Peibutuspardi hind - moonutatud volikogu

Valla- ja linnavolikogud on uues koosseisus kogunemas. Ent enne teevad kohalikud valimiskomisjoni veel vajalikke asjatoimetusi: kinnitavad valituksosutunuid ja määravad ka neile asendusliikmeid. Just sügisese linnurände ehk peibutuspartide paraadi tulemusena, tuleb enamikes valdades-linnades määrata kohe esimeseks volikogu koosolekuks asendusliikmeid.

Nii on ka Väätsa vallas. Nimelt ainsa volikogu liikmena arvati enne esimest koosolekut volikogu koosseisust välja sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas kandideerinud valla sotsiaalnõunik Mare Keerles. Kusjuures tegemist ei ole üllatusega: juba kandideerides, möönis ta, et volikogu liikmeks ei hakka vaid on häältepüüdjaks.

Ilma peibutuspardita oleks volikogus jõudude jaotus teine

Märkimisväärne on siin veel see, et kui proua Keerles poleks kandideerinud, ei saanuks sotsid Väätsa vallavolikogus absoluutset enamust (11st 6 kohta) - sotsid saanuks 5 kohta ja IRL ühe asemel 2. Seega saavutasid sotsid enamuse tänu moraalsele pettusele.

Paljud teised Eestimaa kohalikud volikogu erinevate peibutuspartide näol moonutatud on, jäägu iga huvilise arvutada.

Peibutuspardi hääled nimekirjalt ära!

Partidest moonutatud volikogude vastu aitab ehk nõue, mille järgi kandidaat kohustub kirjalikult kinnitama asumist volikogu liikmeks valituks saades. Selle mittetäitmisel arvataks isik volikogust välja ja temale antud hääled võetakse maha tema nimekirjale antud häältekogumist.

"Seadusi järgida ei tähenda veel eetilist poliitikat" - MIKS?

Just sellise pealkirja kinkis lugejaile tänane Järva Teataja. Mis siis lõpuks on ametniku ja poliitiku eetika ja moraalse lubatavuse piirid?

Näiteid:

• linnaametnik helistab tööajast töötelefonilt valijaid läbi kutsudes neid üles konkreetse kandidaadi poolt hääletama;
• vallasekretär kirjutab enda koju sisse ühe volikogu kandidaadi;
• vallavanem keelab poliitilise vastase artikli ilmumise vallalehes.

Minu arvates on kõigi kolme puhul tegemist lubamatu käitumisega. Ja kui nad ise omast tahtest on seda ka teinud, peaksid nad oma ametist lahti saama. Avaliku teenistuse eetikakoodeks peaks ju maksma midagi...


Kas ja millised tagajärjed on erakonna maine rikkumisel?

Huvitav on siin juures ka asjaolu, et mitmete erakondade põhikirjades on punkt, mille järgi võib inimese välja visata kui ta on kahjustanud partei mainet või pole järginud distsipliini.

Ma usun, et ma ei eksi kui väidan, et just suuresti nonde kahe sätte ebaühtlase ja suhteliselt harva rakendamise tõttu ongi ka poliitika ja erakondade maine niivõrd halb.


Kas mainerikkujaid on võrdselt koheldud?

Omaette huvitav uurimisaines oleks kindlasti erakondade praktika selle kohta, et mis konkreetsetel põhjendustel on keegi erakonnast välja arvatud mainerikkumise juhtumite puhul. Siinjuures tuleb möönda, et avalikkuses jääb sageli mulje, mida saab kirjeldada vanasõnaga: "Suured sulid sõidavad tõllas, väiksed ripuvad võllas".

Kirjutage ennast Tallinnast välja - tagate 2011.a Riigikogus Keskerakonnale enamuse

Käima on läinud arutelu selle üle, et Keskerakonna saavututud enamuse vastu saab vaid Tallinnast väljakirjutades, omab suurt ohtu. Nimelt tähendab see seda, et 2011.a Riigikogu valimistel saab Keskerakond Tallinna valimisringkondadest proportsionaalselt enam hääli ja ka kohti - on ju arvestatav osa Riigikogu kohtadest valitav Tallinna hingekirjas olevate kodanike poolt. Ei oleks välistatud, et 2011.a märtsist oleks meil Keskerakonna enamusega Riigikogu...

Sellele annaks võimenduse ka Keskerakonna tänane ettepanek Rahvaliidule ühenderakonna moodustamiseks, mida esmajärjekorras tuleb võtta pigem suitsukatte-uudisena Tallinna koalitsioonikõnelustele.

