Kas USA presidendi valijamehed on rassistid?

Mitmed kommentaatorid ja blogijad on väitnud, et Barack Obamale võib saada saatuslikuks ehk John McCaini võib päästa nn Bradley efekt, mille järgi osa valijaid võivat avaliku arvamuse küsitlustes oma eelistusena esitada üht, ent rassilis-etnilis-kultuurilisel kaalutlusel hääletada muu kandidaadi poolt.

Kuna Bradley efekti on omistatud otsestele valimistele (elanikud annavad oma hääle otse kandidaadi heaks - Nt: USA osariigi kuberneri valimised), siis USA presidendi valimistel ei pruugi tal suurt mõju olla.

USA presidendi valib Valijameeste Kogu, kus kaalukas on pigem parteiline hääletusdistsipliin (mitte valijamehe kalduvus rassismi või etnotsentrismi). Samuti on Ameerikas täheldatud üldist Bradley efekti vähenemist.

Seega saab Ameerika Ühendriikide uue presidendi selgumist mõjutama mõni muu efekt...

Riigikogule Puudumiste Päevik

Eilsest Riigikogus toimunud majandusteemalisest arutelust jõudis tugevaimalt meediasse sõnum sellest, et meie saadikute enamus olla tegelenud muuga kui kuulamise-küsimisega ja mitmed neist puudunud lausa saalist.

Kindlasti oli ka neid kellel välislähetus või muu esinduskohustus, ent nendele, kel ametialast põhjust polnud võiks abiks olla Riigikogu liikmete puudumiste päeviku sisseseadmine. Selleks piisaks vaid kohustada rahvasaadikuid põhjendama Riigikogu veebilehel täiskogu ja komisjoni istungilt puudumist.

Nii saaksid kodanikud parema ülevaate oma esindajate tööst ja tekiks ergutusmeede ka neile, kel laiskususs sisse tahab pugeda :)

Obama majandusmeetmete paketist

Sattusin mõned päevad tagasi lugema Barack Obama majanduspoliitilist manifesti. Nii mõnedki meetmed väärivat kaalumist ka meie kalli kodumaa majanduse elavdamiseks.

Töökohtade loomise meetmed

1. Tööjõu maksude ajutine osaline tagastamine uute töökohtade loomisel;
2. Väike-ettevõtetele maksusoodustused investeeringutelt;
3. Infrastruktuuri hangete ja koolimajade renoveerimise toetamine hoonete energiasäästuks ning tööhõive ja ettevõtetele käibe tagamiseks;
4. Autotööstusele laenude garanteerimine;

Perede toetamise meetmed

5. Maksukärped 95 % töötajatele ja nende peredele ning eakatele;
6. Töötuhüvitise vabastamine maksustamisest ja selle maksmisperioodi pikendamine 13 nädala võrra;
7. Lepingu trahvivaba kuni 10 000 dollari väljavõtt personaalsest pensionifondi maksustatuna normaalkorras 2008 ja 2009 aastal;
8. Toasooja kallinemise hüvitamine;

Otsene abi koduomanikele

9. Hüpoteegi tingimuste leevendamine neile laenuvõtjatele, kes reegleid rikkunud ei ole, ent kannatavad laenuandja tegevuse tagajärgede tõttu;
10. Pankrotiseaduse muutmine võimaldamaks pankroti korral eluaseme laenude ja hüpoteekide tingimiste sh maksustamise muutmiseks;
11. 90 päevase moratooriumi seadustamine andmaks kindlustunde nii kodulaenvõtjale kui ka teistele pooltele;
12. Föderaalvalitsuse toetus osariigivalitsustele hoidumaks piirkondlike maksude sh kinnisvaramaksu tõstmist tagamaks haridus-, tervishoiu-, korrakaitse- ja tuletõrjeteenuste kättesaadavuse kohtadel;
13. Kodulaenvõtjatele laenuintressidele maksusoodustuse tegemine.

Kiire ja agressiivne reageering finantskriisile

14. Üleöölaenude võimaldamine pankadele;
15. Laenuturu elavdamine;
16. Laenuvõtu võimaluste suurendamine väikeettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele:

• KOV-dele laenukohustuste garanteerimise sihtkapitali moodustamine eesmärgiga tagada KOV-de investeeringutega seotud kohustuste kandmist ja avalike teenuste jätkuvat osutamist;

• Väikeettevõtete laenu sihtkapitali moodustamine ja väikeettevõtete laenudega seotud tasude ajutine kaotamine.

Vägivallaministri haridusmüsteerium

Hämmastav on haridusminister Tõnis Lukase hinnang Viljandi kutsekooli direktori Tarmo Looduse käitumise peale.

Seisukohad nagu «Enam ei pea koolijuhid korrarikkujate ees koogutama» või «Ootan kõigilt koolijuhtidelt initsiatiivi, et karistamatuse tunne koolidest kaoks», tekitavad Viljandi juhtumi kontekstis õõvastust ja hirmuootust, et millal siis järgmine direktor ei saa hakkama korrapidamise ja enesevalitsusega hakates õpilase kallal vägivallatsema.

Fakt, et too Viljandi kooli õpilane rikkus koolikorda, ei õigusta koolidirektori seadust rikkuvat käitumist. Korrarikkumist ei õigusta kunagi korrarikkumine. Selleks on teised viisid.

Pikaajaliselt koolijuhilt Looduselt eeldasin tasakaalukust ning seni põhimõtteka ministrina tundunud Lukaselt eeldanuks otsusekindlust ja lahendusele orienteeritust. Vägivalla õigustamisega ei lahenda probleemi.

Nii vaimne kui ka kehaline vägivald takistavad koolil olemast õpilase ja ka õpetaja jaoks arengukeskkonnaks. Õpilaste korrarikkumised on kahjuks süvenev mure, ent selle lahendamiseks tuleb lisaks õpetajatele koolijuhtidel kaasata ka lapsevanemaid, vanemaid õpilasi ning erinevaid organisatsioone ja asutusi.

Viljandi koolis tuleks vaadelda õpilase ja direktori tegu eraldi. Mõlemad peavad saama selge signaali, et sellised käitumisviisid ei ole aktsepteeritud.

Selgunud on "Maksuhirmust vabanemise kursuse" esimesed lõpetajad

Poliitiliste eelistuste uuringute järjekordsed tulemused on juba piisavalt kirgi kütmas. Analüütikud tõdevad, et protsendimuudatused ei ole enam veapiirimäng vaid selged eelistuste muutumised.

Halenaljakas aga on selle juures poliitikute "rusikate vehkimine pärast kaklust". Sotsid tunnevad rõõmu ja parastavad Reformi kallal; Reform aga proovib endast teha kangelase, kes väidetavalt toetuse on toonud ohvriks ebapopulaarsetele otsustele. Kõige tipp on aga esireformar, kes peab ennast uuringutest kõrgemaks ja kahtleb nende õigsuses.

Tegelikkuses on reformistide toetuse langus ja teiste erakondade tõus märgiks, et rahvas hakkab mõistma liberaalse majanduspoliitika ja ka reaalsete oludega mitte arvestava peaministri nurjumist.

Paistab, et "Maksuhirmust vabanemise kursus" kogub populaarsust ja esimesed edukad lõpetajad on meie seas. Murettekitav on aga on see, et "kursuselt puudujaid" on liiga palju: ca 40 protsenti kas ei eelista ühtki erakonda või ei kavatse osaleda valimistel.


16. oktoobril on kursuse järgmine loeng - nimelt on Riigikogu saalis tutvustaval arutlusel Riigi 2009.a eelarve eelnõu. Loengut saab jälgida ka veebist.


Edukat kursuse läbimist!

Marko Mihkelson soovib Eestile võimatut

Viimase aasta jooksul on Eesti selline rahvuslikkuse toosi saanud, mida on õnn ja rõõm näha küll vabariigi juubeliaastal, ent mida on äärmistelt kurb ja häbi näha meie poliitikute juttudes. Miks arvavad mitmed poliitikud, et Venemaale pelgalt vastandudes on meie rahvuslikud huvid kaitstud?

Marko Mihkelsoni väide, et valimisprogrammid ja üksikute poliitikute teod ei muuda riikide vahelisi suhteid, ei kõla usaldusväärselt - ajaloost on piisavalt näiteid vastupidiseks.

Ma nõustun Mihkelsoniga, et pole selge, mida on Eestile andnud või talt võtnud Keskerakonna leping Ühtse Venemaaga, ent aimatav on naabrit pidevalt solvava poliitika tagajärjed.

Kuvand pisikesest ja kurjast riigist, kes igale oma naabrile suudab midagi halvustavad öelda, ent on suurtes raskustes midagi head esile tuua, on kaugelt sellest, mida me oma riigile peaksime soovima.

Võlukepikest suhte parandamiseks ei ole, ent millal ükskord saadakse aru, et madalseis ei kao ilma Eesti panuseta. Alustada tuleks sellest, et igast Venemaa sammust ei nähta automaatselt ohtu vaid ka võimalusi. Eesti riigimehed võiks ise haarata initsiatiivi ja mitte lasta ennast provokatsioonidest häirida.