Nüüd siis asi algas - muude kõrgkoolide kõrval on alanud ka Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna volikogu valimised. Nii kaua kui mina olen ülikooli nimekirjas olnud, pole ma niipalju kandidaate ja nii aktiivset kampaaniat näinud. Ja see teeb rõõmu, sest tudengitel on vähemalt valik.
Seadsin üles ka oma kandidatuuri,(vt motivatsioonikirja siit) et pakkuda oma ringkonna üliõpilastele valikuvõimalust ning kindlasti ka head konkurentsi kaaskandidaatidele.
Ent üks asi on, mis muret teeb. Nimelt parteide poolt mahitatud ja toetatavad kandidaadid. Mul ei ole midagi selle vastu, kui erinevate organisatsioonide taustaga inimesed sh erakonda kuulujad kandideerivad üliõpilasvalimistel - igaühel on vastavalt põhiseadusele õigus kuuluda vabalt mõnda ühingusse ja ise asutada ühendusi. Probleemiks kujuneb aga see siis, kui erakondade vaheline kemplus tuuakse üliõpilaskonna esinduskogusse. Kujutage ette, et tarvis on otsustada üliõpilaselamute üüritõusu kohta seisukoht, aga koosolekul vaieldakse maailmavaate üle, selle üle, kelle partei on tudengeid toetanud või kahjulik olnud jne.
Kindlasti on probleemiks ka suhtumine, et esindus on noorpoliitikutele liivakastiks. Sellise arvamuse leidsin tänasest Eesti Päevalehest. Üliõpilaskonna esindus ehk volikogu ei ole mingi mängukoht; seal tuleb langetada reaalsed ja tõsiseid otsuseid oma üliõpilaste hüvanguks. Kes mängida tahab, loogu endale Mängu-Esinduse MTÜ, ja ehitagu koalitsioone-opositsioone palju süda lustib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar