teisipäev, 19. jaanuar 2010

Mida teha poliitiliste noorteühenduste rahastamisega?

Kuidas suhtuksid sina olukorda,
kus sa eeskirja lugedes näed, et sul on õigus taotleda toetust,
sa esitad avalduse,
mille peale sulle keegi ei ütle, et seda ei arvestatud ning sa kuuled,
et eksperdid on selle läbi vaadanud (ja kõlbulikuks hinnanud)
ning äkkist ütleb keegi otsustaja,
et tegelikult ta sulle üldse tuge osutada ei taha
ning olenemata korrast jätab su avalduse kõrvale?
Näiteks see on su pere toimetuleku toetus või ettevõtte alustamise stardiraha.


Ja nüüd ongi Suur Jama siis lahti:

Kuigi noorteühingute toetuse taotlemise kord seda lubab ning varemgi on sellisena see ilma suurte vaidlusteta kehtinud, otsustas haridusminister kriipsutada hindamiskogu ettepanekust maha kahe poliitilise noorteühenduse toetuse (keda hinnati suhteliselt kõrgelt). Vastuseks lihtne lause: raha ei ole; ning pärast täpsustuseks: erakondi ei tohiks topelt rahastada. Arusaamatuks jääb, et miks siis minister toda taotlemiskorda enne avalduste esitamise algust ära ei muutnud.


Mille poolest poliitilised noorteühingud erinevad teistest?

Lihtne vastus: neil on selge (vanemate) täiskasvanute organisatsioon partei näol vasteks olemas. Kuigi mööndusega võib väita, et ka kristlike noorteühenduste vasteks on mõned kirikud-kogudused. See, aga ainsaks erinevuseks ongi.

Ülejäänus, kui vaadata tegevusi ja ka seda, et haridusministri poolt kinnitatud Noortepoliitika Nõukogu on tunnustanud, siis on tegemist noorsootööga ja noorteosalust pakkuva ja korraldava ühinguga.


Ise ei tee, aga teistel ei lase ka!

Ahjaa, üks erandlik erinevus on ka: need poliitilised noorteühingud, kes riikliku noorsootöö strateegia täitmiseks ettenähtud tegevusi ei harrasta, ka üldiselt seda toetust ei ole saanud või on siis väikses määras.

Seega ei oleks haridusministrist aus karistada MTÜ Noored Sotsiaaldemokraadid ja MTÜ Rahvaliidu Noored selles, et IRL või Reformierakonna noortekogud ei tegele noorsootööga.


Poliitilise noorteühingu iseseisev rahastamine leevendab partokraatiat

Ma pooldan põhimõtteliselt noorteühendustes noorsootöö riikliku toetamist ja seda eriti poliitilistes, et need ei muutuks poliitbroilerite õrreks. Levinud kuulduse järgi olla osade erakondade juhid keelanud oma noorteühendusel taotleda noorteühingu aastatoetust.

Kui see asi peaks vastama tõele (mida ma väga loodan mitte), siis on aastatoetuse kaudu noorsootöö soodustamine poliitilistes noorteühendustes nende tegevuse sisukuse ja iseseisvuse tagamisel partei diktaadist riiklikult tähtis küsimus.




PS Mul on kopp ees sellest, et suureneb nende riiklike otsuste arv, mille lahendus seisneb kohtuteele asumises. Miks ükskord poliitikud ei mõista, et enne otsustamist tuleb huvirühmade arutada, selgitada, analüüsida, lepitada ning kokkuleppele jõuda?



PPS Kui keegi arvab, et ma väljendan siis mõne poliitilise ühenduse seisukohti, siis pean kurvastust tekitama ja vastama selgelt eitavalt - ma usun esmalt erinevate organisatsioonide headusse ja seejärel vaatan kahtlevalt ühele või teisele detailile.


Kommentaare ei ole: