Koolide pingerida versus Eesti otsib superstaari...

Jälle on see aeg käes, kus avaldatakse koolide kohta tabeleid, mis tegelikult ei näita mitte midagi.

Nii nagu ei anna superstaari otsimine meile kindlat pilti noorte inimeste lauluoskusest, ei anna eksamitulemuste alusel koostatud pingeread mitte mingit selgust Eesti hariduskvaliteedist.

Oleksin väga tänulik kui ükskord tuleb haridusminister, kes suudab selliste propaganda- ja ebateaduslike tabelite tootmise lõpetada ning näiteks PRAXISe analüüsi põhjal luua ülevaatliku, sisuka ja argumenteeritud koolide, nende õppekeskkonda ja -kvaliteeti hindava ja võrdleva programmi.

Lehmalaut akna alla? - Tänan, ei!

Juba suve hakul sain teada, et mu lahkunud vanaisa kodutalu kõrvale soovitakse ehitada suur ja kaasaegne lehmalauda kompleks (üle 2000 veise, 2 vitsapatareid, silohoidjad jms). Looduskaunis koht, kus silmapiiril vaid metsad, põllud ja üks järveke.

Vallavalitsus oli algatanud arendaja palvel detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hinnangu koostamise. Asusime siis emaga tausta uurima. Kuna arendaja ei olnud väga aldis oma plaane avaldama, sai pöördutud ka vallavalitsuse ja -volikogu poole; ega nemadki targemad polnud.

Nii saigi asutud suhtlema naaberkruntide omanike ja teiste vallaelanikega. Asi tipnes avaliku pöördumisega vallavolikogule palvega, et see laut siiski leiaks endale koha kuskil mujal. Keegi ole uue lauda ehitamise vastu; küsimus on inimeste jaoks vajaliku asukohaga.

Sellised detailplaneeringud, eriti, mis seotud portsu töökohtadega, on suure tähtsusega kohalikus elus. Nii serveeriti ka seda projekti. Tavaliselt on suurtööandjad A ja O; neist sõltub (loe: on tasalülitatud) tihti ka kohalik volikogu või valitsus. Samas uurides tausta tuleb välja, et plaan on hoopis töökohti vähendada ning samas teha hoopis lehmamahukam laud, ehitada selle kõrvale bioenergia-jaam ja piimapulbrivabrik. Töökohtade vähendamisest ning elektrijaamast ja lõssivabrikust ei rääkinud aga esimesel avalikul koosolekul keegi!

Avalik koosolek oli küll emotsioonide rikas, ent vähemalt arendaja võttis nõuks uurida ka koha peal pakutud uut kohta, mis on elumajades piisavalt kaugel. Vähemalt võttis nii üleriigiline kui ka kohalik ajakirjandus asja kajastada.

Sügisel valmib keskkonnamõjude analüüs; eks siis läheb jälle aruteludeks.

Seniks tuleb kuulata jutte, et mõne volikogu liikme elukaaslast on "palutud" rahustama oma meest või, et ka laudakrundi naaberlappide elanikele on "pakutud" keskkonnainspetsiooni külastus kui liiga palju räägitakse uue lauda loodusohtlikkusest.

ÄRKAMISE, MÄRKAMISE JA TÄRKAMISE AEG

Laulurahvas on taas kogunemas. Soome-ugridena oleme alati uskunud sõna ja selle väljendamise viisi (laulmise) jõusse. Kas kuulata kedagi laulmas regilaulu või koori täit hääli kaikumas vastu, tunneme alati soojust ja kindlust. Alati on see meid ühendanud suurte väljakutsete vastuvõtmiseks.

Eesti rahvas on ärganud, taas-ärganud ning märganud. Ärgata, see tähendab hakata mõtlema elu ja olemise üle - iseolemist. Märgata, see tähendab asuda seadma eesmärke oma elu ja olemise hoidmiseks ja edendamiseks - isetegemist.


Aeg on tärgata!

21. sajandi saabumine täitis ka meie rahva ühed suured eesmärgid - olla tunnustatud teiste riikide peres saades NATO ja Euroopa Liidu täisliikmeks. Nüüd tuleb aga seada uued eesmärgid, sest riikide peres püsimiseks peavad asjad kodus korras olema.

Tärgata, see tähendab seada rahvuslikud eesmärgid riigi püsimiseks ning kogu ühiskonna mobiliseerimist selle saavutamiseks.

Suurimateks väljakutseteks saavad olema eestikeelse hariduse, teaduse ja kultuuritegevuse tagamine, et Eestimaal saaksid tegutseda nutikad ettevõtted, innukad tööinimesed, kodanikeühendused ning ühiskonnaelu juhtimine toimuks demokraatliku riigi kaudu.

Koduta üliõpilastega kultuuripealinn

Kõigi suuremate mürade taustale on vaikselt jäänud iga-aastane mure - kõrgkoolilinnadesse saabuvate uute tudengite majutamine. Kurb on lugeda TLÜ Karu tn üliõpilaselamu Orkuti kommuunist kuidas üliõpilaskandidaadid on segaduses ja kohati abitud, sest kohti lihtsalt ei jätku.

Eelmisel nädalal ilmus lehtedes ka lugu sellest, et haridusministeerium olla andnud eraülikoolile EBS kesklinnas hoone koos krundiga tingimusel, et kõrgkool ehitab sinna juurde üliõpilaselamu. Uudisest võis lugeda ka, et plaanid olla suuremad - lausa pilvelõhkujalikud, ent ühikas ei kippu-kõppu. Loodame, et EBS siiski lähiajal ühika ehitamise plaanid avalikustab. Samuti oli hea näha, et Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud hoiab asjadel pilgu peal ning plaanib ise eraalgatusena oma üliõpilaselamut rajama hakata.

Üliõpilaskondade liidu uuringu tulemuste järgi on Eestis üliõpilaselamutes kohti vaid ca 7000 tudengile ligemale 68 000-st.

Ükskord võiks ka see probleem lahendatud saada, sest 2006.a aprillis kees asi juba üle ning tudengiliikumine Ühikad Korda korraldas meeleavalduse ja allkirjade kogumist, mille tulemusena said Tallinna tudengid 160 miljonit elamute renoveerimiseks.

Kuradi sõda jälle lahti!

Oli aimata, et Gruusia ja Venemaa suhted pingestuvad selle Osseetia provintsi pärast. Aga, et nüüd tarvis tapma, mobiliseerima ja ähvardama oli vaja...

Eriti imelik tundub muidugi Vene kindralstaabi väide, et ametlikult nad vägesid Osseetiasse saatnud ei ole, aga vabatahtlik sõdureid ei saa nad piirata. Kas siis käsuliinid enam ei tööta ja soldat võib teha mida tahab?!

Loodame, et asi siiski vaibub ja 70 000 Lõuna-Osseetia elanikku saavad rahulikult oma elu edasi asjatada.

Vihma jagub veel mitmeks päevaks...

Ilmaennustus ei anna ruumi rõõmuks vaid masenduseks:

"Keskmine õhutemperatuur jääb järgmise nelja päeva jooksul alla 20 kraadi. Mitmel pool sajab vihma ja võimalik on ka äike. Sadu on paiguti tugev ning võimalik on ka äike. Puhub ida- ja kirdetuul 5–12 m/s, rannikul võib tuul puhuda kuni 15 m/s. Soojapügalad küündivad teisi-päeval vaid 18 kraadini.

Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega ilm ning kohati võib sadada hoovihma. Puhub põhjakaare tuul 4–10 m/s. Öösel võib tuule kiirus ulatuda kuni 15 m/s.

Neljapäev tuleb vahelduva pilvisuse ja suurema sajuta. Puhub läänekaare tuul 2–8 m/s."

Allikas: EMHI

MILLAL PÄIKE TAGASI TULEB? KAS KELLELGI ON VÄRSKET INFOT?

Arvuti kasutamine ja vaba internetiühendus PÕHIÕIGUSEKS!

Viimase kuu ralli oma sülearvuti korda saamiseks on minus kinnistanud veendumuse, et:

1. väga paljud inimesed kannatavad kehva arvuti remonditeeninduse all;
2. ORDI on halva remondikvaliteedi ja ükskõikse suhtumise etalon;
3. tarbijakaitset tuleb Eestis tugevdada.


Masendav oli näha, kuidas ORDI teeninduses olles tulid uued ja uued inimesed, kellest kolmveerand olid teist või kolmandat korda ning enamasti sama veaga uuesti (sic!).

Klienditeenindaja kohta ei ütleks ma midagi halvasti (tore tüdruk, kes iga kliendiga suutis normaalselt suhelda; isegi selliste kundedega, keda võib mühkamite, ülbikute ja muidu tusatsejate seltsi liigitada).

Probleem on tehnikutes, kes ei suuda tunnistada oma vigu. Mina kaotasin 3 nädalat. Samas ei võtnud ma kordagi ühendust tarbijakaitsega s.t riigiasutusega. Pigem oli mul tunne, et hoopis kõik need kliendid peaksid ühinema ja hakkama enda õiguste eest seisma üheskoos.

Aga samas ei ütleks ma ära ka sellest kui Põhiseaduse järjekordse muutmisega pandaks kirja ka mõned sätted, mis määraksid inimese põhiõigusteks vaba arvutikasutuse ja interneti ühenduse.