Regionaalminister Siim Kiisler
Seega paistab Kiisler jätkavat mantraga, et valdade-linnade arv on tähtsam kui avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kohalik algatus ja demokraatia. Kas see, et Lätis näiks 100 valda ja Prantsusmaal tuhandeid, ei anna alust arvata, et meil on neid liiga palju - üle 200. Kui karbile on märgitud, et selles on 10 muna ja vaatad sisse, et jah ongi 10, siis ei ütle see veel eriti midagi nende munade kvaliteedi kohta.
Võrrelda Muhu valda või Paide linna mõne Tallinna kesklinna korteriühistuga, ei päde. Lihtsalt häbi on kui regionaalminister järjekordselt haldusreformi sellega põhjendab.
Palju kohalikku otsustamist, palju teenuseid?
Me võime rahvaarvult olla mõne maailmametropoli eeslinn, ent territooriumilt, kultuurilt, majanduselt oleme mitmekesisem kui mitmed teised maad. Ja sestap on Muhu saarel ja Lastekodu tänaval tegutseval korteriühistus siiski erinevad väljakutsed.
Mitmed teadlased ja ka rahvusvahelised kogud on viidanud Eesti halduskorralduses ühele süsteemsele probleemile - on olemas keskvalitsuse tasand ja kohaliku omavalitsuse tasand, ent puudub maakondlik tasand, mis tooksid riigi ja omavalitsuse kokku. Maakond on täna ühelpoolt olematu võimu ja ressurssideta riigi haldusüksus maavanema ja tema maavalitsuse näol ning teisalt MTÜ vormis tegutseva ja jällegi ilma ressursside ja otsustuspädevuseta omavalitsusliiduga.
Juba 2000. aastal soovitas Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kongressi (CLRAE) oma poliitikasoovitustes Eestil tugevdada omavalitsuste koostööd sh võimalusel (taas)luua maakonna tasandil omavalitsus (omavalitsusliit).
Oluliseks peeti ka teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning inimeste osalust otsuste langetamisel nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil.
Miks regionaalne haldusreform on tegemata?
Reformierakond soovib tugevdada mittetulundliku ühingu vormis omavalitsusliite, mis tähendab teatud üksikute funktsioonide ületoomist riiklikust maavalitsusest.
IRL soovib kohalikud omavalitsused sisuliselt kaotada ja nende asemel moodustada suurlinnade ja maakondade baasil ca 20 suure maa-ala ja elanikearvuga üksused. See on IRL pealiini seisukoht, ent endine Viimsi vanem Urmas Arumäe pooldab aga sisuliselt sotside ja Rahvaliidu seisukohta.
Rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid aga peavad oluliseks luua maakondlik omavalitsustasand - avalik-õigusliku omavalitsusliidu vormis, mis tegeleks haridus-, tervishoiu ja planeeringute alaste küsimustega. Samuti on nii Rahvaliit kui ka sotsid vastu valdade-linnade sundliitmisele.
Keskerakonnal ühtne seisukoht puudub - Harju maavanem Värner Lootsmann pooldab valdade liitmist, ent partei pealiin pigem omavalitsusliitude mõningast tugevdamist. Seega suhteliselt sarnasel seisukoht Reformierakonnaga.
Kes on blokkar?
IRL arvab, et selleks on Reform; Reform jällegi, et IRL Kiisleri isikus. Ka Rahvaliit peab "blokkariks" regionaalminister Kiislerit.
Kuidas edasi?
Üheltpoolt võib vaadates tänase koalitsiooni osapoolte arvamuste erisust (liitmised; uus tasand; funktsioonide osaline siirdamine), siis suurt lootust vajalikuks muudatuseks pole.
Samas maakonna tasandi tugevdamiseks on Riigikogus kindlalt nõus 3 erakonda (IRL, SDE, ERL) ning kohaliku omavalitsuse sundliitmistele vastu ka 3 erakonda (RE, SDE, ERL), mistap on valik, kas (1) mitte-midagi-tegemise ja (2) omavalitsusliitude tugevdamise vahel.
Seega, mine tea...
Võrrelda Muhu valda või Paide linna mõne Tallinna kesklinna korteriühistuga, ei päde. Lihtsalt häbi on kui regionaalminister järjekordselt haldusreformi sellega põhjendab.
Palju kohalikku otsustamist, palju teenuseid?
Me võime rahvaarvult olla mõne maailmametropoli eeslinn, ent territooriumilt, kultuurilt, majanduselt oleme mitmekesisem kui mitmed teised maad. Ja sestap on Muhu saarel ja Lastekodu tänaval tegutseval korteriühistus siiski erinevad väljakutsed.
Mitmed teadlased ja ka rahvusvahelised kogud on viidanud Eesti halduskorralduses ühele süsteemsele probleemile - on olemas keskvalitsuse tasand ja kohaliku omavalitsuse tasand, ent puudub maakondlik tasand, mis tooksid riigi ja omavalitsuse kokku. Maakond on täna ühelpoolt olematu võimu ja ressurssideta riigi haldusüksus maavanema ja tema maavalitsuse näol ning teisalt MTÜ vormis tegutseva ja jällegi ilma ressursside ja otsustuspädevuseta omavalitsusliiduga.
Juba 2000. aastal soovitas Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kongressi (CLRAE) oma poliitikasoovitustes Eestil tugevdada omavalitsuste koostööd sh võimalusel (taas)luua maakonna tasandil omavalitsus (omavalitsusliit).
Oluliseks peeti ka teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning inimeste osalust otsuste langetamisel nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil.
Miks regionaalne haldusreform on tegemata?
Reformierakond soovib tugevdada mittetulundliku ühingu vormis omavalitsusliite, mis tähendab teatud üksikute funktsioonide ületoomist riiklikust maavalitsusest.
IRL soovib kohalikud omavalitsused sisuliselt kaotada ja nende asemel moodustada suurlinnade ja maakondade baasil ca 20 suure maa-ala ja elanikearvuga üksused. See on IRL pealiini seisukoht, ent endine Viimsi vanem Urmas Arumäe pooldab aga sisuliselt sotside ja Rahvaliidu seisukohta.
Rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid aga peavad oluliseks luua maakondlik omavalitsustasand - avalik-õigusliku omavalitsusliidu vormis, mis tegeleks haridus-, tervishoiu ja planeeringute alaste küsimustega. Samuti on nii Rahvaliit kui ka sotsid vastu valdade-linnade sundliitmisele.
Keskerakonnal ühtne seisukoht puudub - Harju maavanem Värner Lootsmann pooldab valdade liitmist, ent partei pealiin pigem omavalitsusliitude mõningast tugevdamist. Seega suhteliselt sarnasel seisukoht Reformierakonnaga.
Kes on blokkar?
IRL arvab, et selleks on Reform; Reform jällegi, et IRL Kiisleri isikus. Ka Rahvaliit peab "blokkariks" regionaalminister Kiislerit.
Kuidas edasi?
Üheltpoolt võib vaadates tänase koalitsiooni osapoolte arvamuste erisust (liitmised; uus tasand; funktsioonide osaline siirdamine), siis suurt lootust vajalikuks muudatuseks pole.
Samas maakonna tasandi tugevdamiseks on Riigikogus kindlalt nõus 3 erakonda (IRL, SDE, ERL) ning kohaliku omavalitsuse sundliitmistele vastu ka 3 erakonda (RE, SDE, ERL), mistap on valik, kas (1) mitte-midagi-tegemise ja (2) omavalitsusliitude tugevdamise vahel.
Seega, mine tea...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar