teisipäev, 31. märts 2009

Kuidas kärpida kärpimist uueks kasvuks?



Umbes selline absurdne mõte tekkis täna vaadates nädalavahetuse ja viimaste päevade uudiste pealkirju.

Tegelikult on villand sellest, et valitsusliidu eestvedajad räägivad, et tuleks teha seda ja teist ning kõige juures ikka otsustada ka. Mart Laar ei olnud kahjuks oma avalduses orginaalne, aga asjakohane siiski.

Kas kuristiku sügavust on mõtet mõõta kui me seal elada ei soovi?

Tänane majanduslanguse kuristiku värskeimate mõõtmistulemuste avalikustamine, mida nagu Manjana kirjutas, ootasid pinevusega paljud inimesed - sellepeale polnud arvajatel muud öelda kui minna pensionite kallale ja kärpida-kärpida-kärpida. Kuhu jääb inimeste kindlustunne, kuhu jääb ettevõtete kspordisuutlikkuse suurendamine? Eks vist ootavad uut koalitsioonilepet.

Nõukogude ajale kombekohaselt näidati rahvale baletti ehk määrati eurole üleminek 01. jaanuarist 2011 ning tehti rahvakomissaride nõukogu rahanduse komissar Padarile ülesandeks koostada uus lisa-eelarve, mis muud ei saa lisada kui uut muret, tuska ja ebakindlust meie kõigi igapäevaellu ja tulevikumõtetesse.

Ja tudengid?

Jah, nende kohta käiv uudis ei ole midagi rõõmustavat: makseraskused, toimetuleku mured jms. Paistab, et hariduspoliitika on segi aetud põllumajanduspoliitika, sest ega s..ta peal tudengist tippspetsialisti ja uut teadlaspõlve ei kasvata.

Kuidas edasi?

Nagu Lennart Meri on öelnud: olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis. Seega kandkem kraam laudast välja ja õigele põllule.

Esiteks, soovitan kõigil minna esmaspäeval üliõpilaskonverentsile, mis räägib tudengite majutusküsimustest ja meenutab 3-aastataguseid aktsioone ja meelevaldust Toompeal ning seda kuidas peaminister loobus tudengite kingitusest. Kuula ka Ühikad Korda laulu "Ajude Farm"

Teiseks, julgelt oma esindajate kallale: kõik, võtke oma ringkonna Riigikogu liikmega ühendust ja küsige, mida konkreetselt tema kavatseb teha tänase masendava olukorra asendumiseks lootusrikka tegutsemisega. Mida rohkem jätame oma esindajaid üksi, seda enam on ma eksinuna valede asjadega tegelemas!

Kolmandaks, et mõtted seguneksid, unistuseks kasvaksid ning kõik tunduks võimalik - liituge Minu Eesti mõttetalgutega.

Neljandaks, kuna on innovatsiooni, aasta, siis on see punkt igaühe enda välja mõelda ja ellu viia :)





pühapäev, 15. märts 2009

Kuidas täita 2000 töökohta 50 000 töötuga?

See on küsimus, mis peaks ja loodetavasti ka reaalset kummitab valitsuse ja eriti sotsiaalministri peas. Eelmisel nädalal arutas tööhõive küsimust ka Riigikogu.

Kes keda?

Kui rääkida Riigikogu arutelust, siis üllatuseks olid nii sotsiaalkomisjoni esimehe kui ka sotsiaalministri ettekanded.

Kõige opositsioonilisem tundus just aga koalitsiooni kuuluva sotsiaaldemokraatliku erakonna liikme H.Pikhofi ettekanne. Niipalju probleemipüstitust ja kriitikat tööpoliitikale ei oodanuks ca 2 aastat komisjoni juhtinud ja valitsuskoalitsiooni kuuluvalt isikult.

Sotsiaalminister üllatas sellega, et ta juba värske ametitäitjana saanud kokku tööturuosapooltega ning kogumas nende seisukohti. Pevkur proovib tõsiselt saamatu poliitbroileri märgist hoiduda, mis on tänases olustikus ainult tervitatav.

Samas mis häiris oli ka J.Ligi solvumist väljendab sarkasm professor Eametsa suunas; Ligi jaoks on vist iga inimene, kes temaga ei nõustu, poliitvastane, keda mustata. Kuidas see sarkasm edendab tööturgu, jääb arusaamatuks...

Arutleda võib, tegutsema peab!

Ja kuhu me nüüd jõudsime selle aruteluga? Räägiti palju täiend- ja ümberõppest, ent ega 2000 olemasolevat töökohta ei saa koolituse abil täita 50 000 töötuga. Mainiti aga ka otsesema mõjuga lahendusi, ent töökohtade loomine ei paistnud eriti välja.

Lühiajaliselt on oluline asuta looma töökohti ja toetama sellist tegevust.

Valitsusel ja Riigikogul on tegelikult kiirelt teha kolm meedet:
1. luua ise töökohti riigiasutustesse ja ettevõtetesse;
2. investeeringute ja riigihangete abil toetada töökohtade säilimist ja loomist erasektoris;
3. maksu- ja ettevõtluspoliitika kaudu soodustada töökohtade loomist.

Pikemaajalise mõju ja väärtusi peegeldavad sammud oleks:
1. vabastada töötajate tervise ja koolitusega seotud tegevus erisoodustusmaksust;
2. toetada rahaliselt ettevõttes toimuvat töötajate täiend- ja ümberõpet;
3. tuua läbirääkimiste teel Eestisse töökohti loovaid investeeringuid


Aga jääme ootama siis sotsiaalministri tööhõive plaani.