Jalka versus ...

Olen kah jalka meistrivõistlusi jälgimas. Samas ma mingi palav fänn pole olnud ja ka meeskondade eelistamine on pigem hetkeline.

Jalka-vaatamine on pigem puhkus kui närvipinge :) Ent seekord oli ka pinevusest. Ma hakkasin vaatama alles lõpus. Tekkis ka meeskond, keda eelistada: Türgi. Mis Türgi? Täpselt ei teagi, ent ühelpoolt see, et meeskond on seekord tõsist mängu ja vastupanu pakkunud ( eriti kohtumine Horvaatiaga) ning teiseltpoolt, see, et Türgit on Euroopa riikide poolt kord sõbrana, kord vaenlasena nähtud; pooldan ka Türgi saamist Euroopa Liidu liikmeks. Siit siis poolehoid ja kaasaelamine...

Mart Laariga ma nõustuda ei taha, et jalgpall ja poliitika on seotud nagu pükskostüüm. Küsimus on ikkagi mõtlemises. Jalka kuulub siiski mängijatele ja pealtvaatajatele! Teised võivad selle ümber prääksuda palju tahavad, ent otsustab pall :)

Kahjuks Türgi lõpuni mängima ei saanud, mistap tänaõhtune finaalmäng on vaid "taustamuusika" internetiavarustes surfamisel.

Kuhu küll soojad ilmad jäävad?

Tore küll, et mai on poole peal, ent temperatuuris oleme ikka märtsis. Tavaliselt on pärast tudengipäevi ikka ilma piisavalt soojana püsinud.

Aga miks ma muretsen? Aga ikka sellepärast, et ühika-üüri kommunaalmaksed madalamaks muutuksid. See hind, mis märtsis üliõpilaselamu elanikele kaela keerati, on mu eelarve tasakaalust välja viinud, ent kõik kulud on hädapärased, mistap riigi kombel negatiivset lisa-eelarvet koostada ei saa kuidagi. Minu teada pole ühikate tegevjuht Inge Mihkelsaar tänaseni esitanud detailset eelarvet, mistõttu jäävad kahtlused, et tudengeilt kogutud raha ei pruugi pelgalt üliõpilaselamu haldamisele kuluda. Jutud käivad, et Ingel olla uus köök ülikooli töötajate ühiselamus.

Kuid eks see märtsilik mai lõppeb ka ja asendub suvise juuniga. Esimesed märgid juba näha - kõrval maja katusele pesa teinud kajakapere tõi elu päevavalgele kaks kajakatibu, kes toredalt ringi tatsasid. Loodame, et siis tulev suvi viib meilt ka Inge!

Elion soovitab: ärge laske lastel suureks saada!

Sel nädalavahetusel õnnestus mul lisaks Teeme Ära aktsioonile ja lahedale metsamatkale Paunküla voorestikus ka näha üht vapustavat telereklaami. Nimelt on Elion pakkumas uut toodet, kus palju laste- ja multikakanaleid. Reklaamiklipis küsib tütar isalt mingi „targa“ küsimuse, millele isa ega ema ei paista teadvat vastust. Olukorra lahendusena asub isa teemat vahetama ja näitab tütrekesele päevalehe kaant, millel just uus Elioni toode peal. Ja kõlab tekst, mille sõnum on järgmine: kui sa ei taha, et su laps liiga kiiresti täiskasvanuks saab, osta Elioni uus multikate pakett!

Tsiteerides klassikuid: sellist jama on raske kommenteerida, ent siiski. Miks peaks ükski vanem on lapse arengut piirama hakkama?! Laste kasvatamine on viimasel ajal teemaks tõusnud. USA-s tehtud uuringu tulemused tõstsid just teleri lapsekasvatajaks number üks; teise koha pärast „kaklevad vanemad ja kool“, keda ka enamikes kasvatus- ja noorsooprobleemides süüdistatakse.

Aeg oleks saada üle jaanalinnu sündroomist ja asuda vastutama ning seda ka Elionil, kes edaspidi võiks siiski teha isiku sealhulgas lapse arengut toetavaid ja promovaid reklaame.

Teeme Ära ka vaimuprügi koristuse meis endis

Osalesin ka prügikoristamisel Jõelähtme vallas Ülgaste küla lähistel; rääitakse, et olevat olnud kõige prahisem koht kaardil. Kui vabatahtlike registeerimine välja kuulutati, siis ei kahelnud ma oma osaluses, ent kõhklusi tekitas see, kas igaüks, kes tuleb aktsioonile, ka seda mõistab ja sellesse siiralt ka panustab. Tore on ju tunda ja lasta ennast meelitada sellega, et ka mina osalesin Teeme Ära kampaanias, aga mida see tegelikult meie jaoks tähendab, mida see muutis?

Minu meeskonna kõrval tegutses Ülgaste karjääri ühe kaevekraavi juures ca 4 teist tiimi, ent pärast poolteist tundi olid pooled neist kadunud. Täpselt meie kõrval tegutsenud tiim tegi suhteliselt kosmeetilise koristuse, mida me asusime pärast „järelkoristama“. Teeme Ära 2008 on mõnede jaoks vist järjekordne pluss nende kuulsus ja feimi nimekirjas. 2008 on „ära tehtud“ alles siis kui kõik sellest kuulnud ja sellest osavõtnud on mõistnud prahistamise pahes ja koristamise põhjalikkuse tähtsuses.

Nagu Vabariigi President ütles, lisaks looduskeskkonna puhastamisele peame puhastama ka enda vaimu ja mõtteid. Ning nüüd kus suuremad prügihunnikud on likvideeritud, tuleb võtta aega ise enda väärtuste ja mõttemaailma jaoks.

Majandus langeb, õppemaks tõuseb...

Sain paari päeva eest teada, et Tallinna Ülikooli juhtkond plaanib järjekordset õppemaksude tõstmist. Selle teema nn teine tulemine on tore uudis; eriti selle valguses, et rektor lubas ju eelmine kord, et seda niipea ei tule!


Halb juhtimine nõuab enam resursse!

Ma ei seoks TLÜ finants-seisust tulenevat kriisi otseselt kõrghariduse riikliku rahastamise süsteemiga. Kindlasti on mure, et sotsiaal- ja humanitaarteadustes on riiklik koolitustellimus olematu ja TLÜ kontekstis maksab selle tõttu väga suur osa üliõpilasi oma õpingute eest õpingute ajal. TLÜ probleemiks on juhtimisvead ja nõrkused juhtimises. Kui te vaatate teisi ülikoole, siis suudavad nad tulla isegi riikliku rahastussüsteemi vildakuse juures toime. Kaks sobimatut kantslerit järjest ja haldusküsimuste eest põgenev rektor, ei mõjuks ühelegi ülikoolile hästi...


Tudengi töö ei ole finantseerida kõrgkoole!

Mis puudutab õppemaksude ja õppetoetuste seost, siis neil pole seost: tasuta õppe puhul on õppetoetused sama vajalikud ning õppetoetuse ülesandeks ei ole kompenseerida õppemaksu vaid katta igapäevaseid eluaseme-, toidu-, transpordi jm olmekulutusi. Tudengi töö ei ole rahastada kõrgkoole, eriti õppetoetustest!

Mitte üheski riigis ei ole õppemaksude kehtestamine toonud täiendavat rahalist ressurssi kõrgharidusse; kõikjal on sellepeale hakanud vähenema valitsuse rahalised eraldised kõrgkoolidele. Õppetoetuse või õppelaenuga õppemaksu maksmine on lihtsalt raha keerutamine ja pankade orjamine.


Millist õppetoetust tahad sina ja millist on meil tegelikult tarvis?

Mis puudutab üliõpilaste aktsioonidesse, siis tuleks alustada sellest, et mida me tahame. Üliõpilaskondade esindajatest koosnev EÜL volikogu on otsustanud, et üliõpilased vajavad tudengi toimetulekut kindlustavat ja töösundust minimeerivat õppetoetuste süsteemi. Samas sajab meediast vastu keskmise tudengi pilt, kes nõuab stippi (ehk õppeedukuse alusel raha) ja on äärmiselt kade kui toetust peaks saama kehvema hindega tudeng (me oleme selle hinnete süsteemi kadeduse ohvri!). Kui tudengitega rääkida, siis see kadedus kaob, ent esma-emotsioonina on ta tugev. Seega on peamine meie endi ridades seda nõmedat kohati eht-eestlaslikku kadedust maandada. Mis puudutab poliitikuid, siis minister Lukas on väga selgelt tudengeid alt vedanud; mis motiividel, on hetkel raske kaaluda (selge on see, et ta eelarveke on pressi all). EÜL poolt tegeldakse hetkel sellega et õppetoetuste seaduse muutmine ei jääks selle eelarvekärpe tõttu sündimata.


Tasuta õpe versus õppemaksud - 2011 riigikogu

Mis puudutab kõrghariduse rahastamise reformi, siis on siin võti riigikogu käes. Tänane valitsus seda ette ei võta. Lukas on öelnud, et tal ega tänasel riigikogu ei ole selleks mandaati. Sellest võib järeldada, et kui õppetoetuste süsteem muudetakse enne riigikogu valimis ära (s.t enne 2011 aastat), siis on järgmise riigikogu valimiste puhul üks kõrghariduse teemasid selle rahastamine. pakutakse välja otsest õppemaksud (tudeng maksab õpingute ajal), tasuta õpet (tudeng maksab pärast lõpetamist üldise süsteemi kaudu ehk riiklikke makse tasudes), hariduskindlustus (vanemad koguvad lapsele haridusfondi ehksiis riik ei maksa täielikult vaid pensionite eeskujul inimene kogub või tema eest kogutakse see tulevikuraha).