Laupäeval avaldatud uuringutulemused osutavad nihkele erakondade toetuses: Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid eralduvad valimisjooksus, paistes silma selgelt esiletõusvate juhtkandidaatidega. Kuid tasub vaadata ka erakondade toetusprotsentide „sisse“ – kuidas jaguneb toetus kandidaatide vahel nimekirja sees.
* Keskerakond (22%) = Savisaar (9%) + Ratas (4%) + Stalnuhhin (3%) + Toom (3%) + ülejäänud (3%);
* Sotsiaaldemokraatlik Erakond (19%) = Lauristin (9%) + Padar (3%) + ülejäänud (7%);
* Reformierakond (19%) = Ansip (7%) + Kallas (4%) + Paet (4%) + ülejäänud (4%);
* Isamaa ja Res Publica Liit (17%) = Kelam (5%) + Ergma (5%) + ülejäänud (7%).
IRL-s paistab tulevat tõsine võitlus esikoha pärast: juhtivad kandidaadid (Ene Ergma – 5% ja Tunne Kelam 5%) kumbki eraldi annavad alla 30% IRL kogutoetusest (17%). Märgiline on, et kandidaatide taustast hõngub vana „Isamaaliit versus Res Publica“ siseheitluse kandumist avalikkuse ette (kas see ka nii on ja kas seda ka valijad tajuvad, näitavad lõplikud hääletustulemused). Samas võib Ergma populaarsuse taga näha ka tema hiljutist riigikogu esimehe ametit ja IRL-i valijate väsimist Tunne Kelamist (siiski kaks korda ehk kümme aastat europarlamendi staaži).
IRL-s paistab tulevat tõsine võitlus esikoha pärast: juhtivad kandidaadid (Ene Ergma – 5% ja Tunne Kelam 5%) kumbki eraldi annavad alla 30% IRL kogutoetusest (17%). Märgiline on, et kandidaatide taustast hõngub vana „Isamaaliit versus Res Publica“ siseheitluse kandumist avalikkuse ette (kas see ka nii on ja kas seda ka valijad tajuvad, näitavad lõplikud hääletustulemused). Samas võib Ergma populaarsuse taga näha ka tema hiljutist riigikogu esimehe ametit ja IRL-i valijate väsimist Tunne Kelamist (siiski kaks korda ehk kümme aastat europarlamendi staaži).
Vana juhi taak ja vana tegija esiletõus
Reformierakonna puhul on sarnaselt IRL-ga näha tõsist rebimist esikoha pärast – ei Andrus Ansip (7%), Kaja Kallas (4%) ega Urmas Paet (4%) tõuse esile suveräänse liidrina peaministripartei nimekirjas. Kindlasti on huvitav jälgida Andrus Ansip toetuse käekäiku – mil määral õnnestub tal 2011. aasta riigikogu valimistel saadud 18 000 hääle hulka ületada (hetketoetus viitab ligikaudu 30 000 hääle saamise tõenäosusele)? Ansipi jõulisemale väljatoomisele seab aga piirid erakonna püüd näida värskem järgmisel aastal riigikogu valimistel.
Sotsiaaldemokraadid on samas suutnud valijaid veenda omariikluse taastamise ühe käilakuju ja tänase ühiskonnateadlase sobivuses europarlamendi liikmeks: Marju Lauristini isiklik toetus (9%) moodustab umbes 47% SDE kogutoetusest (19%). Hiljuti veel europarlamenti kuulunud Ivari Padari toetus on vaid 3%. Üllatav on vaid, kuhu on eurokandidaatide populaarsustabelist kadunud mõne aja eest veel kõnekalt esile toodud värske haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.
Keskerakond ja Tarand tipus, ent toetus madalam
Edgar Savisaare toetus (9%) moodustab 40% Keskerakonna kogutoetusest (22%), jättes selgelt seljataha Jüri Ratase (4%), Yana Toomi (3%) ja Mihhail Stalnuhhini (3%). Ukrainas toimuvale hinnanguid andes on Keskerakond võrreldes eelmise kuuga toetust kaotanud, ent paistab, et see on toimunud Jüri Ratase arvelt. Samuti on Keskerakonna toetus madalam 2009. aasta valimistel saavutatust (26%).
Indrek Tarandi toetus on kandidaatidest kõrgeim (15%), ent siiski madalam kui 2009. aasta valimistel saadud 25%.
Kui palju võib keegi hääli saada?
Kui võtta aluseks 2009. aasta europarlamendi valimiste häältesaagid ning eeldada, et valimisaktiivsus jääb samale tasemele, siis on selgelt näha võimalikud võitjad ja kaotada.
2009. aasta selged võitjad – Keskerakond ja Indrek Tarand – peavad viimase uuringu valguses leppima kehvema tulemusega. Keskerakond sai viis aastat tagasi 103 000 häält ja Tarand 102 000 hääle ringis. Praeguste uuringutulemuste järgi saab Keskerakonnale ennustada tänavuseks saagiks umbes 90 000 ning Tarandile 60 000 häält ehk 1,7 korda vähem.
Sotsiaaldemokraadid on aga oma häältesaaki märgatavalt kasvatamas: 19%-line toetus lubab umbes 85 000 häält, mis on 2009. aasta tulemusest (ligikaudu 9% ja 34 000 häält) üle kahe korra parem.
IRL-l ja Reformierakonnal on loota sel korral mõnevõrra paremat tulemust. 19%-line toetus lubab Reformierakonnale umbes 85 000 häält (60 000 häält 2009. aastal) ja IRL-i 17% peaks tooma ligikaudu 68 000 häält (49 000 häält 2009. aastal).
Lõpetuseks tuleb korrata üle tõde, et lõplik seis selgub siis, kui valimisjaoskonnad on suletud, hääled loetud ja tulemused avalikustatud. Toetusuuringud on vaid hetkeolukorra analüüsiks, valijatele järelemõtlemiseks ning kandidaatidele oma kampaania lõpuspurdiks seadmiseks.
Ilmunud ERR portaalis: http://valimised.err.ee/v/euro_2014/valimisarvamus/c6e252d2-8adc-4fb6-ae15-37e02aa381cd (19.mail 2014.a)
