Maksuhirmust vabanemise baaskursus

See, kuidas sel aastal 2009.a riigieelarvet kokku pandi, on katsumuseks kogu ühiskonnale - ei olnud vist ühtki rühma, keda poleks ärritatud selle protsessi mõne momendil või kogu kestvusel.

Samas ei saa nõustuda peaministriga, kes nimetas seda kõige avatumaks eelarve koostamise protsessiks. See, et valitsusvastutust kandvad osapooled üksteist ähvardavalt meedia kaudu suhtlevad, ei andnud tegelikult korralikku ülevaadet asjade käigus sh põhjustest ja põhjendustest.

Jagan Kaarel Tarandi lootust, et 2008 läheb ajalukku maksuhirmust vabanemise aastana. Aeg on loobuda lihtsast maksumäära ja -soodustuse kampaaniatest ning keskenduda sellele, mida me soovime kokku korjatud raha ja muu vara eest saada.

Aga eks selle väljakutse peab võtma vastu meie parlament, kes on eelarve eelnõu koos seletuskirjaga nüüd kätte saanud.

Teatripilet hinnalakke, hambad auku ja isad lastest eemale!

Täna lugesin uudist, et Valitsus sai eelarve eelnõu kokku. Et ollakse nüüd ometi valmis seda ka riigikogule andmiseks.

Aga lähemal vaatamisel tuleb välja, et mitmete nädalate õhtuste koosolekute tulemusena (või siis: tõttu) on saavutatud see maagiline eelarvetasakaal halbade kompromisside abil. Toon välja vaid "parimad palad":

- etenduste ja kontsertide, ohtlike jäätmete käitlemise ning matusetarvete ja -teenuste käibemaksu soodusmäär kaob ning tõuseb alates uuest aastast 18 protsendile;

- isapuhkuse ärakaotamine (sic!);

- eelarve kokkuhoid hambaraviteenuse hüvitamise maksmise arvelt (sic!).

Valitsus, kes õlle hinda tõstab...

... ei kesta kaua.

Eilne uudis võimalikust täiendavast alkoholiaktsiisi tõusust võib ehk viiagi ellu sõdur-prohvet Shveiki ennussõnad. Samas on poliitikateadlased väitnud vastupidist.

Keda nüüd uskuda: Vahvat Sõdurit või politoloog Toomlat?



STATISTIKAT JA PROGNOOS: Alkoholiaktsiisi tõusud ja valitsusliitude lõppemised

1999.a - aktsiisi tõus
2002.a - muutus valitsusliidus (kolmikliidu asemele tuli reformi ja keski liit)
2005.a - aktsiisi tõus
2005.a - muutus valitsusliidus (res publica asemel sai valitsusliitu kesk)
2008.a - aktsiisi tõus
2009.a - aktsiisi tõus?
2009.a - valitsusliidu langus?

Tulumaksu asemele haridusmaks!

Meie valitsus üllatas täna jälle - käibemaksu on tarvis tõsta! Üldse, meenutab valitsuse viimaste nädalate tegevus kooli algust - kõik sebivad ringi, kohati eksinuna. Tõstame, langetame, kärbime, peatame... Mida me veel kuulnud ei oleks.

Küsimus on hoopis eesmärgis, täpsemalt, maksude eesmärgis.

Maksudel on kahetine nimepanemise loogika - on need, mis saavad nime selle järgi, mille pealt neid kogutakse (tulumaks, maamaks jne) ning on need, mis saavad nime selle järgi, mille peale seda kasutama hakatakse (sotsiaalmaks).

Seega peaksime mõtlema sellele, mis eesmärkide jaoks oleme valmis panustama ehk maksma makse. Kui võrrelda tulumaksuna laekuvat summat ning haridusele ja teadusele kuluvat riigi raha, siis võiks näiteks nimetada tulumaksu ümber haridusmaksuks.

Lõppeks ka tobe debatt selle üle palju hüpoteetiliselt kellelegi raha kätte jääb ja kelle tulud vähenevad ning ka jutud õppemaksudest ja teistest koolilõivudest.

Tulevase maksu määr oleks siis ühiskondlik kokkulepe riiklikes hariduskuludes.

4 põhjust Eestis elamiseks

Mitmes blogis on tõstatunud arutelu selle üle, kas Eestis on hea või halb elada. Kes reastab argumente halvale, kes jällegi headuse-paremuse põhjenduseks...


Miks on põhjust siiski Eestis elada?


1. Parim koht maailmas olemaks eestlane!

kuskil mujal ei saa me olla eestlased sellisel määral kui Eestis. Sotsiaalteadustes on juba ammu uuritud ja järeldatud migrantide kohanemisraskuste ja multikultuurilisuse üle. Fakt on see, et Eesti on eestlasele kõige loomulikum keskkond. Mul oleks väga kurb jätta hüvasti kohtadega, mis lapsepõlvest meeles või mis lühemate sugulaste või meie ajalooga seotud. Seega igalpool-mujal-parem jutud on mööduva tujukuse märgid :)

2. Loodus ja ilm

Ma pole suuremat sorti vihmasõber linnas, aga teine kord annab see võimaluse aega maha võtta ja unustada ruttamise. Sama on ka meie loodusega. Meie saared, järved, heinamaad ja METSAD on tõeline rahvuslik rikkus - kes on mujal käinud, teab mille üle meil uhkust tunda on ning mida HOIDA IGA HINNA EEST TULEB.

3. Pühendunud inimesed

Eht-eestlaslik värk ajada oma asja igal võimalusel. Kindlasti on selles ohtu üldisele (ühiskondlikule ja kogukondlikule) hüvangule, ent seni oleme püsinud. Siinjuures ongi tähtis aeg-ajalt meenutada (või nagu praegu popp: MÄRGATA) seda suurt pilti - miks on Eesti riik ja rahvus olemas? mida selle kestmiseks tarvis ja millest hoiduda?

4. Väljakutsed

Kuskil mujal ei ole me rohkem oodatud kui just Eestis võtma ette oma elukorralduse parandamist. Eesti ühiskonna mured on meie kõigi mured (mitte näiteks ühe või teise grupi või partei mured).


Koolivägivald,
töötus,
ülekoormav töö ja vähene aeg perele,
alkoholism ja narkomaania,
ülbed ja hoolimatud riigijuhid


- NENDE EESTI EI SAA PÕGENEDA, SEST NEED ON VÄLJAKUTSED JUST MEILE!