"Haldusproblemaatika on üks nende hulgast, mida võib nimetada eksistentsiaalseteks ja mille käsitlemisel ei tohi teha jämedaid vigu. Haldussüsteemist sõltub olulisel määral, milliseks saab kujuneda Eesti riik ja eesti rahvas."
Ülo Vooglaid
Ülo Vooglaid
Selle suve poliitika II liiga vaidlusteks on kujunemas küsimus uutest maavanemates. Volitused on lõppenud või lõppemas: Jõgeva, Järva, Rapla, Tartu, Viljandi maavanemail.
Viljandi maavanema kandidaadi esitamise (mitte tema isiku) osas on tekkinud juba paras vaidlus: Keskerakond süüdistab regionaalministrit salatsemises ja tahtmatuses teha koostööd omavalitsustega.
Järvamaal on asi lausa nii "paratamatuna" serveeritud, et reformarist lahkujal on vaid nentida, et uus maavanem saab tulema IRL-st.
Juriidiliselt on kõik korrektne, aga...
Seadust regionaalminister rikkunud pole - tema otsustada on kandidaat, kelle ta Valitsusele kinnitamiseks esitab. Maakonna omavalitsusliidul on vaid arvaja roll.
Maavanem oleks kui pelk riigi juhtivametnik maakonnas, kes nimetatakse ametisse juhtima asutust. Aga vaatamata sellele ootavad inimesed temalt ikkagi ka poliitika tegemist - maakonna huvide eest seismist, maakonna arengu tasakaalustamist. Juba tõik, et tema ametiaeg on piiratud 5 aastale, on märk tolle ametikoha poliitilisest tähtsusest.
Maavanem maakonna esindajaks valitsusse?
Kuniks Eestis ei tehta regionaalreformi, muutes senised omavalitsusliidud maakonda koondavateks avalik-õiguslikeks ühendusteks, mida juhib maakogu poolt valitav maavanem, tuleb maavanemale leida tänase halduskorralduse juures parem roll.
Miks mitte kaaluda Leedu eeskuju ja siduda maavanema volitused Vabariigi Valitsuse volitustega - astub ametisse valitsus, nimetatakse ka maavanemad; langeb koalitsioon, lõppevad ka maavanemate volitused.
Ning nii nagu esitab peaminister Vabariigi Presidendile kinnitamiseks ministreid, võiks toimida ka maavanematega. Ühe regionaalministri asemel saaksime 15 maakonna-ministrit!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar