"Kui erafirma töötaja oma käitumisega kahju tekitab, siis ta vastutab, poliitiline vastutus on aga nagu suits, mis kaob kuhugi."
Andrus Saar (08. juuni 2001.a)Nüüd siis on seatud üles võllapuu Aaviksoole. Hea on see, et ta ise haaras PR-härjal sarvist ja tegi blogis kande. Sellele sai ta vastuse Daniel Vaarikult, millest kasvas omakorda välja väike dialoog, kusjuures märgilise tähendusena pani Aaviksoo Vaarikule tiitliks "oponent". Jäägu aga too tiitel praegu iseasjaks.
Poliitvastutust - poliitiku reaktsioon või algatus?
Lauri Tankler on tabavalt tõdenud oma bakalaureuse töös "Poliitilise vastutuse konstrueerimine meedias kolme poliitilise skandaali näitel", et poliitikute puhul "vastutust hakatakse nõudma siis, kui lubadused ja tegevused ei ole kooskõlas."
Aga, kuhu jääb vastutustunne? Kas ilma välise sunnita poliitik vastutusest ei räägi ega seda ei näe? Avalikus dialoogis võib tuvastada ministri reaktsiooni nõudmistele või näiteks ka möödavastamist.
Aga võib näha ka ministri algatust määratleda poliitilise vastutuse sisu ja enda näitel sellele avalikkuse ootusele vastavat kinnitust andmas.
Kes kuidas lahkus või mitte
Kultuuriminister Signe Kivi lahkus kuna asutuse juht, milles tema ministrina nõukogu esimeheks oli, pani raha kõrvale.
Põllumajandusminister Tiit Tamsaar lahkus kuna asutuse, milles tema ministrivalitsemisalas oli, varades tuvastati tõsiseid puudujääke.
Majandusminister Meelis Atonen astus tagasi... Aga miks? See vast üks imelikumaid tagasiastumisi: et jäi alla transpordidotatsioonide läbirääkimises Saaremaa Laevakompaniile (sic!).
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder maksis endale kaks korda lisatasu. PÕhjendas tegu maksmise hetkel kehtinud eeskirja võimalustega, ega kaalunudki ametist taandumist.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi suutis metsaseaduse ümber tekitada sellised skandaalide puntrad, et lõpuks ei saanud keegi enam aru ega tahtnud sellega tegelda.
Keskkonnaminister Villu Reiljan astus maadevahetuse skandaali tõttu tagasi, aga potsatas turvaliselt Riigikogusse.
Jaak Aaviksoo vastutuses on olnud Vabadussamba korrektne valmimine - probleeme on olnud alates samba konkursist kuni tehniliste lahenduste ja nende puudulikkuseni. Kordi, mil eksperdid on sammast kaemas käinud, ei jõua loendada. Kordi, mil on lubatud lõplikku paranemist, on samuti.
Poliitilise vastutuse tähendusest
Mida aga poliitiline vastutus tähendab? Selge, et see tipneb kas tagasiastumise või sellest loobumisega.
Signe Kivi määratles poliitilist vastutust avaliku võimu usalduse kaudu: "Toimunu on mind sügavalt vapustanud ja mul on raske väljendada oma kurbust selle üle, et Eesti kultuuri jaoks niivõrd olulise institutsiooni usaldusväärsus on saanud hävitava hoobi." (15.08.2002). Seega, minister astub tagasi, et hoida või taastada usaldust, mis ei lähtu temast aga on mõjutatud tema käitumisest.
Tiit Tammsaar, aga (ühiskondlike) probleeme lahendava valitsemise kaudu: "Igal ministril on alati nii sisuline kui poliitiline vastutus. Sisuline vastutus on see, et ministeeriumi haldusalas ilmnevad probleemid saaksid võimalikult kiiresti lahendatud." (18.03.2004). Seega, minister astub tagasi, et usaldust ohtu seadev probleem saaks kiiresti lahendatud.
Tulles tagasi Andrus Saare tsitaadi juurde on poliiitiline vastutus küsimus ausast dialoogist - venitamine, valetamine või kõrvalesuunamine annab sellele aga uue ja tagasiastumist või Pyrrhose võitu vältimatuks tegeva dimensiooni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar