Nagu kenasti öeldud ent poliitikas kahetsusväärselt vähe rakendatud: parim majanduspoliitika on hariduspoliitika.
Kriis on kaotanud Euroopast 10 mln töökohta. Arvatakse, et aastatel 2010–2020 luuakse 7 miljonit uut töökohta. Seega uuendusliku tootmise ja teenustega maad võidavad ning teistele jääb 3 mln puuduvat töökohta.
Sestap on suuresti küsimus, see, et kui me ei taha jätta 100 000 inimest saatuse hooleks ega "toota" peale uusi, siis kuidas korraldada sisuliselt ümber ühiskonnapädevust tagav üldharidus ja eneseteostuspädevust tagavad kutse- ja kõrgharidus.
Takerdused hariduses
Üldhariduse uuendamise verivärske õppekava rakendamise kaudu seal tõsiseimaks faktoriks õpetajaskonna - suutlikkus minna faktiõppelt üle oskuste kesksusele ning suuta õpiväljundeist lähtuvaid läbivaid teemasid kanda igasse ainesse lõhkudes üldhariduse terviklikust takistavad ainete vahelise ohtliku konkurentsi. Meil on vaja innukaid elluviijaid, sest neist sõltub hea plaani realiseerumine.
Kõrghariduses on sarnane lugu ja üks mure veel - vähene suutmatus näha ühisosas ja koostöö. Õppetöökesksed kõrgkoolid on osutunud kvaliteedipetturiteks; õnneks nüüdne üleminekuhindamine kustutab osad ja peaks motiveerima teisi panema enam rõhku ka muule kui vaid ilusale õppekava-dokumendile. Lisaks olemasoleva kompetentsi koondamisele peaks tõsiselt panema rõhku ka uue põlvkonna pealekasvu soodustamisele - doktorantide arvu hüppelist kasvu aga pole näha...
Reaalne visiooni Tuleviku-Eestist suurendab ettevõtlikkust
Võib öelda, et kõik see algab tahtest ja ettevõtlikkusest, mida meie rahval olla vähe. Võrdleksin ettevõttega, kus palju tootlikkus ja kvaliteet sõltuvad ettevõtte visioonist ja selle innustavast kokkuleppimisest ja elluviimisest töötajate poolt.
Seega vajab Eesti jagatud visiooni meie ühiskonnast, et suurendada ka inimeste usku paremasse tulevikku ja julgust olla ettevõtlikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar