Korduspost: Kas Eestis on tekkimas uusi erakondi? (26.07.09)

Väita, et Eestis on liiga palju või äärmiselt vähe erakond on poliitikamaastiku igikestev küsimus. Eraldi küsimuseks on see, et mitu neid võiks olla Riigikogus. Külliki Kübersepp viskas intrigeerivalt üles väite, et Eestis võiks olla 4-parteisüsteem, ent targu jättis ta mainimata mitu neist parlamendi lävepaku ületab ning millise ilmvaatega nad on.

Parem-vasak skaala ei tööta

Kes on Eesti kõige parempoolsem erakond või millised erakonnad kuuluvad vasakusse? Rohelised on Lääne-Euroopas vasakul, meil aga pigem paremtsentristlikud. Viimaste koalitsioonikõneluste ajast on meeles fraas „paremerakonnad ja Rahvaliit“ kuigi viimane on programmiliselt rahvuslik paremtsentristlik partei. Kas erakond paikneb skaalal selle järgi kuidas ta ennast deklareerinud on või sellest nagu teda näevad valijad ja vastased? Poliitilises debatis see lõpuks enam tähtsust ei oma.

Samad dilemma pakub meile ka erakondade liitumiste ajalugu Eestis. Sotsiaaldemokraatlik erakond tekkis pigem rahvuslike ja tsentristlike jõudude liitumise tulemusena. Kas IRL on kujunenud liberaalsete ja rahvuslike rühmituste hapraks sulamiks.

Seega parem-vasak skaalal maailmavaate järgi Eestis erakondade liigitamine ei toimi, mis aga ei tähenda, et teatud hoiakute alusel ei saaks lähemas või kaugemas tulevikus toimuma liitumisi.

Kes peaks liituma kellega?

Liitumised on Eesti poliitmaastikul senini toimunud pigem jõudude ühendamise kui maailmavaatelise selguse saavutamise eesmärgil. Seega ei saa eeldada, et meil tekiks liitumiste tulemusena puhtam vasak-parem parteispekter. Parteispektri puhastumisele andis eitava vastuse ka Eesti rahvas pidades sobimatuks erakondlik-maailmavaatelisi valimisi Euroopa Parlamenti.

Kui vaadata Lääne-Euroopa maade arenguid, siis võib Eestit ees oodata kahe jõu tekkimine: üheltpoolt rahvusäärmuslik ning teiseltpoolt sotsiaaldemokraatlik, mis Eestis väljenduks pigem rahvuslik-tsentristliku erakonnana. Viimane on just tasakaaluks tekkivate natsionalismihõnguliste nii eesti- kui ka venekeelsete äärmusrühmade vastu.

Kahepartei süsteem välistatud

Keskerakonna ja aeg-ajalt Reformierakonna väide, nagu kokkuvõttes oleneb kõik kahest populaarsemast, mistap kujuneb välja kaheerakonnaga või siis kahe domineeriva partei (nagu Saksamaal) süsteem, ei päde. Eesti valija ega poliitiliselt aktiivne elanikkond ei luba sellel kunagi juhtuda! Eesti rahvas armastab valikut ning kaks ei ole seda kindlasti.

Eesti valija soovib üllatusi

Euroopa valimiste tulemusi ei osanud ette ennustada keegi; ehk vaid Priit Hõbemägi, kes Twitteris paar päeva enne viskas õhku maagilised 100 tuhat häält. Kas need numbid nüüd saavad mõjutama parteimaastikku, sõltub suuresti sellest, kas poliitikud võtavad valijate arvamusavalduse järgi midagi ette. Fakt on see, et eesolevad kohalikud valimised saavad olema kogukonnakesksemad ja partei nimekirjad on pigem out. Igasugune selle trendi eiramine tähendab kohalike pseudo-tarandlike nimekirjade edu.

Oluline on vaadata ka 2011.a Riigikogu valimistele, kuhu juba praegused arvamusküsitlused ennustavad üksikkandidaatide suhtelist edu, kes lõpuks siiski on või asuvad mõnesse poliitilisse ühendusse. Seega kümne erakonnaga Riigikogu ei ole välistatud.

Või peaks üllatusmomendi suurendamiseks kaaluma ka valimisliitude taaslubamist parlamendi valimistel?

Miks ma oma pensionit ei jõua ära oodata (2) ehk kuidas E.Ergma nõudis kosmonautidele varasemalt pensionile minekut nõudis

Väljavõte Riigikogu tänaõhtusest istungist - kuidas istungi juhataja sekkub esineja sõnavõtule vahele: Esimees Ene Ergma: Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Inara Luigas: Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Et pensioniea tõstmine on kindlasti teema, mille üle tuleks siin meie Eesti riigi ühiskonnas arutleda ja kindlasti pole kaugeltki paljudel midagi selle vastu, et me võiksime ka natuke hiljem pensionile jääda, kuid selleks peavad olema täidetud teised tingimused. Näiteks kindlasti peaks paranema elanike tervis, seda esiteks, ja teiseks, peaks ju ka hiljem paranema meie tööhõiveolukord ehk siis tööturul peab tekkima olukord, kus vajatakse ka vanemaid ja terveid inimesi. Öelge palun, kas teil komisjonis oli ka sellest juttu ja mida te nende teemade üle arutasite? Aitäh!

Heljo Pikhof: Jah, me arutasime pensionieas olevate inimeste tervist ja nende olukorda tööturul. Siin oli erinev lähenemine või nägemine ühelt poolt opositsioonierakondadelt ja teiselt poolt koalitsioonierakondadelt. Aga me siin eelmisel sessioonil või kell 10 alanud koosolekul rääkisime pikalt ja laialt soodustingimustel vanaduspensionäridest, rääkisime väljateenitud aastate pensioni õigust omavatest pensionäridest ja samas ma võin öelda, et ei ole lahendatud see süsteem, kuidasmoodi nende pension hakkab kujunema tulevikus – kas nad kaotavad selle pensioni? Kuidasmoodi on näiteks baleriinide pensioniga, sest paljud baleriinid on juba pöördunud nii ühe kui teise Riigikogu liikme poole oma murega, sest nad tõesti 65.eluaastani balletti kõik tantsida ei jaksa. Võib-olla ma ütlen teile, et meil on olemas soodustingimustel vanaduspensionide seadus, on väljateenitud aastate pensionide seadus ja on väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord. Ja samuti on meil inimesi, kes töötavad eriti tervistkahjustavatel ja eriti rasketes töötingimustes, samuti tervistkahjustavates ja rasketes töötingimustes ja nendel inimestel on teatavasti täna õigus olenevalt sellest, kas tegu on tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega, minna pensionile oma pensioniea saabumisest 10 aastat varem või kui on raskete töötingimuste või tervistkahjustavate tingimustega tegu, siis on neil õigus minna pensionile viis aastat enne oma tegeliku pensioniea saabumist. /.../ Nimelt on siis selles samas Vabariigi Valitsuse määruses, /.../, olemas loetelu nr 1 ja loetelu nr 2. Loetelus nr 1 on siis eriti rasked töötingimused ära toodud ja tervist eriti kahjustavate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu. Ja loetelus nr 2 on siis lihtsalt rasked töötingimused ja tervist kahjustavad või tähendab siis toodud ära soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu. /.../ Et kui ma toon mõned näited, siis loetelus nr 1 on toodud ära näiteks need mäetööstuse erialad, /..../ Keemiatööstuses on toodud terve rida keemilisi ühendeid, millega töötamisel on inimesel õigus saada varem pensionile. /.../ Kui edasi minna, siis on õigust saada tunduvalt varem pensionile ka tuukritel ja teistel töötajatel, kes töötavad vee all...

Esimees Ene Ergma: Kosmonautidel!

Heljo Pikhof: ... ja nendel inimestel, kes töötavad kõrgema õhurõhu tingimustes vähemalt 275 tundi aastas või kelle vee all viibimise aeg tuukripraktika algusest on 275 ja enam tundi. Siis samuti pliitaja, pliisepp jne. /.../ Nüüd samuti geoloogid, geofüüsikud...

Esimees Ene Ergma: Geoloogid?

Heljo Pikhof: Ja kui me jõuame maavarade rikastamise juurde,/.../, et seal töötavad töölised, kõigi nimedega aparaaditöölised, siis näiteks punkritööline, mäetööline, sõeluja, purustaja, rikastustoodangu kontrolör, kraanajuht, segurijuht, veskimasinist jne, jne. Neid elukutseid on tõesti palju ja kui neid ei jälgi, siis meil jääb mulje, et on tegu ühe või kahe elukutsega, mille ümber kogu aur käib...

Esimees Ene Ergma: Mis veel on? Kosmonaudid on ka!

Heljo Pikhof: Samuti paljud elukutsed, mida ma olen siin juba nimetanud erinevates sfäärides ka korduvad, näiteks võtame metsavarumine, tselluloosi ja paberi- ja puidutööstus, siis siin on metsavarumise puhul õigus saada varem pensionile langetajal, lõikajal, raietöölisel, laasijal, silmustajal, kraanajuhil jne. Nende erialade loetelu on hästi pikk. /.../ Ja samuti kui inimesel tekib õigus saada väljateenitud aastate pensioni, siis selleks, et seda saada, peab tal olema jällegi teatud hulk aastaid ärateenitud ja just sellel erialal töötatud, et tal säärane õigus tekiks.

Esimees Ene Ergma: Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Miks ma oma pensionit ei jõua ära oodata

Väljavõte Riigikogu tänase istungi stenogrammist, kus peateemaks (peaks olema) pensionile saamise ea tõstmine:


Istungi juhataja Keit Pentus: Jätkame nüüd sama koha pealt kohe, kui ettekandja on valmis Riigikogu kõnetooli naasma. Esimesena saab küsimuseks sõna Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas: Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma näen, et saalis on väga palju küsimusi.

Istungi juhataja Keit Pentus: Üks hetk, ma vabandan küsija ees! Kolleegid, me jätkasime aruteluga! Ma palun saalis vaikust ja uuesti sõna küsimuseks Taavi Rõivasele. Palun!

Taavi Rõivas: Suur tänu! Hea ettekandja! Teil jäi ütlemata paar väga olulist asja. Esiteks see, et antud eelnõuga kavandatavad muudatused toovad Pensionikassa tasakaalu 20 aasta ehk terve inimpõlve võrra lähemale, mis tähendab seda, et tulevikus on võimalik maksta oluliselt suuremaid pensione, kui see muidu oleks. Samuti jäi ütlemata see, et viimased arengud Eesti pensionide juures – ühelt poolt keskmine pension on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud, aga samas on ka asendusmäär oluliselt viimasel ajal kasvanud. Aga enne, kui me läheme nende teie sõsarpartei poolt teiega kokku lepitud küsimuste esitamise juurde, mis kindlasti saab olema väga põnev jälgida, küsiks ma ühe sisulise küsimuse. Nimelt...

Istungi juhataja Keit Pentus: Aeg kolleeg Taavi Rõivas, palun küsimus!

Taavi Rõivas: Ma vabandan, aga istungi juhataja katkestas enne mu küsimuse. Ma palun teil selgitada, austatud ettekandja, esimese ja kolmanda muudatusettepaneku sisulist vahet? Aitäh!

Heljo Pikhof: Aeg oli läbi, öeldi!

Istungi juhataja Keit Pentus: Aeg, kolleeg Rõivas! Lugupeetud ettekandja, aga küsimus esitati. Kas te soovite sellele vastata või oligi see vastus?

Heljo Pikhof: Aeg oli läbi!

Istungi juhataja Keit Pentus: Järgmiseks küsimuseks sõna Ain Seppikule. Palun!

Korduspost: Miks ma pooldan Kesklinnas 40 kmh piirangut (vt videot)

Liikluskultuurist on palju räägitud, ent vähe ette võetud. Liikluspatrollidega saavutas siseministeerium eelmise aastaga tulemusi, ent siiski on veel palju teha. Minu arust on liiga vähe tähelepanu saanud ettepanek piirata Tallinna Kesklinnas autoliiklus 40 kmh-ni.



Ma võin tuua praktiliselt igast nädalast näite, kus mõni autojuht oleks kas mind või mõnda lähedal seisvat inimest äärepealt alla ajanud. Kõige hullem on Gonsiori tänaval sotsiaalministeeriumi eest üle saada. Enamik võtavad pikal-sirgel tänaval sellise hoo üles, et ainus viis pidama saada on lükata pidurid blokki.

Kiiruse piiramine 40 kmh-ni võttab maha ka juhtide närvilisust; pole enam kiire. Samas olen nõus, et ega too piirang üksi ei aita. Liiklusjärelevalvet on vaja ka suurendada Tallinnas. Rikkumised saavad ju toimuda just siis kui on teadmine, et politseid niikui nii linnatänavail pole. Miks mitte luua neid just hetkel sotsiaalsete töökohtadena?

Mõttetud surmad ja vigastused võiks ükskord ära jääda ning nende põhjustajaid tuleb aidata ennetavalt.

Õppelaenu kustutamise kohtuotsus - kas riik muudab nüüd seadust või saadab tuhandeid kodanikke kohtuteele?

Täna tuli uudis, et Anija vald ei kaeba edasi Tallinna halduskohtu otsust, millega endine tudeng ja tänane õpetaja Mirja Tinno peab saama õppelaenu hüvitist ka edaspidi.

Loomulik selle otsuse juures on see, et vald ei vaidle ja tunnustab oma töötaja õigust ja ootust avalikus sektoris töötades saada õppelaen kustutatud. Imelik aga see, et teised Mirjamiga samas aga ka sarnases seisus inimesed peavad nüüd asuma ise ja ükshaaval kohtuteed käima.

Kas riik saaks tulla kodanikele vastu?

Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) arvates annab jõustunud otsus õiguse kõigile õppelaenu võtnutele, kes olid lõpetanud 1. juuliks 2009 kõrgkooli ja asunud enne seda avalikusse sektorisse tööle, nõuda tööandjalt õppelaenu hüvitamise jätkamist.

Seega võiks tulla kõigile õppelaenu kustutamisest puudutatud kodanikele vastu ja muuta seadusi selliselt, et 2009.a suvel langetatud otsusel oleks selgem ülemineku aeg ja kord.

Õppelaenuvõtjad ja nende toetajad koondumas

Selgelt on õppelaenu kustutamise lõpetamise otsus mõjutanud suurt osa eestimaalasi. Õpetajad, politseinikud, maksuametnikud, piirivalvurid kaitseväelased ja paljud teised avaliku sektori teenistujad ja töötajad ning suur osa tänastest tudengitest on nördinud sellest ka advokaatide poolt kahtluse alla seatud otsusest ning ootavad Riigikogult ja Valitsuselt vea tunnistamist ja otsustavat parandust.

Üksikult oma asutust kohtusse kaevates saadaks küll õigus, ent riigi väär seadus jääks ikka kehtima. Seega on vaja nüüd koonduda, et julgustada Riigikogu ja Valitsust seadust muutma. Õppelaenu kustutamise jätkamiseks on käivitatud ka veebialgatus.