Seisukohad nagu «Enam ei pea koolijuhid korrarikkujate ees koogutama» või «Ootan kõigilt koolijuhtidelt initsiatiivi, et karistamatuse tunne koolidest kaoks», tekitavad Viljandi juhtumi kontekstis õõvastust ja hirmuootust, et millal siis järgmine direktor ei saa hakkama korrapidamise ja enesevalitsusega hakates õpilase kallal vägivallatsema.
Fakt, et too Viljandi kooli õpilane rikkus koolikorda, ei õigusta koolidirektori seadust rikkuvat käitumist. Korrarikkumist ei õigusta kunagi korrarikkumine. Selleks on teised viisid.
Pikaajaliselt koolijuhilt Looduselt eeldasin tasakaalukust ning seni põhimõtteka ministrina tundunud Lukaselt eeldanuks otsusekindlust ja lahendusele orienteeritust. Vägivalla õigustamisega ei lahenda probleemi.
Nii vaimne kui ka kehaline vägivald takistavad koolil olemast õpilase ja ka õpetaja jaoks arengukeskkonnaks. Õpilaste korrarikkumised on kahjuks süvenev mure, ent selle lahendamiseks tuleb lisaks õpetajatele koolijuhtidel kaasata ka lapsevanemaid, vanemaid õpilasi ning erinevaid organisatsioone ja asutusi.
Viljandi koolis tuleks vaadelda õpilase ja direktori tegu eraldi. Mõlemad peavad saama selge signaali, et sellised käitumisviisid ei ole aktsepteeritud.
2 kommentaari:
Lukasel on lihtsalt sügavalt savi. Ootab tõenäoliselt, et millal ministritoolist lahti saaks millegi mugavama peale. Käivad igasugused surverühmad kogu aeg pinda..aitab juba!
Aga see on levinud arvamus, et õpetajatel peaks olema mingid eriti suured volitused koolis. Umbes nii, et laps segab tundi, kohe piki pead. Aga miks laps tundi segab?
Huvitav on see, et õpetajad ise avalikult sellest rääkida ei taha.
Postita kommentaar