Neljapäeval jõudis avalikkuseni Tallinna Halduskohus otsus, mille kohaselt peab Anija Vallavalitsus jätkama Kehra gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötava Mirjam Tinno õppelaenu hüvitamist ning kustutama kuni kohtuotsuse jõustumiseni kustutamata jäänud õppelaenu põhiosa.
Seega rohkem kui poolaastat tagasi vastuvõetud riigi II lisaeelarvega järsku (alla 2 nädalase etteteatamisega) kaotatud õigus kõrgkooli õpingud lõpetanute võimalus avalikus sektoris töötades või lapse sünni puhul saada õppelaenu kustutatud on tulemas tagasi. Esialgu ühele inimesele.
Kuigi kohtuotsus puudutab hetkel vaid ühele endisele tudengile ja tänasele avaliku sektori töötajale õppelaenu hüvitamise jätkamist, on tegemist olulise pretsedendiga, mille alusel saavad teised juba avalikus sektoris töötavad ja enne õppelaenuhüvitist saanud isikud kergemini kohtuteel oma õiguse taastatud. Kohtuotsus näitas, et riigi otsus lõpetada õppelaenu hüvitamine oli ekslik.
Samuti oleneb iga õppelaenu saanud isiku edasised sammud ka sellest, kas Anija vald otsustab edasi kaevata Tallinna halduskohtu otsuse. Vallaesindajad on pidanud kohtuotsust iseenesest õigeks, ent peavad kentsakaks olukorda, et süüdi jäi vald, mitte seaduse muutmisega laenuvõtja õigusi piiranud riik.
Üliõpilaskondade Liidu hinnangul puudutab kohtuotsus ka neid tudengeid, kes küll lõpetasid eelmisel suvel ja ei jõudnud objektiivsetel põhjustel hüvitamise avaldust esitada, ning ka neid, kelle õpingud on äsja lõppenud või lõppemas. Kui lähtuda üheselt õiguspärase ootuse printsiibist, siis õppelaenu hüvitamisele oli ja on õigus kõigil tänastel ja toonastel üliõpilastel, kes enne seadusemuudatust kehtinud korra alusel on võtnud õppelaenu ja vastavad hüvitamise tingimustele.
Seega olnuks too ja ka kohtuotsuse valguses ka nüüd mõistlik muuta seadust selliselt, et õppelaenu kustutamine kadunuks ära alles neil, kes astusid kõrgkoolid 2009.aasta sügisel. Nii poleks keegi jäänud seaduste rataste vahele.
Seega rohkem kui poolaastat tagasi vastuvõetud riigi II lisaeelarvega järsku (alla 2 nädalase etteteatamisega) kaotatud õigus kõrgkooli õpingud lõpetanute võimalus avalikus sektoris töötades või lapse sünni puhul saada õppelaenu kustutatud on tulemas tagasi. Esialgu ühele inimesele.
Kuigi kohtuotsus puudutab hetkel vaid ühele endisele tudengile ja tänasele avaliku sektori töötajale õppelaenu hüvitamise jätkamist, on tegemist olulise pretsedendiga, mille alusel saavad teised juba avalikus sektoris töötavad ja enne õppelaenuhüvitist saanud isikud kergemini kohtuteel oma õiguse taastatud. Kohtuotsus näitas, et riigi otsus lõpetada õppelaenu hüvitamine oli ekslik.
Samuti oleneb iga õppelaenu saanud isiku edasised sammud ka sellest, kas Anija vald otsustab edasi kaevata Tallinna halduskohtu otsuse. Vallaesindajad on pidanud kohtuotsust iseenesest õigeks, ent peavad kentsakaks olukorda, et süüdi jäi vald, mitte seaduse muutmisega laenuvõtja õigusi piiranud riik.
Üliõpilaskondade Liidu hinnangul puudutab kohtuotsus ka neid tudengeid, kes küll lõpetasid eelmisel suvel ja ei jõudnud objektiivsetel põhjustel hüvitamise avaldust esitada, ning ka neid, kelle õpingud on äsja lõppenud või lõppemas. Kui lähtuda üheselt õiguspärase ootuse printsiibist, siis õppelaenu hüvitamisele oli ja on õigus kõigil tänastel ja toonastel üliõpilastel, kes enne seadusemuudatust kehtinud korra alusel on võtnud õppelaenu ja vastavad hüvitamise tingimustele.
Seega olnuks too ja ka kohtuotsuse valguses ka nüüd mõistlik muuta seadust selliselt, et õppelaenu kustutamine kadunuks ära alles neil, kes astusid kõrgkoolid 2009.aasta sügisel. Nii poleks keegi jäänud seaduste rataste vahele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar