Millest sõltub Järvamaa tulevik?

Jutud Järvamaa muutumisest ääremaaks keset Eestit, kohaks, mis on rahvaloenduste vahel kaotanud enim rahvastikku, maakonnaks, millel oht kaotada veel territooriumit, panid mind siin blogis taasesitama 2008.a märtsis Järva Teatajas avaldatud minu lugu.


Millest sõltub Järvamaa tulevik?



Eelnevad nädalad on kinkinud meile arutelu Järvamaa kutsehariduse tuleviku üle ja taastekitanud igipõlise vaidluse: kas Paide või Türi. Väideti isegi, et kutsehariduskeskuse juriidiline asukoht määravat ära meie maakonna tuleviku või selle puudumise. Õnneks või kahjuks ühest valitsuse määrusest selleks ei piisa.

Millist Järvamaad tahame

Esiteks, peaksime kokku leppima selles, mida mõistame Järvamaa tuleviku all. Kas see on näiteks meie maakonna kui sotsiokultuurilise ja haldusliku koonduse säilimine ja arenemine või pelgalt valdade ja linnade ühendus?

Teiseks, peaksime määratlema need kriitilised tegurid, mis mõjutavad Järvamaa arengut ja elanike võimalusi.
Kindlasti on peategur haridus ja selle korraldus Järvamaal. Kutsehariduse korralduse arutelusse tuleb lisada gümnaasiumivõrgustiku teema ja ka ligipääs kõrgharidusele.

Kahju on sellest, et praegune diskussioon tahetakse taandada sellele, kus peab see või teine haridusasutus paiknema. Sellest, millist osa ta maakonnas ja selle arengus mängima peaks, ei jõuta üldse arutleda.

Kes näeb Järvamaal endal tulevikku

Enne haridusvõrgustikku peaksime leppima kokku, milline on Järvamaa ettevõtluse, majanduse ning tööturu olemus ja vajadus lähemas või kaugemas tulevikus. Praegused suundumused viivad noori maakonnast välja, enamasti kõrgkooli õppima, ent puuduvad asjaolud, mis tooksid noori maakonda tagasi sellisel hulgal, mis tagaks Järvamaa arengus kvalitatiivse hüppe.

Seega peaksime lisaks Järvamaa kutsehariduskeskuse loomisele ja eesmärgile rääkima ka kutsehariduse ja keskhariduse kokkupuudetest ning kõrghariduse omandamise võimaluste suurendamisest maakonnas. Lisaks puhke- ja magamiskohale võiks Järvamaa olla ka rohkemate kõrgharitud spetsialistide ja teadlaste kodu.

Miks mitte meelitada maakonda või luua mõni teadus- ja arendusasutus, mis suurendaks meie ettevõtete ning linna- ja vallaasutuste teadus- ja arendustegevuse mahtu. Alles siis, kui oleme leppinud kokku hariduse ning ettevõtluse ja tööturu eesmärkides ja tulevikukujutlustes, saame hakata rääkima infrastruktuurist – teedest, hoonetest ja muudest rajatistest.

Kas ja milline Tallinna–Tartu maantee on Järvamaa huvides? Kas ja kuidas saame kasutada ära Tallinna–Viljandi raudteed? Infrastruktuur on selleks, et siduda meie võimalusi, luua sünergiat ja toota lisandväärtust sellest. Imavere vald käis paar aastat tagasi välja mõtte, et võiks olla raudtee kõrvalrada, mis tuleks Imaveresse. Selle kõrval tuleks mõelda Türi ja Paide vahelise ühenduse kvaliteedile.

Tuleb lõpetada vaidlus, kumb linn on tähtsam ja parem, sest Järvamaa arengu võtmetegur on Paide ja Türi potentsiaali ühendamine ja sellest kasu lõikamine.

Paide + Türi = arenev Järvamaa

Erinevalt Lääne-Virust, Viljandimaast, Raplamaast ja Jõgevamaast on meil ju maakonna südames kaks linna! Keskset asukohta ära kasutades võiks Paide-Türi teljel kujuneda välja ka tõsine logistikakeskus nii Tallinn–Tartu kui ka Pärnu–Narva suunal.

Paide ja Türi annavad kokku ühe korraliku maakonnakeskuse, kus on võimalik saada olulisi teenuseid ja hüvesid ning mis oma tugevusega tagab elu ja arengu ka valdades.

Mäost Särevereni ulatuva kvaliteetse ühistranspordi kujundamine kas madala põhjaga busside või trammidega murraks ka mure, kummas linnas siis asub kutsehariduskeskus, sest siis võib see olla ühes, teises või mõlemas.


Kui me ei taha, et praeguste järvalaste tulevik on suuresti Tallinna ümbruse põlluasumite hallitavate seinte vahel, tuleb midagi vastu panna, ja üheskoos.