Samuti nähtub tsentristide ettepanekust ka seda, et Keskerakond tunnistab oma kesist üle-eestilist tulemust - vaatamata Rahvaliidu brändi marginaliseerumisele, on siiski rahvaliitlased saavutanud head tulemused kohalike volikogude valimistel (ca 50 volikogus absoluutne enamus), mida aga Keskerakonna puhul (kui jätta välja Tallinn, Narva ja Kohtla-Järve) öelda ei saa.

Seega, Riigikogu ja Presidendi valimisteks ettevalmistumised käivad. Panused on kõrged ja otsused mõjukad.

Teeme vallavalitsuse kellegi vastu! Miks?

Demokraatia pidupäev on läbi - hääled on antud, kohad on määratud, ent nüüd on ees kohalike valitsuste moodustamise aeg. Juba käivad jutud sellest, et kes kellega ja keda välistades.

Väätsa valla ja tegelikult ka iga omavalitsuse volikogu puhul tuleks vähima ühisosa otsimise ehk enamluse asemel ponnistada suurima ühisosa leidmisele ehk konsensus - jõuda sellistele kokkuleppetele ja töökorraldustele, millesse oleks kaasatud kõik volikogus esindatud nimekirjad.

Väätsa on tegelikult olnud seni hea näide:

Vormiliselt oli Rahvaliidu ja Reformierakonna koalitsioon, ent opositsiooniga (IRL, Kesk) jagati vastutust:

- IRL eelarvekomisjoni juhtimas
- Kesk hariduskomisjoni juhtimas
- Kesk valla soojusettevõtte nõukogu eesotsas
- jne

Arvestades, et vallaelanikele on raskeid majanduslikke ja sotsiaalseid aegu veel ees, siis uus vallavolikogu peaks oma otsustes olema koosmeelsem kui kunagi varem.

Kuigi ma ise valituks ei osutunud, olen jätkuvalt nõus kaasa lööma ja panustama vallaelu edendamisse. Väikses kohas pole kaasalööjatest kunagi liiast.

Miks kardavad erakonnad tänast päeva? Ent mis on neil sellest võita?

Valimisosalus tõotab tulla suurem mistap tulemused võivad olla ootamatud. Suuremate erakondade juhtide jaoks on käes strateegiliste valikute aeg.

Ent mis on kaalul?

• IRL: kaotada võim Rakveres, Haapsalus, Paides ning jääda võimaluseta Tartus, Pärnus aga eriti Tallinnas.
• Keskerakond: kaotada võim Tartus, Pärnus, Paides aga eriti Tallinnas ning jääda võimaluseta Rakveres.
• Rahvaliit: kaotada suur osa senisest juhtivpositsioonist regionaalparteina (üle 700 volikogu liikme ja üle 100 omavalitsusjuhi) sh võim Tartus, Türil ning jääda võimaluseta Tallinnas, Võrus, Jõgeval.
• Reformierakond: kaotada võim Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis ning jääda võimaluseta Tallinnas.
• Rohelised: jääda võimaluseta Tartus ja Tallinnas ning saavutamata läbimurret mitmetes maavaldades.
• Sotsid: kaotada võim Rakveres, Paides ning jääda võimaluseta Pärnus aga eriti Tartus ja Tallinnas ning saavutamata läbimurret mitmetes maavaldades.
  

Oluliseks saab olema suurlinnade koalitsioonide moodustamine, mis võib hakata mõjutama ka seni kehtinud piirkondlikku eripära, kus ühes kohas on Reformi-Keski, ent teises kohas Keski-IRL või Reformi-Rahvaliidu koostöö.

Kui Keskerakond saavutab Tallinnas oodatust kesisema tulemuse ja sama saatus tabab Tartus ka Reformierakonda, ei ole välistatud mõlemas linnas sama koalitsiooni teke; rääkimata Toompea valitsusliidust. Reformil on suur kiusatus moodustada koalitsioone IRL-ga, ent teadmine, et erinevalt võimu jagamisest Keskiga, peab IRL-ga peaagu kõik asjad uuesti läbi rääkima ja seda meedia vahendusel.

Aga selleks, et jääks vähem ruumi selliseks parteikontorite suunatud koalitsioonide moodustamisele, oluline Hardo Aasmäe soovitus hääletada selle nimekirja kandidaadi poolt, kes on valijale sümpaatsetest erakondadest-valimisliitudest praegusel hetkel kas väljajäämas või vähim kohti saamas.

Poliitiliste jõudude paljusus on Eesti demokraatia elavuse, muutussuutlikkuse ja usaldusväärsuse võti.

Noorte ja perede võimalused elada vallas

Suvest saati olen sügavamalt uurinud oma lapsepõlve mängumaa - Väätsa valla - olukorda ja võimalusi ning seda võimaliku elukohana just noortele ja peredele.

Väätsa vallal on väga hea asukoht – lääneküljele jääb Paide linn ja Tallinn-Tartu maantee ning teisele poole Türi linn koos Tallinn-Viljandi raudteega. Seega on vallale avatud suured võimalused. Üks vald saab olla kestev vaid siis kui tal on nii tööealisi, vanemaid kui ka noori elanikke. Kui ainult inimestest ei piisa. Vaja on ka head elukeskkonda.

Asjatundlik ja kaasav vallavõim

Kui rääkida noorte inimeste (tagasi)tulekust Väätsa valda, siis üks esimesi otsustavaid küsimusi on see, et kas vallas on asjatundlik ja kaasav valitsus ja volikogu. Just viimase puudumises on Eestis mitmeid väikevaldu sh Väätsat süüdistatud.

Olles ise puutunud kokku mitmete omavalitsustega ja lugenud erinevaid uuringuid, julgen kinnitada, et Väätsa vald on kindlasti asjatundlikult juhitud ja keskmisest avatuma volikogu ja vallavalitsusega kogukond Eestis. Väikevalla eeliseks on see, et vallavõimu suhtlus elanikega on vahetum ja vähem bürokraalikum.

Senisest enam oleks aga vaja tähelepanu pöörata noorte perede toetamisele, kellest sõltub meie valla tulevik.

Kuidas on võimalik toetada perede tulekut valda?

Lapsekasvatamise seisukohalt on Väätsa vallas olulised asjad olemas: lasteaed, põhikool, turvaline ja puhas keskkond. Samas lapsevanemate endi jaoks on aga tingimustest kohati vajaka. Üks suuremaid väljakutseid on kindlasti töökohad. Kust peaks leidma ülikooli lõpetanud ja mõned aastad Tallinnas-Tartus töötanud noor lapsevanem Väätsa vallast või Järvamaalt tööd?

Just noorte kõrgharitud spetsialistide toomiseks koduvalda ja maakonda peaks tulevane vallavolikogu ja - valitsus tegema koostööd Paide linna ja teiste omavalitsustega. Samas saab vallavalitsus teha ise teha ka mõnda ära – näiteks määratleda perspektiivsed ettevõtlusala ja asuda neid nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Miks mitte ei võiks väike-ettevõtted saada kasutada valla omandis olevaid ruume?

Pean oluliseks, et hiljemalt 2010.a suveks saaks Väätsa vald omale ettevõtluse edendamise arengukava ning turismimajanduse strateegia – on just Väätsa loodusilu ja –puhtus see, millega võiksime hiilata sh töökohti luua. Töökohtade kõrval on oluliseks mõjutajaks ka eluase. Kas Väätsa vallas on uutele tulijatele elamispaika?

Siin saaks vallavõim teha koostööd üheltpoolt tänaste maja- ja korteriomanikega, kes ise ei ela püsivalt vallas, aga kes võiks võimalusel anda oma pindu üürile. Teisena saaks vallavalitsus plaanida uusi elamurajoone. Üheks heaks näiteks saab siin juba tuua fakti, et valla üldplaneering näeb nii Väätsa aleviku Lõõla tee äär kui ka Reopalu ristmiku lähine ala ja ka Prääma küla külje alla jääv piirkond on määratud uueteks asumiteks.

9 põhjust, miks ei tasu kandideerida KOV valimistel

1. Kes minu poolt peaks hääletama?

2. Poliitika on üle 30 aastaste pärusmaa?

3. Valla- või linnaeelarve on kärbitud ja tegemist on sundkuludega; mis seal siis ikka otsustada?

4. Äkki läheb vald-linn pankrotti?

5. Äkki liidetakse vald-linn mõne suuremaga ja volikogu kaob üldse ära?

6. Vastased korraldavad sulle räpase ja ründava kampaania. Nimi saab rikutud.

7. Äkki mul ei ole siiski aega volikogu istungiteks ja komisjonideks?

8. Mida mu sõbrad veel sellest arvavad?

9. No ma ei tea...


Tegelikult on juba hilja. Paberid on sisse antud ning parem mõelda 11-le heale ja ka halvale põhjusele, miks kandideerida.