Juba suve hakul sain teada, et mu lahkunud vanaisa kodutalu kõrvale soovitakse ehitada suur ja kaasaegne lehmalauda kompleks (üle 2000 veise, 2 vitsapatareid, silohoidjad jms). Looduskaunis koht, kus silmapiiril vaid metsad, põllud ja üks järveke.
Vallavalitsus oli algatanud arendaja palvel detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hinnangu koostamise. Asusime siis emaga tausta uurima. Kuna arendaja ei olnud väga aldis oma plaane avaldama, sai pöördutud ka vallavalitsuse ja -volikogu poole; ega nemadki targemad polnud.
Nii saigi asutud suhtlema naaberkruntide omanike ja teiste vallaelanikega. Asi tipnes avaliku pöördumisega vallavolikogule palvega, et see laut siiski leiaks endale koha kuskil mujal. Keegi ole uue lauda ehitamise vastu; küsimus on inimeste jaoks vajaliku asukohaga.
Sellised detailplaneeringud, eriti, mis seotud portsu töökohtadega, on suure tähtsusega kohalikus elus. Nii serveeriti ka seda projekti. Tavaliselt on suurtööandjad A ja O; neist sõltub (loe: on tasalülitatud) tihti ka kohalik volikogu või valitsus. Samas uurides tausta tuleb välja, et plaan on hoopis töökohti vähendada ning samas teha hoopis lehmamahukam laud, ehitada selle kõrvale bioenergia-jaam ja piimapulbrivabrik. Töökohtade vähendamisest ning elektrijaamast ja lõssivabrikust ei rääkinud aga esimesel avalikul koosolekul keegi!
Avalik koosolek oli küll emotsioonide rikas, ent vähemalt arendaja võttis nõuks uurida ka koha peal pakutud uut kohta, mis on elumajades piisavalt kaugel. Vähemalt võttis nii üleriigiline kui ka kohalik ajakirjandus asja kajastada.
Sügisel valmib keskkonnamõjude analüüs; eks siis läheb jälle aruteludeks.
Seniks tuleb kuulata jutte, et mõne volikogu liikme elukaaslast on "palutud" rahustama oma meest või, et ka laudakrundi naaberlappide elanikele on "pakutud" keskkonnainspetsiooni külastus kui liiga palju räägitakse uue lauda loodusohtlikkusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar