Väita, et Eestis on liiga palju või äärmiselt vähe erakond on poliitikamaastiku igikestev küsimus. Eraldi küsimuseks on see, et mitu neid võiks olla Riigikogus. Külliki Kübersepp viskas intrigeerivalt üles väite, et Eestis võiks olla 4-parteisüsteem, ent targu jättis ta mainimata mitu neist parlamendi lävepaku ületab ning millise ilmvaatega nad on.
Parem-vasak skaala ei tööta
Kes on Eesti kõige parempoolsem erakond või millised erakonnad kuuluvad vasakusse? Rohelised on Lääne-Euroopas vasakul, meil aga pigem paremtsentristlikud. Viimaste koalitsioonikõneluste ajast on meeles fraas „paremerakonnad ja Rahvaliit“ kuigi viimane on programmiliselt rahvuslik paremtsentristlik partei. Kas erakond paikneb skaalal selle järgi kuidas ta ennast deklareerinud on või sellest nagu teda näevad valijad ja vastased? Poliitilises debatis see lõpuks enam tähtsust ei oma.
Samad dilemma pakub meile ka erakondade liitumiste ajalugu Eestis. Sotsiaaldemokraatlik erakond tekkis pigem rahvuslike ja tsentristlike jõudude liitumise tulemusena. Kas IRL on kujunenud liberaalsete ja rahvuslike rühmituste hapraks sulamiks.
Seega parem-vasak skaalal maailmavaate järgi Eestis erakondade liigitamine ei toimi, mis aga ei tähenda, et teatud hoiakute alusel ei saaks lähemas või kaugemas tulevikus toimuma liitumisi.
Kes peaks liituma kellega?
Liitumised on Eesti poliitmaastikul senini toimunud pigem jõudude ühendamise kui maailmavaatelise selguse saavutamise eesmärgil. Seega ei saa eeldada, et meil tekiks liitumiste tulemusena puhtam vasak-parem parteispekter. Parteispektri puhastumisele andis eitava vastuse ka Eesti rahvas pidades sobimatuks erakondlik-maailmavaatelisi valimisi Euroopa Parlamenti.
Kui vaadata Lääne-Euroopa maade arenguid, siis võib Eestit ees oodata kahe jõu tekkimine: üheltpoolt rahvusäärmuslik ning teiseltpoolt sotsiaaldemokraatlik, mis Eestis väljenduks pigem rahvuslik-tsentristliku erakonnana. Viimane on just tasakaaluks tekkivate natsionalismihõnguliste nii eesti- kui ka venekeelsete äärmusrühmade vastu.
Kahepartei süsteem välistatud
Keskerakonna ja aeg-ajalt Reformierakonna väide, nagu kokkuvõttes oleneb kõik kahest populaarsemast, mistap kujuneb välja kaheerakonnaga või siis kahe domineeriva partei (nagu Saksamaal) süsteem, ei päde. Eesti valija ega poliitiliselt aktiivne elanikkond ei luba sellel kunagi juhtuda! Eesti rahvas armastab valikut ning kaks ei ole seda kindlasti.
Eesti valija soovib üllatusi
Euroopa valimiste tulemusi ei osanud ette ennustada keegi; ehk vaid Priit Hõbemägi, kes Twitteris paar päeva enne viskas õhku maagilised 100 tuhat häält. Kas need numbid nüüd saavad mõjutama parteimaastikku, sõltub suuresti sellest, kas poliitikud võtavad valijate arvamusavalduse järgi midagi ette. Fakt on see, et eesolevad kohalikud valimised saavad olema kogukonnakesksemad ja partei nimekirjad on pigem out. Igasugune selle trendi eiramine tähendab kohalike pseudo-tarandlike nimekirjade edu.
Või peaks üllatusmomendi suurendamiseks kaaluma ka valimisliitude taaslubamist parlamendi valimistel?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar