Täna tuli uudis, et Anija vald ei kaeba edasi Tallinna halduskohtu otsust, millega endine tudeng ja tänane õpetaja Mirja Tinno peab saama õppelaenu hüvitist ka edaspidi.
Loomulik selle otsuse juures on see, et vald ei vaidle ja tunnustab oma töötaja õigust ja ootust avalikus sektoris töötades saada õppelaen kustutatud. Imelik aga see, et teised Mirjamiga samas aga ka sarnases seisus inimesed peavad nüüd asuma ise ja ükshaaval kohtuteed käima.
Kas riik saaks tulla kodanikele vastu?
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) arvates annab jõustunud otsus õiguse kõigile õppelaenu võtnutele, kes olid lõpetanud 1. juuliks 2009 kõrgkooli ja asunud enne seda avalikusse sektorisse tööle, nõuda tööandjalt õppelaenu hüvitamise jätkamist.
Seega võiks tulla kõigile õppelaenu kustutamisest puudutatud kodanikele vastu ja muuta seadusi selliselt, et 2009.a suvel langetatud otsusel oleks selgem ülemineku aeg ja kord.
Õppelaenuvõtjad ja nende toetajad koondumas
Selgelt on õppelaenu kustutamise lõpetamise otsus mõjutanud suurt osa eestimaalasi. Õpetajad, politseinikud, maksuametnikud, piirivalvurid kaitseväelased ja paljud teised avaliku sektori teenistujad ja töötajad ning suur osa tänastest tudengitest on nördinud sellest ka advokaatide poolt kahtluse alla seatud otsusest ning ootavad Riigikogult ja Valitsuselt vea tunnistamist ja otsustavat parandust.
Üksikult oma asutust kohtusse kaevates saadaks küll õigus, ent riigi väär seadus jääks ikka kehtima. Seega on vaja nüüd koonduda, et julgustada Riigikogu ja Valitsust seadust muutma. Õppelaenu kustutamise jätkamiseks on käivitatud ka veebialgatus.
Loomulik selle otsuse juures on see, et vald ei vaidle ja tunnustab oma töötaja õigust ja ootust avalikus sektoris töötades saada õppelaen kustutatud. Imelik aga see, et teised Mirjamiga samas aga ka sarnases seisus inimesed peavad nüüd asuma ise ja ükshaaval kohtuteed käima.
Kas riik saaks tulla kodanikele vastu?
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) arvates annab jõustunud otsus õiguse kõigile õppelaenu võtnutele, kes olid lõpetanud 1. juuliks 2009 kõrgkooli ja asunud enne seda avalikusse sektorisse tööle, nõuda tööandjalt õppelaenu hüvitamise jätkamist.
Seega võiks tulla kõigile õppelaenu kustutamisest puudutatud kodanikele vastu ja muuta seadusi selliselt, et 2009.a suvel langetatud otsusel oleks selgem ülemineku aeg ja kord.
Õppelaenuvõtjad ja nende toetajad koondumas
Selgelt on õppelaenu kustutamise lõpetamise otsus mõjutanud suurt osa eestimaalasi. Õpetajad, politseinikud, maksuametnikud, piirivalvurid kaitseväelased ja paljud teised avaliku sektori teenistujad ja töötajad ning suur osa tänastest tudengitest on nördinud sellest ka advokaatide poolt kahtluse alla seatud otsusest ning ootavad Riigikogult ja Valitsuselt vea tunnistamist ja otsustavat parandust.
Üksikult oma asutust kohtusse kaevates saadaks küll õigus, ent riigi väär seadus jääks ikka kehtima. Seega on vaja nüüd koonduda, et julgustada Riigikogu ja Valitsust seadust muutma. Õppelaenu kustutamise jätkamiseks on käivitatud ka veebialgatus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar