Õppelaenu kustutamine - ühe õiguse jalge alla tallumise lugu

Neljapäeval jõudis avalikkuseni Tallinna Halduskohus otsus, mille kohaselt peab Anija Vallavalitsus jätkama Kehra gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötava Mirjam Tinno õppelaenu hüvitamist ning kustutama kuni kohtuotsuse jõustumiseni kustutamata jäänud õppelaenu põhiosa.

Seega rohkem kui poolaastat tagasi vastuvõetud riigi II lisaeelarvega järsku (alla 2 nädalase etteteatamisega) kaotatud õigus kõrgkooli õpingud lõpetanute võimalus avalikus sektoris töötades või lapse sünni puhul saada õppelaenu kustutatud on tulemas tagasi. Esialgu ühele inimesele.

Kuigi kohtuotsus puudutab hetkel vaid ühele endisele tudengile ja tänasele avaliku sektori töötajale õppelaenu hüvitamise jätkamist, on tegemist olulise pretsedendiga, mille alusel saavad teised juba avalikus sektoris töötavad ja enne õppelaenuhüvitist saanud isikud kergemini kohtuteel oma õiguse taastatud. Kohtuotsus näitas, et riigi otsus lõpetada õppelaenu hüvitamine oli ekslik.

Samuti oleneb iga õppelaenu saanud isiku edasised sammud ka sellest, kas Anija vald otsustab edasi kaevata Tallinna halduskohtu otsuse. Vallaesindajad on pidanud kohtuotsust iseenesest õigeks, ent peavad kentsakaks olukorda, et süüdi jäi vald, mitte seaduse muutmisega laenuvõtja õigusi piiranud riik.

Üliõpilaskondade Liidu hinnangul puudutab kohtuotsus ka neid tudengeid, kes küll lõpetasid eelmisel suvel ja ei jõudnud objektiivsetel põhjustel hüvitamise avaldust esitada, ning ka neid, kelle õpingud on äsja lõppenud või lõppemas. Kui lähtuda üheselt õiguspärase ootuse printsiibist, siis õppelaenu hüvitamisele oli ja on õigus kõigil tänastel ja toonastel üliõpilastel, kes enne seadusemuudatust kehtinud korra alusel on võtnud õppelaenu ja vastavad hüvitamise tingimustele.

Seega olnuks too ja ka kohtuotsuse valguses ka nüüd mõistlik muuta seadust selliselt, et õppelaenu kustutamine kadunuks ära alles neil, kes astusid kõrgkoolid 2009.aasta sügisel. Nii poleks keegi jäänud seaduste rataste vahele.

Mida teha poliitiliste noorteühenduste rahastamisega?

Kuidas suhtuksid sina olukorda,
kus sa eeskirja lugedes näed, et sul on õigus taotleda toetust,
sa esitad avalduse,
mille peale sulle keegi ei ütle, et seda ei arvestatud ning sa kuuled,
et eksperdid on selle läbi vaadanud (ja kõlbulikuks hinnanud)
ning äkkist ütleb keegi otsustaja,
et tegelikult ta sulle üldse tuge osutada ei taha
ning olenemata korrast jätab su avalduse kõrvale?
Näiteks see on su pere toimetuleku toetus või ettevõtte alustamise stardiraha.

Ja nüüd ongi Suur Jama siis lahti:

Kuigi noorteühingute toetuse taotlemise kord seda lubab ning varemgi on sellisena see ilma suurte vaidlusteta kehtinud, otsustas haridusminister kriipsutada hindamiskogu ettepanekust maha kahe poliitilise noorteühenduse toetuse (keda hinnati suhteliselt kõrgelt). Vastuseks lihtne lause: raha ei ole; ning pärast täpsustuseks: erakondi ei tohiks topelt rahastada. Arusaamatuks jääb, et miks siis minister toda taotlemiskorda enne avalduste esitamise algust ära ei muutnud.

Mille poolest poliitilised noorteühingud erinevad teistest?

Lihtne vastus: neil on selge (vanemate) täiskasvanute organisatsioon partei näol vasteks olemas. Kuigi mööndusega võib väita, et ka kristlike noorteühenduste vasteks on mõned kirikud-kogudused. See, aga ainsaks erinevuseks ongi.

Ülejäänus, kui vaadata tegevusi ja ka seda, et haridusministri poolt kinnitatud Noortepoliitika Nõukogu on tunnustanud, siis on tegemist noorsootööga ja noorteosalust pakkuva ja korraldava ühinguga.


Ise ei tee, aga teistel ei lase ka!

Ahjaa, üks erandlik erinevus on ka: need poliitilised noorteühingud, kes riikliku noorsootöö strateegia täitmiseks ettenähtud tegevusi ei harrasta, ka üldiselt seda toetust ei ole saanud või on siis väikses määras.

Seega ei oleks haridusministrist aus karistada MTÜ Noored Sotsiaaldemokraadid ja MTÜ Rahvaliidu Noored selles, et IRL või Reformierakonna noortekogud ei tegele noorsootööga.


Poliitilise noorteühingu iseseisev rahastamine leevendab partokraatiat

Ma pooldan põhimõtteliselt noorteühendustes noorsootöö riikliku toetamist ja seda eriti poliitilistes, et need ei muutuks poliitbroilerite õrreks. Levinud kuulduse järgi olla osade erakondade juhid keelanud oma noorteühendusel taotleda noorteühingu aastatoetust.

Kui see asi peaks vastama tõele (mida ma väga loodan mitte), siis on aastatoetuse kaudu noorsootöö soodustamine poliitilistes noorteühendustes nende tegevuse sisukuse ja iseseisvuse tagamisel partei diktaadist riiklikult tähtis küsimus.




PS Mul on kopp ees sellest, et suureneb nende riiklike otsuste arv, mille lahendus seisneb kohtuteele asumises. Miks ükskord poliitikud ei mõista, et enne otsustamist tuleb huvirühmade arutada, selgitada, analüüsida, lepitada ning kokkuleppele jõuda?



PPS Kui keegi arvab, et ma väljendan siis mõne poliitilise ühenduse seisukohti, siis pean kurvastust tekitama ja vastama selgelt eitavalt - ma usun esmalt erinevate organisatsioonide headusse ja seejärel vaatan kahtlevalt ühele või teisele detailile.

Asjad, millest 2010.aastal me ei pääse (3/3)

Ülevaatega 2009.a teemadest, mis tulevad taas 2010, olen jõudnud nüüd lõpusirgele. Jäänud on veel:

- Mida kardavad erakonnad tänavusest aastast?
- 20 000 tudengi roll Tallinnast valitavate Riigikogu liikmete parteilises jaotuses;
- Kuidas lasta peibutusparti enne häälekat lendutõusu?
- Parteimaastiku uudismaad.


SEPTEMBER

Miks IRL ja Kesk politiseerivad noorte varivalimisi

Eesti Noorteühenduste Liidu algatust korraldada linnavolikogu valimise ajal valimisea alla jäävate noorte seas arvamusküsitlus, tekitab poleemikat parteide ridades. Karta on, et selline parteide kabuhirmus tegutsemine saab toimuma ka järgmiste varivalimiste ajal.
Üks on aga kindel, et noorte huvi rääkida kaasa kohaliku elu kujundamises, on suurenenud. Samas on tulemas päevavalgele ka terava teemana noored ja poliitika ning noorpoliitikud ja kodaniukuühendused. Parteides on jätkuvalt inimesi, kellel on soov kasutada kodanikuühendusi ära platvormina erakonnapoliitika ajamiseks. Kahetsusväärselt ka suhteliselt häbematult ja selle juures end õigustades teiste parteide sarnaste kavatsustega. Loodame, et siis parteid harjuvad pikapeale kodanikualgatustega, mis puudutavad parteisid.

OKTOOBER

Miks kardavad erakonnad tänast päeva? Ent mis on neil sellest võita?

Kohalike valimiste hirmudest on vast enamik erakondi nüüd üle saanud.
Keskerakond varjutas oma tegeliku ülemaalise läbimurde ärajäämist suurvõiduga Tallinnas. Reformil polnud muud pääsu Tartus kui jätkata samas liidus ja Pärnus päästis teda Kivimäe kartus, et äkki Reform koos Keskiga kukutab Riigikogus läbi maavanemate omavalitsusjuhiks olemise keelu kaotamise. Rahvaliit kasutas parteide ebapopulaarsuse lippu ja läks põranda alla säilitades kohti, pikendades eluiga, ent kaotades nägu. Rohelised asusid parteide punasesse raamatusse.
Käesoleva aasta peamiseks mureks saab olema Reformile IRL lojaalsus; Rahvaliidule ja Rohelistele 5% künnise ületamine valimiskampaania ajaks; Keskile aga sotside liitlassuhte püsimine.


Kirjutage ennast Tallinnast välja - tagate 2011.a Riigikogus Keskerakonnale enamuse

Kohalike valimiste tulemus Tallinnas oli ja on ehk tänaseni paljude jaoks šokk - Keskerakonna enamus. Mind see ei üllatanud, ent mis üllatas on kaks asja:
- üheltpoolt üleskutsed kirjutada end Tallinnast välja, mis kindlasti annaksid Keskile rohkem kohti Riigikogu valimistel;
- Keskerakonna viimase aja üleskutsed, et tudengid, keda nad IRL ja Reformi valijaiks peavad, end Tallinnasse sissekirjutaks.
Sõda Riigikogu pärast algas Tallinna lahingust - tudengite häälel seega on kaalu ning nood 20 000 Tallinnas elavat tudengit võivad sissekirjutades ehk mängidagi olulist rolli Tallinnast Riigikogusse valitavate saadikute parteilises jaotuses.


"Seadusi järgida ei tähenda veel eetilist poliitikat" - MIKS?

Parteide maine on täis teinud suuresti asjaolu, et juriidilise korrektsusega on õigustatud moraalselt lubamatut käitumist. Mitmete erakondade põhikirjades on punkt, mille järgi võib inimese välja visata kui ta on kahjustanud partei mainet või pole järginud distsipliini.
Ma usun, et ma ei eksi kui väidan, et just suuresti nonde kahe sätte ebaühtlase ja suhteliselt harva rakendamise tõttu ongi ka poliitika ja erakondade maine niivõrd halb.
Mitu mainerikkujat, korruptsioonikahtlustatavat või joki-tegijat toob 2010, ei julgeks kvootiseadvalt ennustada. Ent neid tuleb...

Peibutuspardi hind - moonutatud volikogu

Palju neid inimesi, kes kandideerisid ja said suurte häältega valituks, ent siis reetsid oma kohaliku rahva ja volikogu, pole keegi kokku arvutanud. Fakt on see, et paljudes kohtades olnuks volikogu koosseisud ja jõudude vahekorrad teistsugused.

2010.a on kindlasti uuesti päevakorral saadiku vastutuse ja valimisseaduse muutmise küsimus. Partidest moonutatud volikogude vastu aitab ehk nõue, mille järgi kandidaat kohustub kirjalikult kinnitama asumist volikogu liikmeks valituks saades. Selle mittetäitmisel arvataks isik volikogust välja ja temale antud hääled võetakse maha tema nimekirjale antud häältekogumist.


NOVEMBER

Isaks olemise võimalused Eestis

Tööturu olukord ja meeste-naiste palkade vahe paneb Eesti isale suure koorma. 2010.a saab olema Eesti pere ellujäämise aasta. Vaesuse ja perede toimetulek saab olema sügisel, Riigikogu valimiste kampaanias üheks oluliseks teemaks.


DETSEMBER

Tallinna ühistranspordis eestlastele ja venelastele eraldi salongid?!

Tallinnas elavad, seda pidevalt või ajutiselt külastavad inimesed peavad nüüd 01. veebruarist hakkama maksma kallimat hinda ühistranspordi kasutamise eest. Suurim löök saab olema ca 20 000 tudengi rahakoti pihta, kelle jaoks saab hinnatõus olema ca 3-kordne. TÜÜL on asja juba õiguskantslerile hinnata andnud ja loodetavasti saabub sealt põhiseadusega vastuolule viitav vastus.

Rahvaliit ühineb IRL-ga ja Keskerakond languneb?

2010.a suurimaks küsimuseks saab olema poliitikas parteimaastiku muutumine. Fakt on see, et ilma muutuste ja poliitilise aktiivsuse kasvuta Rohelised ja Rahvaliit Riigikogu künnist ei ületa. Olulisteks verstapostideks saavad siin olema jaanuari keskel toimuv ja uut juhatust valiv Rahvaliidu volikogu ning kuu lõpus toimuv IRL (uut) esimeest valiv Suurkogu. Suvi toob ka selguse eurole ülemineku otsuses, mis omakorda määratleb erakondade valimisstrateegia teravused.

Asjad, millest 2010.aastal me ei pääse (2/3)

Jätkan eelmise aasta postituste põhjal tänavuste avaliku arutelu alla sattuvate teemade väljatoomist:

- inimeste apaatiast meele avaldamisteni;
- muutused parteimaastikul;
- tudengite võitlused;
- kodanikumeedia esiletõus.

APRILL

Mees, kes keset tuleriita, suudab lõkke soojust kiita!

Jutt oli toona ühiskonna apaatiast ja sellest kuidas erinevat vormi meeleavaldusi peetakse halvaks või ebatõenäoseks. Usun, et 2010. aasta toob Eestisse nii tänavatele, veebi kui ka mõttetalgutele uue tuhinaga rahvast - mured on meil teravad ja selged ning vajavad lahendamist.

Keskerakond ja Reformierakond ühinevad...

europarlamendis. Kes siis veel! Eesti poliitika eripära on see, et rahvas rändab parteinishide vahel, mitte poliitikud ja erakondaded elanikkonna maailmavaatelistes kogukondades. Sestap on meil kõik valimised Riigikogu valimised ja suur erakondade mitte ideede võitlus. Karta on, et ka 2010.a sügisel, Riigikogu valimiste eel, liituvad Kesk ja Reform vastanduskampaania pidamiseks; küsimus on vaid siin, et kas too vastasseis moondub "Vasak-Parem"-ks või hoopis saame näha üllatusesinejat-erakonda?

2% palgatõus kõigile jääb ära!

Aprillis väideti Postimehes, et pensionimakse peatus toob reaalse palgatõusu. Kahjuks läks nii nagu teame - töökindlustusmakse tõus ning igaühe leibkonna kuludele kasvu andnud käibemaks ja aktsiisid. Tänavused tõusud on loodetavati möödas, ent tulevikukuludeks tasub vaadata Islandile, mille rahvas maksmas kinni pankade bläkki; Eesti rahvas asub tasuma aga püsikulude katteks võetud riigilaene ja riigiettevõtete laenutamise-müügi-ostu-laenu skeeme.


MAI

Miks Samost ja Nõlvak ei mõista üksteist?

Kas Minu Eesti mõttetalgud olid edukad? Kes sellest võitis? Kes kaotas? Ning mis selle taga tegelikult? Need ja paljud muud küsimused ringlesid siis ja ka nüüd. Mina olen veendunud, et mõttetalgute mõju on palju suurem kui keskmine kriitik arvas ning see ilmeb alles 2011.a Riigikogu valimiste tulemustes; ent mitte tingimata Minu Eesti meeskonna erakonnastumise teel. Seniks oodakem tänavusi kevadisi ja sügisi mõttetalguid.

Jaan Kundla soovib regionaalministriks

Ja koalitsioonikriis küpses siis krõbedaks. Valitsusliidu kombinatsioone oli palju, ent Roheliste roll sai selgeks siis kui Laari kaudu ilmus Strandbergi blogisse Tasakaalu Liidu koalitsioonileppe mustand. Rahvaliit valitsusse ei asunud, ent sündis sisuliselt Laari III valitsus Roheliste toetusel. Ansipi ja Reformierakonna jutt, et IRL on olnud hea partner 2009.a ja loodetavasti ka edasi 2010.a, on pigem mõruda maigu peitmiseks.


JUUNI

Valid ühe Tarandi, saad kaks Savisaart

Ja teisiti ei läinudki - uus vastasseis oli mitte protest valitsuse vastu vaid parteipoliitika vastu. Mihkel Mutt on juba jõudnud Indrek Tarandit pidada vabameelselt käituvaks "kõrgema tasemeliseks Võsa Petsiks", ent tema mõju saab olema suurem Res Publicast. Juba on tõstatunud jutud Riigikogu reformimisest ja ma ei välistaks eesoleval kevadel ja sügisel ka sisukaid ja tormilisi algatusi muudatusteks.

Kas Ansip kukutatakse oktoobripöördega?

Spekulatsioonid, et sügisel lõppeks senine kaksikliit, olid tagasi vaadates pessimistlikud - tegelikult lõppes Reformierakonna juhitav koalitsioon Roheliste kampa võtmise momendil. viies jõukeskmeks IRL. Selle tõestuseks on ehk ka fakt, et Tartus jätkab Reformi-Keski-Rahvaliidu koalitsioon; miks siis muidu ei saanud IRL Tartus võimuliitu?


JUULI

Meeleavaldus Tramm nr 3 kaitseks?

Tudengid hakkasid märkama, et trammiliiklus oli jäänud ahtamaks. Talv tõi veel ka tudengite diskrimineerimise teema - linnavalitsus otsustas hakata küsima Tallinnasse mitteregistreerunud tudengitelt kolmekordset hinda; volikogu kinnitas selle detsembris.

2010.a saab oodata kindlasti tudengite võitluse jätku, sest õiguskantsleri poole on juba juriidilise lahingu jaoks pöördutud; millised saavad olema aga organiseeritud ettevõtmised ja üksikalgatused? Eks näis, ent juba on üks tudeng taotlenud sissekirjutust linnavalitsusse :)

Kas Eestis on tekkimas uusi erakondi?

Kui vaadata Lääne-Euroopa maade arenguid, siis võib Eestit ees oodata kahe jõu tekkimine: üheltpoolt rahvusäärmuslik ning teiseltpoolt sotsiaaldemokraatlik, mis Eestis väljenduks pigem rahvuslik-tsentristliku erakonnana. Viimane on just tasakaaluks tekkivate natsionalismihõnguliste nii eesti- kui ka venekeelsete äärmusrühmade vastu.

Rahvaliidu ja sotside või Keskerakonna ja Rahvaliidu liitumistest räägiti, ent selleks ka jutt jäi. Kui tänaste parteide osas suuri muutusi ei tule, siis ennustan 2010.a sügiseks Riigikogu künnistületava uus jõu teket ning isikumandaadisuutlike üksikkandidaatide esiletõusu.


AUGUST

Kui blogid ja Twitter on viinaks, siis milline meelemürk on trükimeedia ja televisioon?

Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Mart Raudsepp nimetas augustikuus Päevalehes blogosfääri ja Twitterit moodsa aja tuliveeks. Kavalalt jätab ta aga metafoorse märgi panemata trükimeediale ning raadiole ja televisioonile.

Vanameedia rünnak uusmeediale käivitus, ent kodanikumeediaks kutsutav blogisfäär ja tviteratuur on tasa ja targu. Reklaamirahadel põhinevad ajalehed on asunud muutma end, ent kas just uuenema tulenevalt tarbijatrendidest? Kui välja jätta EPL panus avaliku arutelu puhastamiseks ID-kontrolli kaudu, siis vist mitte. 2010. aasta toob kindlasti blogosfääri ja tviteratuuri suuremat usaldust ja tunnustamist osana meediast ja ajakirjandusest.

Asjad, millest 2010.aastal me ei pääse (1/3)

Uue aasta esimesel päeval on hea visata pilk sellele, mida siin blogis kirjutatud sai 2009.aastal ning mis saab aktuaalne olema ka 2010. aastal.


JAANUAR

Ametnikud pealinnast välja!

Soomlaste uuringu järgi toetab rahvas riigiasutuste "külvamist" erinevatesse regiooonidesse; valitsuselgi toon plaan olemas. Nüüd, kus kohalike volikogude valimised on möödas, siis võib arvata, et taas tuleb päevakavva jutt haldusreformist - loodame, et siis ka keskvalitsuse teemal, mitte pelgalt valdade liitmisest.


2009 - Change has come to Estonia

Obama inaugureerimise päeval ennustasin, et eurovalimistel saab 3 sotsi asemel mandaadi 3 liberaali ning, et sotsidel saab olema napp rebimine ühe koha pärastki - seega mööda ma ei pannudki! Tallinnas ja Tartus jäi koalitsioon muutumata ning seda ka riigis; sotside siire on muidugi pikemajalise tähendusega...


Miks peab juhatuses olema täpselt 6 liiget ja 7 valdkonda?

Eestis on seaduses kirjas, et on ministeerium ja sellel olgu üks minister - paindumatu süsteem muutuvates aegades. Miks mitte ei võiks ministeeriumeid liita kokku, aga jätta vabaks ministrite arvu? Ettevõtlusest ja kolmandast sektorist ülekantav paindlikum juhtmeeskonna moodustamise põhimõte peaks eriti keerulistel aegadel olema heaks abinõuks kuidas riigid nii finants-, mõtte- kui ka otsustamisraskustest välja tulevad.

VEEBRUAR

Kes on Eesti uueks peaministriks?

Õhus oli lisaeelarve koostamise pinged. Toonane uitmõte, et Reform ja IRL plaanivad kaksikliitu, on osutunud tõeks. Ent Ansipi toonane ja ka tänane jutt, et IRL on olnud laitmatu partner, on pigem suitsukatteks tegelikele vastasseisudele. Fakt on see, et 2011.a Riigikogu valimisteks on ideoloogilisteks konkurentideks just Reformierakond ja IRL.


Kotkapoeg või poliitbroiler?

Maret Maripuu langes ja Hanno Pevkur tuli asemele. Pelga parteilise karjääriga inimeste suutlikkuse teema tõstatus siis ja ka hiljemgi 2009.aastal. Poliitbroilerite fenomen jääb kumama ja tõuseb esile kindlasti 2010.a sügisel Riigikogu valimiste kampaania eel.


MÄRTS

Kuidas täita 2000 töökohta 50 000 töötuga?

Toonane töötuse arv on tänaseks enam kui kahekordistunud, ent küsimus tööhõivest on sama. Valitsusel ja Riigikogul on tegelikult kiirelt teha kolm meedet:
1. luua ise töökohti riigiasutustesse ja ettevõtetesse;
2. investeeringute ja riigihangete abil toetada töökohtade säilimist ja loomist erasektoris;
3. maksu- ja ettevõtluspoliitika kaudu soodustada töökohtade loomist.

Pikemaajalise mõju ja väärtusi peegeldavad sammud oleks:
1. vabastada töötajate tervise ja koolitusega seotud tegevus erisoodustusmaksust;
2. toetada rahaliselt ettevõttes toimuvat töötajate täiend- ja ümberõpet;
3. tuua läbirääkimiste teel Eestisse töökohti loovaid investeeringuid