Mitmes blogis on tõstatunud arutelu selle üle, kas Eestis on hea või halb elada. Kes reastab argumente halvale, kes jällegi headuse-paremuse põhjenduseks...
Miks on põhjust siiski Eestis elada?
1. Parim koht maailmas olemaks eestlane!
kuskil mujal ei saa me olla eestlased sellisel määral kui Eestis. Sotsiaalteadustes on juba ammu uuritud ja järeldatud migrantide kohanemisraskuste ja multikultuurilisuse üle. Fakt on see, et Eesti on eestlasele kõige loomulikum keskkond. Mul oleks väga kurb jätta hüvasti kohtadega, mis lapsepõlvest meeles või mis lühemate sugulaste või meie ajalooga seotud. Seega igalpool-mujal-parem jutud on mööduva tujukuse märgid :)
2. Loodus ja ilm
Ma pole suuremat sorti vihmasõber linnas, aga teine kord annab see võimaluse aega maha võtta ja unustada ruttamise. Sama on ka meie loodusega. Meie saared, järved, heinamaad ja METSAD on tõeline rahvuslik rikkus - kes on mujal käinud, teab mille üle meil uhkust tunda on ning mida HOIDA IGA HINNA EEST TULEB.
3. Pühendunud inimesed
Eht-eestlaslik värk ajada oma asja igal võimalusel. Kindlasti on selles ohtu üldisele (ühiskondlikule ja kogukondlikule) hüvangule, ent seni oleme püsinud. Siinjuures ongi tähtis aeg-ajalt meenutada (või nagu praegu popp: MÄRGATA) seda suurt pilti - miks on Eesti riik ja rahvus olemas? mida selle kestmiseks tarvis ja millest hoiduda?
4. Väljakutsed
Kuskil mujal ei ole me rohkem oodatud kui just Eestis võtma ette oma elukorralduse parandamist. Eesti ühiskonna mured on meie kõigi mured (mitte näiteks ühe või teise grupi või partei mured).
Koolivägivald,
töötus,
ülekoormav töö ja vähene aeg perele,
alkoholism ja narkomaania,
ülbed ja hoolimatud riigijuhid
- NENDE EESTI EI SAA PÕGENEDA, SEST NEED ON VÄLJAKUTSED JUST MEILE!
1 kommentaar:
Okei, alustaks sellest, et need head küljed ei ole head.
Esiteks, ma ei leia, et eestlane olla on nii uhke ja hää. Mul puhtisiklikult on piinlik, et meie seas on nii palju vihkamist ja sallimatust. Eestlase parim toit on teine eestlane ja see ei ole mingilgi kujul vastuvõetav. Ilm on meil enam-vähem, aga see on enamus kohtades samamoodi, kõikjal on plussid ja miinused. See eestlaste pühendumus on samuti natuke overrated, enda surnuks töötamine ei ole mingilgi juhul lahendus.
Aga väljakutsed? Peale nende, vabandust väljenduse pärast, poliitilise möla väljakutsete kõrval on palju tõsisemaid asju.
Esiteks, hoolimatus. Koolivägivald ei ole probleem, kui kodudes on kõik korras ja ühiskond on toetav. Alkoholism ja narkomaania on samuti selle hoolimatuse kõrvalnähud.
Teiseks, sallimatus. Meeletu sallimatus on erinevates piirkondades ja riikides erinev, aga siinne suhtumine naistesse, seksuaalvähemustesse, erineva nahavärvi ja usundiga inimestesse on hämmastav. Enamus inimesi pole mustanahalist näinudki, aga Obama on neegrinäru... Rääkimata sellest, et kõik venelased on maailmavaenlased.
Kolmandaks, poosetamine. Kõik tahavad jube kiirelt jube kaugele jõuda. Võtaks laenu, süüdistaks teisi, nõuaks igasugust jama ja eeldaks kogu aeg, et keegi teine aitab, aga ise tahaks ikka kõige ägedam olla.
Mis valitsusse puutub, siis ma olen 100% veendunud 99% ajast väärib rahvas oma valitsust. Eesti kindlasti väärib. Meil on demokraatia, need inimesed on sinna ikkagi valitud.
Postita kommentaar