Kirjutasin 26. juulil, et Eesti parteimaastiku võib oodata ees muutusi ning 27. juulil, et Eurovoliniku määramise teema muutub kuumaks. Samal teemal on nüüd Aivar Hundimägi nägemas lahendusena IRL ja Reformierakonna liitumist.
Kellele on kasulik selline liitumine?
Tuleb möönda, et Reformierakond on viimastel aastatel liikunud tsentri poole paremtiivalt ning IRL on paremtiival liikunud rahvuslikust enam turuliberalismi nishi. Kindlasti ei ole liitumine sobilik tuumik-reformaritele ja ka rahvuslik-isamaalistele IRL liikmetele.
Kui 5 aastat tagasi oli toimumas Res Publica ja Reformierakonna läbirääkimised, siis selgelt tugevama liidriga reformarid. Täna on juhi-eelis IRL-l. Seega on sellisest liitumisest (või isegi pelgast jutust) kasu lõigata kindlasti Mart Laaril.
Mis mõju oleks Rahvusliku Eduerakonna tekkimisel?
Kui natuke ettekujutada ja hinnata tänaseid trende, siis miks-mitte-just-sellise-nimetusega erakond tähendaks kindlasti, et teatud osa inimesi lahkuks senistest IRL-st ja Reformierakonnast. Uut hoogu saaks Martin Helme loodav Rahvuslik Konservatiivne Liit ning välistatud ei oleks ka Keskerakonna liberaalse tiiva koostöö lahkulöövate reformaritega.
Aga arvestades eesolevate kohalike valimiste käigus toimuvat kohaliku poliitika renessanssi ei saa välistada, et 2011.a Riigikogu valimised on täiesti teistsugused varasematest.
2 kommentaari:
eks erakondi saab igasuguse loogika järgi kokku liita nagu lego klotse. mängult.
http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=1493
http://www.rohi.ee/ellakvere/?p=517
Isamaa ei suudaks enam teist selget erakonda oma külge liita ja laarikud ei lepi kunagi varumehe kohaga. Samuti on arusaamatu, miks peaks Reformierakond kaaluma ühinemist kellegagi kui sellest kellegist ollaks vähemalt 2x suurema populaarsusega.
Kui reformikad suutsid Res Publica üle kavaldada ja Siim Kallase volinikuks kaubelda, siis teist korda neil taolist trikki ilmselt läbi viia ei lasta.
Postita kommentaar