pühapäev, 14. detsember 2008

Riigieelarve - paljas plaan, mida ellu ei viida...

”Jätkame mullu alustatuga - eelarve on kavandatud ülejäägiga, ent tänavu on see oluliselt suurem kui eelmisel aastal. Suure ülejäägiga eelarve aitab ohjeldada hinnatõusu ja sisetarbimist, kuid olulised asjad saavad tehtud.”

Ivari Padar (septembris 2007)



Selleks aastaks on suuremad riigieelarve-jutud läbi. Suhteliselt muutmata kujul võeti ta vastu ja ootab 01. jaanuarist täitmist - 97,8 miljardit tulusid ja 98,5 miljardit kulutusi.


2008 ja 2009 - riigieelarve koostamise vigade kordamine

2007.a sügisel plaanis Valitsus, vaatamata ilmnenud optimismivähendavaid prognoose, 2008.a riigieelarve tuludeks 96,4 miljardit krooni. Ka toona räägiti Riigikogus eelarvet vastuvõttes, et see läheb miinusesse. Tänavu suvel vähendati selle kulusid 3,2 ja tulusid 6,1 miljardi võrra.

Sel sügisel esitas Valitsus Riigikogule eelarve mahus 98,7 miljardit, mille täitumise eelduseks oli 2,5 protsendine majanduskasv 2009. aastal. Samal ajal ilmusid aga uued prognoosid, mis näitasid pigem samasse protsenti jäävad majanduslangust! Vaatamata selgetele viidetele, et eelarve läheb miinusesse, võeti see vastu.

Seega, TEIST AASTAT JÄRJEST TEHAKSE SAMA VIGA ja koostatakse ja kinnitatakse prognoose ignoreerides ülipositiivn eelarve.

Kui võtta alguses Ivari Padari suu kaudu mainitud eesmärk vähendada sisenõudmist ja hinnatõusu, siis on 2009.a eelarve sarnane 2008.a omaga - maksutõusude ja puudulikke leevendavate abinõude toel kärbib see küll sisenõudlust, ent hinnad panevad ikka üles.


Eelarve koostamise aluspõhimõte - tasakaal


Riigieelarve seaduse § 5: Riigieelarve tasakaal

(1) Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid.

(2) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse riigieelarves ette finantseerimistehingud, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused.



Seega peab eelarve puudujäägi korral olema tulude ja kulude vahe katmine kajastatud riigieelarves. Kahju, et selles seaduses pole Valitsusele pandud üheseltmõistetavat kohustust esitada Riigikogule tasakaalus eelarve. Lihtsaim viis selle "ennetamiseks" on puhuda "piisavalt " suureks tulud, ja kaetud need eelarvekulud ongi :)


Kas vaadata ette aasta või rohkem?

Riigirahade pikemast seisust ja arengust ei soovinud koalitsioon sügisel rääkida. Kaugeim, millest räägiti oli 2010, mil peaks saabuma uus majanduskasv.

Hetkel on ilus põhimõte (Riigieelarve seaduse § 91), et Valitsus koostab suveks eelarve strateegia, milles vaatab enam kui aasta tulevikku tulude ja kulude plaaniga, ent meenutamist väärib jant ja tulemus tänavuse eelarvestrateegiaga. Võrreldes varasemate aastate analüütilisusega, oli too dokument pigem tekst ja numbrid, mille aluseks oli aegunud prognoos ning mis pidi andma pigem positiivse signaali eesolevateks aastateks ( a la 2009.a majandus kasvab ca 6 protsenti!). Mitu korda on tehtud ettepanek tuua selle dokumendi kinnitamine Riigikogu pädevusse, vältimaks selle koostamise mõjutamist valitsuse päevapoliitikast.


Mida oodata 2009.aastalt?

Tuleb nõustuda Taavi Veskimägiga, et riigieelarve ei tohi olla pelgalt Exceli tabel, ent praeguse sisu ja adekvaatsuse juures kahjuks ta pigem selleks on.

Negatiivne lisaeelarve peatses koostamises on veendunud nii opositsioon kui ka koalitsiooni kriitilisem tiib. Eelarve arutelude viimastel aegadel hakkasid ka koalitsiooni juhtpoliitikud eelarve puudujääki tunnistama; vaid peaminister pole seda suutnud seni teha.

Seega tuleb uue aasta alguses, tõenäoliselt suhteliselt vabariigi aastapäeva järgselt, asuda Valitsusel koostama kärbete plaani. Praeguse koalitsiooni puhul saab see olema valulisem kui kunagi varem.


2 kommentaari:

Olev ütles ...

Arvestades Rahandusministeeriumi poolt novembri lõpul deklareeritud maksude laekumisi, siis sellel aastal laekub maksutulusid kõigest ca 84,165 miljardit krooni. Paraku on pärast negatiivseid eelarveid ikkagi veel plaanis teha kulutusi 90,165 miljardit krooni...
Kassareservi maht oli ca 7 miljardit, seega jääb sinna järgi kuni miljard krooni. Aga mis juhtub 2009. aastal?
Ma kardan, et Eesti 2009. aasta majanduselangus on vahemikus 4,5%-5%. Inflatsioon küll väheneb, kuid jääb ikkagi veel 2% võrra suuremaks majanduslangusest...
Kui valitsuse riigieelarve eesmärk on vähendada sisetarbimist, siis tõusevad minul juuksed peas püsti. Ma arvan, et ega järgmisel aastal maksulaekumised palju ei suurene: inflatsiooni katab majanduslangus ja valitsuse eesmärk on tarbimist ohjeldada? Samas Eesti eelarve tulud põhinevadki suurel määral sisetarbimisest laekuval käibemaksul... Pangad viivad pigem kinnisvarasse laenatud sadade miljardite eluasemelaenude tagasimaksetest laekuvad miljardid laenuraha välja, kui Eestisse juurde toovad.
Seega 2009. aastaks plaanitavad 98,5 miljardit kulutusi, ilma negatiivse eelarvega kulutusi kärpimata, viivad riigieelarve defitsiidi optimistlikumal ennustusel vähemalt 10 miljardini. Kuid realistiks jäädes teame, et defitsiidiks saab miljard eurot. Umbes 16 miljardile eurole känguva Eesti SKT korral moodustaks eelarve defitsiit 6,25%, kaks korda enam kui eurotsooni kvalifitseerumise kriteeriumid lubavad...

Eimar Veldre ütles ...

Nõus, et juba selle aasta eelarve hakkab reserve närima. Kahju, et valitsus seab ohtu meie likviidsuse hakates katma seda kassareserviga.

Kui vaadata 2009.a eelarvet, siis teeb muret see, et selles ei ole majandust tõsiselt stimuleerivaid meetmeid ning ka inimestele kindlustunnet pakkuvaid meetmeid võeti vähemaks ega efektiivistatud osade kasutamistki.

Kui järgmisel aastal hakatakse lisaeelarvet koostama vähendamaks tulude ja kulude plaani, siis restardib tänavu-sügisene kurblooline etendus, mis aga saab olema ilma koomikata.