Mees, kes keset tuleriita suudab lõkke soojust kiita!

Kummardus Contrale selliste rida sünnitamise eest. Minu arus päris catchy tänasele olukorrale.

Enam ei tea kas nutta või naerda, aga paistab, et ühiskonda on valdamas suuremat sorti apaatia - kedagi ei koti enam kriis; olgu siis majanduslik, sotsiaalne, poliitiline või vaimne. Oleme sundunud igaühe igapäevastesse tegevustesse kus juures kriisist proovitakse näha seda head. Võib-olla ongi see retseptiks ravimile mis vabastab meist kriisitõvest. Suures hirmus on seda lähenemist toetamas ka KAPO.

Kas see on vaikus enne tormi?
Miks mitte, sest ees on ju Minu Eesti mõttetalgud, eurovalimised ja kohalikud valimised.