliidu eesmärkidest võiks olla meeskonna moodustaja ehk peaministri pädevuses määrata ministrid ja nende valdkonnad. Hetkel on näiteks tõsine vajadus tööhõiveministri ja riigivaraministri järele.

Minister ei pea olema kõikehaarav ebapädevuse tipp nagu kahjuks juhtus Maripuuga. Ministeeriumi juhtimisega peaks ikka tegelema pädev kantsler; minister juhtigu poliitikaid ja nende kujundamist.

Ministeeriumeid vähemaks!

Täna on meil 11 ministeeriumi. Seega 11 personali-, finants- ja siseauditi-, haldus- ja õigusosakonda.

Miks mitte koondada ühte: haridus- ja teadus- ning kultuuriministeerium; põllumajandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; sise- ja keskkonnaministeerium.

---------------------

§ 45. Ministeeriumid

Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid: 1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) Justiitsministeerium; 3) Kaitseministeerium; 4) Keskkonnaministeerium; 5) Kultuuriministeerium; 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7) Põllumajandusministeerium; 8) Rahandusministeerium; 9) Siseministeerium; 10) Sotsiaalministeerium; 11) [Kehtetu – RT I 2002, 87, 505 – jõust. 23.10.2002]; 12) Välisministeerium.

------------------

Samuti on Soomest ja ka meie enda siseministeeriumist võtta head eeskuju: ühes ministeeriumis võib vajadusel tegutseda rohkem kui üks aga mitte enam kui kolm ministrit. Siis jääks ära ka see portfellita ministrite värk.

Ettevõtlusest ja kolmandast sektorist ülekantav paindlikum juhtmeeskonna moodustamise põhimõte peaks eriti keerulistel aegadel olema heaks abinõuks kuidas riigid nii finants-, mõtte- kui ka otsustamisraskustest välja tulevad.

2009 - Change has come to Estonia

Niipalju poliitilisi tabusid kui murti 2008. aastal pole tehtud ammu - tulumaksu languse peatamine, riigieelarve miinusesse laskmine, käibemaksu tõstmine, valimislubaduste täitmisest loobumine ja koalitsioonileppe unustamine.

Parafraseerides ühte meest, kelle jaoks 20. jaanuar on suur päev: "Change has come to Estonia!".


Ent mida võib tuua meile 2009. aasta?


Riigieelarve:

Selle kohapealt ei pidanud keegi olema suuremat sorti majandusanalüütik, et mõista juba septembris, et 2009.a riigieelarve täitmisega saab olema probleeme. Eelarve vastuvõtmisel oli see juba ilmselge. Küsimus on nüüd vaid selles, millal valitsus eelarve mahu vähendamise eelnõu riigikogule esitab.

Europarlamendi valimised: 3 sotsi asemel 3 liberaali?

Siin on enamik parteisid oma eesmärgid välja öelnud, mille järgi peaks Eestil olema vähemalt 10 kohta senise 6 asemel :) Kui valitsuskoalitsioon jääb suveni samaks ja suuremaid luukeresid kapist välja ei tooda ega toodeta, ennustan järgmist seisu: Keskerakond saab 2 kohta; Reformierakond jääb napilt teisest kohast ilma ehk siis 1 koht; IRL saab 1 koha; viimase kahe koha pärast asuvad lahingusse Rahvaliit, Rohelised ja SDE. Kõige närvilisemad selles osas paistavad olevat sotsid (kellel kaotada kõik) ja kõige stoilisemad Rohelised.

Kohalikud valimised: IRL tuleb Tartus võimule?

Üle-eestiliselt põnevaks saab olema Tallinna ja Tartu linnapea valimine. Tallinnas on lubanud võimu võtta Reformierakond, ent võimulolek Toompeal kipub oravapartei populaarsusprotsenti vähendama; samas suure tõenäosusega pealinna meer IRL-st ei tule. Tartul võib sügisest võib hoopis IRL ridadest linnapea.
Maavaldades ja väikelinnades tervikuna suuremaid muudatusi ei tule, mistap ennustan üle-eestiliselt erakondade tulemused järgnevalt: Eesti Keskerakond - 26; Eesti Reformierakond - 20; Isamaaliit ja Res Publica Liit - 15; Eestimaa Rahvaliit - 12; Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 8; Eestimaa Rohelised - 8. Samuti saab olema selkorral enam valimisliite.

Jõujooned Toompeal

Kindlasti väheneb eurovalimiste tulemusena sotside mõju. Tallinna ja Tartu valitsuskoalitsioonide moodustamise tulemusena muutub tõenäoliselt ka Vabariigi Valitsuse koosseis.

Seniks jälgigem kuidas Mr Change saabumist pühitsetakse; MTV Eesti teeb sellest lausa otseülekande.

Majanduskriis: Eesti Valitsus toetab pankasid ca 4 miljardiga?

Jälle ilmus artikkel, kus väideti, et Rootsi pangad sh "Eesti "turul" tegutsejad, vajavad täiendavat raha. Aga kas pole juba Eesti Valitsus toetanud pankasid tehes default'iks vanaduspensionite suunamise arveldusarvele?


280 tuhat eakat = 1,26 miljardit pensionitele kuus

Kuna pensionäre on tuhandeid, siis on kogusumma väga suur ja isegi pankade jaoks likviidsuse aspektist oluline. 290 000 pensionäri ja keskmiselt 4500 kroonine pension teeb ühes kuus ca 1,26 miljardit krooni. Pole paha kui selline raha kontolt kuus läbi käib ja sinna sukasääre asemel hakkab enam ja enam jääma.

Pension on seni koju viidud ca veerandile vanurkonnast ehk siis mängus on 315 miljonit kuus ja 3,8 miljardit aastas.

Seega miks mitte "paluda" valitsusel, kes pankadele varemgi vastu tulnud, vähendada "sularaha" kodushoidmist ja tagade selle kauem paiknemine pangakontol? Valitsus tuli vastu, koostas eelnõu ja koalitsiooni häältega tehti see Riigikogus seaduseks.


Miks kojukande jätkumise avaldusi ei rahuldata?

Eile oli uudiseks, et osa pensionäre, kelle eluolutingimuste järgi oleks loomulik, et nende elatusraha kojukandmine jätkuks, on saanud eitava vastuse. Lihtne järeldus on see, et raha on vaja iga hinna eest hoida pangas ja seda ka seadust rikkudes.

Võinuks ju teha selliselt, et kojukande tasu võetakse pensionist maha, ent protseduur tehti ekstraraskeks, et inimesed sellest "loobuksid". Seega said pangad vanurite säästud lihtsa seadusmuudatusega enda kätte ega soovi sellest ka loobuda.


Kojukande taastamise ja pankade toetamise vastuolu?

Sellise salatsemisega on aga pankade mainepilti toonud "kuradi" mõiste ning pannud sotsiaalministri saamatuste karika tulvama üle ääre.

Kojukande taastamise poolt on nii opositsioonierakondi kui ka meediategelasi. Selleks, et pankasid toetada võiks lihtsalt teha inimestele üleskutseid, ent eks siis hakataks kartma igasugu paanikaid ja hüsteeriat.

Ametnikud pealinnast välja!

Sellisele järeldusele on jõudnud soomlased, kellest uuringutulemuste järgi 69 protsenti toetab Soome valitsuse kava viia 2015. aastaks pealinnapiirkonnast välja 4000 - 8000 avaliku sektori töökohta.


Mida on selles küsimuses seis Eestis?

Väikese riigina võiks öelda, et miks hajutada niigi vähest. Ent samas väiksusele toetudes öelda vastu, et kui vahemaad on pisikesed, siis miks mitte hajutada. Täna on keskvõimu asutustest väljaspool Tallinna näiteks Riigikohus, haridus- ja teadusministeerium, põllumajandusministeeriumi suurim allasutus PRIA ning maavalitsused.

Viimastel aastatel oleme pidevalt kuulnud ka riigiasutuste maakondlike ja kohalike üksuste koondamistest ja sulgemistest. Seega oleme pigem Tallinnasse ja regioonikeskustesse koondamise teel.

Riik kui tööandja tuhandete ametnike ja töötajatega on just keerulistel aegadel püsiva tööhõive ja kindlustunde looja. Mitme väiksema piirkonna jaoks on kohalik omavalitsus juba mitmeid aastaid olnud (ja jääb loodetavasti olema ka edaspidi) oluliseks tööandjaks - valla- ja linnavalitsus, kool, lasteaed, munitsipaalettevõtted jms.

Seega, haldusreform, mille tulemusena vähendada omavalitsuste arvu 20-le ei toeta kindlasti piirkondade elukvaliteedi ja majandusvõimaluste suurendamist.

1997.a Vabariigi Valitsuse moodustatud nn Aru komisjon nägi ühe haldusreformi suunana riigiasutuste territoriaalset hajutamist pealinnast väljaspoole.

Seega miks mitte võtta ette plaan ja suunata osa valitsusasutusi maakondadesse?